User:Ahemelja

From EIK wiki


Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Aleksei Hemeljainen

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

Essee

Esimesel loengul [1] räägiti kooli õppingukorraldusest. Õppejõud andis nõuandeid, kuidas kooli edukalt lõpetada. Merike Spitsõn rääkis Õppekorralduse eeskirjast. Ja ma ise olen juba veendunud, et see on väga tähtis dokument, kus saab leida vastused. Väga tahtis asi oli mainitud- mida tähendab kumulatiivne kui tegemist õppekava täitmisega täies mahus. Merle Varendi rääkis stipendiumi kohta, ja miks tagasiside on tähtis. Juri Tretjakov rääkis interaktiivsetest keskkondadest Wiki ja Moodle, ja loengusalvestusest. Andres Septer rääkis mida Õpingukorraldus ja erialatutvustus aines hakkab, kuidas see korraldatud on. Rääkis õppimise rasketest hetkedest, ja samuti mainitud ka meelelahutuse nagu robootikaklubi ja häkkimise võistlused.

Teisel loengul [2] rääkis Andres Kütt - vaana kooli IT inimene, kes alustas kirjutada koodi assembleris, ja lõpuks sai arhitektina. Õppis mitmes ülikoolis, töötanud tuntud firmades. Ta rääkis oma IT vladkonna kogemusest ja arhitektori tööst. Ta teeb õigeid otsuseid, et iga ühik funktsionaalsust, mis lisatakse süsteemi, lisaks minimaalset keerukust. Andres Kütt on edukas inimene. Temalt on palju õppida. Ta andis mulle usku, et õppimine ja igapäevased tegevused ja vastutus on võimalik. Moraal, mida ütles Andres on selline, et kui on väga hea põhjus, igasugused asjad muutuvad võimalikuks. Ainukene inimene kes on huvitatud saada haridust olen ise mina, ja pean võta koolist kõike.

Kolmas loeng [3] on väga õpetlik. Loengus esinesid Kristel ja Marko, kes rääkisid nende elust, kuidas nad astusid IT kolledzi õppida, mida nad tegid peale kooli lõpetamist. Kuidas ilmus idee oma ettevõtte luua. Ja kuidas nad sellega said hakkama. Loengus räägiti tarkvara testimise probleemidest, mainiti seda et kvaliteet on tiimi töö, ja sa pead tegema koostööd arendajaga, analüütikutega, et toode läks edukaks. Startupidest räägiti seda, et see on väga kiire kasvaga ettevõtte. Räägiti erinavatest eesti edukatest startupidest nagu Transferwise ja Starship technologies, mida ma kuulsin esimest korda, aga pärast lisaks uurisin internetis. Oli väga huvitav kuulda kuidas Kristel ja Marko võistlesid Hackathonis, ja mis see üldse on. Ja kuidas nende startup sai suureks firmaks nimega Testlia. Nad seletati kuidas Testlia töötab, ja mainisid kuidas saab liikmeks. See loeng ajendanud mind mõtlema oma startupi loomisest, või vähemalt pikendada teadmisi testimisest, selleks et proovida ise sisseostetud töötajana, isegi Testlia firmas.

