User:Aind

From EIK wiki

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Argo Ind
Rühm:15
Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2013


Essee

Iga aine, mida koolis õpetatakse annab lõpuks mingi õpiväljundi. Kui küsida, mis selle aine eesmärk peaks olema, saab selle kohta vastuse aineprogrammist. Lugedes vastavat dokumenti, saame teada, et lõpptulem peaks olema koolielu parem tundmine ning ka laiem teadmine, kuidas IT maailm kui selline toimib ja töötab. Seega vaatleme essees igat loengut eraldi ning lõpuks vaatleme, kas kursus saavutas oma eesmärgi või mitte. Aine esimene loeng oli sõna otseses mõttes esimene loeng. Kohe pärast aktust alustati loenguga ja hakati tutvustama koolielu korralduslikku poolt. Räägiti erinevates edasiõppimise võimalustest ja koolis kasutavatest seadmetest ning teenustest. Lõpetuseks räägiti natuke ka ainest endast. Kuna mina olin enne ITK-sse astumist juba ühes kõrgkoolis käinud siis osa informatsioonist ei olnud uus. Samas jällegi teatud nüansid, kuidas õppekorraldus siin koolis käib, sai minu jaoks selgemaks. Seega võib öelda, et loeng oli vägagi informatiivne ja kasulik nii sisseastujatele, kelle jaoks oli see esimene kõrgkool kui ka neile, kes alustasid õppetööd uuesti.

Teise loengu külaliseesinejaks oli meie kooli enda õppejõud Margus Ernits. Teema, mis ta meile rääkis oli motivatsioon ja õppimine. Kuigi hommikutund oli varajane, suutis lektor oma teemat piisavalt hästi edasi anda, nii et uni ei kippunudki peale. Loengus räägiti millest sõltub aine atraktiivsus ja mida saab õpilane teha omalt poolt, et see kergemini ja lihtsamini omandada. Lõpupoole räägiti veel robootika klubist ning ka täpsustati aine enda korralduslikku poolt. Seega võiks öelda, et teema esitluse ajastus oli vägagi täppi pandud, kuna meil kõigil olid juba esimesed loengud ära olnud ning näpunäidete jagamine, kuidas paremini õppida tuli kõigile kindla peale kasuks.

Kolmas loeng käsitles innovatsiooni ja selle juhtimist. Loengu mõtteks oli siis lahti seletada, mis ikkagi innovatsioon on (selle akadeemilises tähenduses) ja kuidas ning miks seda peaks juhtima. Samuti vaadeldi loengu käigus, kuidas on innovatsioon edasi viinud IT maailma ning mis probleemid ja riskid valitsevad uute toodete välja arendamisel ja turule paiskamisel. Seega saab öelda, et loengu eesmärgiks oli laiendada silmaringi selle koha pealt, kuidas uusi tooteid ja teenuseid luuakse ja turustatakse, mis minule isiklikult pakkus küllaltki suurt huvi. Samuti räägiti lõpetuseks lühidalt ka sellest, mis pidurdab innovaatiliste toodete turustamist ja kasutusele võtmist, millest võinuks ka ühe põhjalikuma loengu teha, kuid arvestades aine iseloomu on arusaadav, et kõike ei ole võimalik teha.

Neljandas loengus tuldi meile rääkima küberkuritegevusest, mis minu jaoks oli ka kõige huvipakkuvam teema. Räägiti sellest, millised on levinumad küberkuritegevuse liigid ja samuti sellest, kuidas pätid äri teevad. Minu jaoks üks huvitavamaid fakte oli see, et kübekuritegevuse tulud on suuremad, kui narkokaubanduses, mis iseenesest on suur sõna. Lõpetuseks räägiti lühidalt veel sellest, kuidas IT kuritegevuse vastu võideldakse ja rõhutati seda, et kindla peale ei tohiks lootma jääda antiviirus tarkara peale, kuna iga päev tuleb uut pahavara välja. Seega sain ma loengus teada, kuidas täpsemalt ka IT maailma pahupoolt töötab, kuid sain natuke ka aimu, kui raske on küberkuritegevuse vastu võidelda.

Viiendas loengus räägiti meile IT elufilosoofiast, ja kuidas see Eesti maastikul toimib. Loengu sõnum üldiselt oli selline, et peale programmeerimise peaks iga IT spetsialist suutma ka suhelda teiste inimestega, kelle jaoks see valdkond üldse huvi ei paku. Ehk siis enamik inimeste jaoks, kes tahavad tellida mingit IT toodet või teenust, ei paku huvi sinu eriala üksikasjad vaid nad tahavad näha lõpptulemust. Kuigi minu jaoks ei olnud loengus käsitletu teema uudne, on sellest siiski kasulik rääkida, kuna aru peaks saama tõsiasjast, et IT kui selline ei ole ainult puhas arvuti taga istumine. Samuti tuletati loengus meelde, et peale erialaste ainete on tähtis teada ka majanduslikku poolt sellel alal, kuna ainuüksi IT teadmistega ei saa raha teenida.