Neljandal loengul[4] rääkis Lembitu Ling, kelle töökogemus IT valdkonnas on juba kakskümmend üks aastat. Lembitu on iseõppinud süsteemiadministraator.Ta rääkis oma elust, karjäärist, ja selgus süsteemiadministraatori töö saladusi. Juba lapsepõlvest ta oli huvitatud arvutitest. Kui põhikooli klassivend sai koju PC, kogu aega oli veedetud arvuti taga. Samuti käis ta elektroonika ringi. Temale oli huvitav, kuidas asjad tehtud on, sellepärast ta püüdis kõike asju lahti võtta. Lembitu on tegelenud erinevate töödega erinevates firmades: parandas arvuti komponendid, tegeles ISP sissehelistamis internetiga, see oli esimene kord, millal ta hakkas tegelema süsteemi administreerimisega. Lembitu rääkis tööst suures kõnekeskuses, kuidas äriprotsessid on korraldatud, ja mida tuleb administreerida. Lembitu andis mitu nõuanded: kui on mitu süsteemiadministraatorid, siis süsteemiadministraatorite vaheline valdkond peab olema täpselt kokkulepitud; kui on aimu millega midagi teha, ja leidsite sobiv käsk, siis on vaja lugeda käsu kogu kirjeldus, et teada saada mis selle asjaga veel teha saab; hea süsteemiadministraator üle kolma korra ei tee asja käsitsi, sellepärast soovitab skriptid kirjutada, selleks et automatiseerida protsessi; hea süsteemiadministraator rakendab alati oma süsteemile piisava monitooringu, et aru saaks mis süsteemis toimub; ei ole vaja jalgrattast leiutada, aga parem on kasutada valmis olevaid standartseid lahendusi. Lembitu tegi üksikasjalikult selgeks kuidas süsteemiadministraatori elu välja näeb. Kuigi õpin IT süsteemi arenduse erialal, loeng tundus mulle väga huvitav.

Viiendas loengus[5] räägiti erinevatest karjäärivõimalustest Infotehnoloogia valdkonnas. Andres Septer ütles, et uue töökohale minnes on vaja kodutöö teha- uurima ettevõtte tausta, mis seal toimub. Ja enesemüügi oskusest sõltub väga palju tööandjaga vestlusel. Mis mind üllatas oli see, et cv portaalid on jäätme hunnik, ja kõik vähegi mõistlikumad töökohad liiguvad tutvustuse kaudu. Veel üks nüanss eesti tööturult, mis meelde jäi oli see, et kui inimene tahab palga kõrgendust või ameti kõrgendust, peab ta minema järgmisesse töökohta. Ei soovita Andres minna tööle väikefirmasse, kus uus töötaja on üks ja ainus, kellest kõik sõltub. Startupides saab palju nalja ja saab hindamata kogemuse, aga on võimalus jääda palgata. Väga huvitav oli kuulda millele tuleb tähelepanu pöörata katseajal. Arendaja peaks jälgima tööjaotus ja tähtajade piisavus, et aru saada kas temale sobib sellise töötingimustega firma. Loengu teise poole pidas Einar Koltšanov, kes rääkis kuidas ta sai SCRUM masteriks. Ta kinnitas et võib liikuda mõnelt muult elualalt IT-sse ja võib liikuda IT sees erinevatel erialadel. Samuti ta rääkis sellest, kuidas IT ja äripool omavahel läbi saavad, mida äripool mõtleb IT-st ja vastupidi. Oma kogemusele tuginedes ütles Einar, et on vaja tunda äriprotsesse, äriterminoloogiat, on vaja tunda mida võib põhjustada üks või teine funktsiooni lakkamine või funktsiooni häiritus. Samuti Einar andis nõu nendele, kes tahavad välismaale tööle minna. Mulle väga meeldis see loeng, sest andis mulle mõista palju.

Kuuendas loengus [6] käis rääkimas Eesti Maksu- ja tolliameti analüütikute pealik Ivar Lauri. Kes töötanud EMTAs üle 14 aastat. Ivar väga hästi seletas mida analüütikud EMTAs teevad ja kuidas. Andmete pealt suudavad välja lugeda mis ettevõtte või isiku elu on. Ivar rääkis milleks andmeanalüüs EMTA-le: on alati see küsimus, kas kuskil huvigrupid poliitikud, tahavad tekitada mingeid reegleid, ettevõttete tegevusala põhiselt või mingi regiooni põhiselt. EMTA analüütikud siiamani on sellele suhteliselt vastu seisnud, ja vähemalt nende analüüsid ei ole näidanud et seal mingit edu või kasu tuleks. Eesti nii väike riik, et igas valdkonnas on oma võtmetegijad, kes määravad kogu sektori pildi. Riik sõltub nendest tegijatest. Riik kaotab maksmata makse tõttu. Sellepärast EMTA analüütikud tuvastavad pettust eelkõige läbi käitumis mustrite, läbi ettevõttete varasema tegevuse, läbi isikute ettevõte vaheliste seoste, ehk sunnitud ise läbi mängima erinevaid pettuseid oma peas, kuidas välja näeks kuidas annaks tulu teenida, ja teiselt pool kuidas see andmetest välja paistab. Ja kõik see töö on võimalik, tänu korrektselt paigaldatud võimsa infosüsteemi ja sellle õigeaegse uuendamise, mis on väga tähtis andmeanalüüsiks. Loeng on hästi struktureeritud ja meeldis mulle.

Seitsmendas loengus[7] külastas IT kolledzi Jaan Priisalu. Kes rääkis eesti vabariigi küberkaitsest ja küberkaitsest maailmas. Jaan õpib doktoriks Tallinna Tehnika Ülikoolis, teeb projekte ja üks suurimatest projektidest on praegu Nato küber-harjutus väljaku ehitamine. Jaan rääkis koostööst erinavate eesti organisatsioonidega.Ütles et koostegemine on mõistlik, kui tegu on küberkaitsmisega. Ta ütles, et küberkaitse mõtte on eluviisi kaitse, et säilitada see olukord kus inimeste vabaaeg olemas on. Kui tahame kaitsega tegeleda, siis kõige olulisem asi on see, et me peame iseennast arusaama. Peame aru saama mis on meie tugevused ja meie nõrkused. Ilus loeng, Jaan Priisalu sisendab usaldust.

Viimase loengu[8] pidas Hedi Mardisoo, kes töötab Starman ettevõttes. Ta rääkis oma kogemusest, turundusest, brändidest, IT poole ja turunduse koostöö aspektidest. "Bränd on see, mida inimesed räägivad siis, kui teid ei ole ruumis". Jeff Bezos CEO Amazon- väga huvitav määratlus brändide kohta, mida Heidi tõi meile. Heast brändist Inimene mõtleb niimoodi: selline bränd eksisteerib, ta on põnev ja ma tegelikult tahaks sega kasutada. Hedi rääkis sihtgruppidest, ja et sihtgruppistamine toimub inimeste käitumiste järgi. Tänu IT, Google ja teised korjavad andmed ja analüüsivad. Hedi tõi vahva tsitaadi, mis iseloomustab toode ja turunduse suhet: kui koerale tegelikult see toit ei meeldi, siis pakkis pole kasu. Turunduses kõik peab olema tasakaalus, et halb kaupu ei saa müüa. Oluline töö mida turundus teeb organisatsioonis on see, et doseerib toodet, hinda, kohta kus müüa, ja sõnumeid inimestele (PR). Kui tegemist IT tootega, siis oluline on IT ja turunduse koostöö ja ühine arusaam, kelle jaoks toodet tehakse. Väga huvitav loeng mis, mõnes mõttes, avanud minu silmad reklaamile.

Õpingukorraldus ja erialatutvustus on väga kasulik ja motiveeriv aine, mis annab võimaluse vaadata probleeme ja väljakutseid IT valdkonnas. See sai võimalikuks tänu spetsialistid, kes jagasid oma teadmisi ja kogemusi loengutes.


Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. [9]

Kokku leppimise kohta infot ei ole. Kuid arvan, tuleb kokku leppida õppejõuga et kordussooritust teha.

Kordusarvestuse puhul on registreerimine nõutav ÕISis.[10]

Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.[11]

RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.[12]

Kui õpid OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €. [13]


Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Vastus

Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.[14]

Sooritada tuleb õpilase poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid. [15]

Kui deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse õppemaksu arve.[16]


Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

X=20 EAP

Y=20 EAP

Vastus

IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada. Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. [17]

27 EAP -20 EAP = 7 EAP * 50 EUR = 350 EUR

Esimese semestri lõpus tuleb maksta 350 EUR. Teise semestri lõpus tuleb maksta 350 EUR. Kuna arvestus on kumulatiivne ja esimese semestri võlgnevust tagasi ei tehtud, tuleb teise semestri lõpus maksta 700 EUR.

Viited