Kuuendas loengust tuli meile rääkima kaks esinejat skypest. Nad tutvustasid meile oma töö iseloomu, milleks oli seire ja üritasid lahti seletada selle kasulikkust. Kuigi ilmselgelt mehed teadsid, millest nad rääkisid, ei olnud nad arvestanud sellega, et tegemist oli esmakursuslastega ja seega kõik terminid ei olnud just kõige arusaadavamad. Minu jaoks tundus see loeng olevat ka üleüldiselt kõige nõrgem, kuna teatud nüansid seires ning serverite töös jäid kohati arusaamatuks. Samas, kui natuke analüüsida laiemalt loengu enda sisu, siis oli idee ilmselt tutvustada ja rääkida seire kasulikkusest ja vajalikkusest IT maailmas, kuid nagu varem öeldud, ei tulnud see loengus endas nii otseselt välja.

Seitsmes loeng üritas vastata küsimusele, kuidas saada superstaariks. Täpsemalt räägiti tarkvara arendamisest ja selle loogikast. Samuti vaadati lähemalt, kuidas IT-s olla edukas ehk superstaar. Selle loengu huvipakkuvaim mõttetera on ehk see, et edukas IT inimene on suurte kogemustega ja oskab teha tiimitööd. Selles loengus oli juba vähem uusi fakte, kuna hakkasid korduma teatud mõtteterad teistest loengutest (eriti viies loeng), kuid ka siit sai uusi ideid nagu näiteks see, et kogemuste omandamine IT alal ei pea olema nii lineaarne ehk peale koolipingi saab ka teiste meetodite kaudu oskusi juurde õppida. Samuti rõhutati, et üksi töötamine on pigem soovunelm ja edukas spetsialist või juht oskab ja tahab teha teiste inimestega koostööd.

Kaheksandas loengus üritati selgitada fakti, et elukvaliteet sõltub iga inimese enda suhtumisest. Ehk ainult sina ise mõtled oma elu paremaks või halvemaks. Seega loengu mõte, kui selline oli sundida publikut vaatlema elu ka teist moodi, kui ta seda on muidu harjunud tegema. Loengus oli kattuvaid ideid teiste ettekannetega nagu näiteks suhtumine ja tiimitöö. Siiski ei olnud tegemist igava tunniga, kuna see oli mõnes mõttes üks interaktiivsemaid loenguid ehk midagi erinevat võrreldes teiste teoreetiliste tundidega üle pika aja. Huvi pakkuvaimaid ideid oli see, kuidas analüüsida ja teha otsusi nii oma erialal kui ka elus endas. Seega saab öelda, et tund oli kindla peale vajalik, kuna juhtis tähelepanu sellele, et enamik asjad elus on kinni pigem sinus endas kui kelleski teises.

Lõpetuseks võib öelda, et loengud olid laias laastus huvitavad ja kohe kindla peale avardasid maailmapilti IT valdkonnas. Lisada võiks veel ära, et välja arvatud esimene loeng, oli üks läbiv temaatika igas ettekandes oma firma reklaamimine, mis iseenesest polnud halb, kuna läbi sellise tegevuse sai aimu erinevatest IT firmadest. Seega võib öelda, et kursus saavutas oma eesmärke, andes informatsiooni koolielu ja IT maailma kohta.


Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?
Korduseksamit on võimalik sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu.[1]

Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha?
Kokku tuleb leppida aine õppejõuga.[1]

Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?
Olenevalt õppejõust, võib määrata õppurile lisatöid, mis on korduseksamile pääsemise tingimuseks. Kui kõik tingimused on täidetud, võib õppur registreerida õppejõu poolt määratud järeleksamile.[1]

Mis on tähtajad?
Korduseksami tähtajad määrab aine õppejõud, kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.[1]

Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?
Järeleksamid on tasuta.

Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?
20 eurot.[2]

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal?
Kolm võimalust: Eesti kaitseväkke teenima asumisel[3], tervislikel põhjustel[4], lapse hooldamiseks. [5]

Mis tegevused tuleb selleks teha?
Tuleb esitada avaldus rektori nimele ja see vormistatakse rektori käskkirjaga.[6]

Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg?
Olenevalt põhjusest: Eesti kaitseväkke teenima asumisel- kuni üks aasta[3], tervislikel põhjustel- kuni kaks aastat[4], lapse hooldamiseks- kuni üks aasta[5] ja muudel põhjustel- kuni üks aasta.[7]

Kuidas toimub puhkuse lõpetamine?
Avalduse alusel.[8]

Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid?
Jah, erandjuhtudel on võimalik õppekava täita[9]

Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?
Enne 2013/2014 immatrikuleeritud õpilased, kusjuures erandjuht kehtib 2015/2016 õppeaasta lõpuni.[10]


Ülesanne

X=27 Y= 23

Lihtne aritmeetika: esimese semestri lõpus olid miinimum punktid olemas ja seega selle alusel arvet ei esitata. Teises semestris oli puudu 27-23 = 4 ainepunkti siis arve esitatakse 4 ainepunkti eest, mis on 4* 50 = 200 eurot.[11]


Kasutatud kirjandus

[1] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.3.6
[2] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ punkt 4
[3] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.3.2
[4] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.3.1
[5] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.3.3
[6] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.2
[7] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.3.4
[8] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.4
[9] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.5
[10] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.6
[11] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ eelviimane lõik.