User:Aklammer

From ICO wiki

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Anni Klammer
Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2013

Essee

Minnes Õpingukorralduse ja erialatutvustuse loengusse arvasin ma, et tegu on vaid tuima ettekandega sellest, kuidas õppetöö toimub, mida me üldse õppima hakkame jne. Poleks arvanudki, et mind on ees ootamas päris mitu huvitavat ja mitmekülgset loengut, mille teemad üksteisest nii erinevad.

Esimeses loengus rääkis Inga Vau meile üldisest õppekorraldusest, õppeainete deklareerimisest, punase joone päevast, õppekoormusest, tasuta õppest, koolielust ja muust taolisest, mida üks ülikooli esmakursuslane peab oma õpingute alguses teadma. Lisaks tutvustas Indrek Rokk koolis tegutsevaid laboreid ning käesolevat õppeainet, täpsemalt seda, mida aine läbimiseks teha tuleb. Merle Varendi rääkis erinevatest tagasisideküsitlustest, mille abil on tudengitel võimalus midagi muuta, midagi näiteks õppetöös või õppekavas parandada. Samuti tutvustati meile mitmesuguseid stipendiume, millele üldjuhul esmakursuslased esimesel semestril kandideerida ei saa. Stipendiumid on heaks võimaluseks teha pikaajalist koostööd mõne firmaga, saada kogemusi ning toetusi. Minu jaoks kindlasti kõige informatiivsem ja kasulikum loeng selles aines, kuna saadud teadmised on väga vajalikud ülikooli läbimiseks.

Teises loengus avaldas oma mõtteid Margus Ernits. Üks teema, mis loengust kõige paremini meelde jäi, oli tudengite motivatsioon. Kui õppejõud pole motiveeritud, ei viitsi ka tudeng õppida, ning vastupidi: kui õppejõud näeb, et tudengid ei tunne huvi õppetöö vastu, ei ole ka õppejõul tahtmist kedagi õpetada. Ka vähendab õppuri motivatsiooni spikerdamine, kuna leitakse võimalusi läbida ülikool teiste najal ning lõppkokkuvõttes puuduvad teadmised ja oskused, sest ei ole olnud viitsimist ise õppida. Arvan nagu härra Ernitski, et see vähendab diplomi väärtust, sest tööturul konkureerivad taolised lõpetajad, aga ka targad ja usinad inimesed, kes on oma diplomi saamiseks kõvasti vaeva näinud. Väga huvitav tundus ka intensiivõppe nädal, mida meile tutvustati, kuna antakse võimalus lahendada praktilisi ülesandeid reaalsest elust. Auditooriumis anti lahendada üks praktiline ülesanne robotiga ja räägiti ka koolis tegutsevast Roboklubist, mis mulle kohe huvi pakkus. Taaskord väga inforikas loeng ning seda oli hea kuulata, kuna lektor tundus tudengeid mõistvat.

Linnar Viik rääkis innovatsioonist aine kolmandas loengus. Kuna ma seda sõna – innovatsioon – just igapäevaselt ei kuule, ei olnud ma väga mõelnud selle tähendusele. Juba alguses, kui härra Viik küsis tudengitelt asju, mis meenuvad neile kuuldes sõna „innovatsioon“, sain aru, mida selle all mõeldakse – midagi uut, mingit uudset ideed. Samuti soovitati oma ideid jagada, mitte endale hoida, sest ideest kellelegi rääkimine ei võta meilt midagi ära, vaid võib hoopis kasuks tulla – mitu pead suudavad ideest tõenäoliselt midagi suuremat arendada.

Tarmo Randel käsitles neljandas loengus küberkuritegevust ja küberkaitset. Sain teada, kuidas viirused levivad, kuidas toimivad, mida täpsemalt teevad. Samuti oli üllatuseks see, kuidas carding’uga tegelejad ei tühjenda ohvri pangakontot, vaid müüvad saadud andmeid edasi kellelegi teisele, kes siis seda informatsiooni omakasu nimel ära kasutavad. Eriti huvitav oli see, et internetis on avalikult üleval video, mis näitab, kuidas carding käib. Tutvustati ka erinevaid võimalusi, kuidas küberkuritegevuse vastu võidelda, ent samas öeldi, et täielikult selle eest kaitstud ei ole ükski inimene ega ükski süsteem.

ITK lõpetanu Andres Käver rääkis elust, oma IT firmast ning oma saavutustest. Väga ulmelisena tundus tema ülikooliaegne tunniplaan, mida slaidil näha oli. Kolm eksamit olid langenud ühele ajale, terve päev oli tunde täis, kuid sellegipoolest sai ta kõik oma asjad õigeaegselt tehtud (samal ajal hoides elus ettevõtet) ja lõpetas kooli edukalt. Mees nägi vaeva ja jõudis soovitud tulemuseni - kindlasti midagi sellist, mida tasuks endalgi üritada. Tudengisündroom, millest Andres rääkis, vaevab arvatavasti paljusid tudengeid, ka mind. Tuleb aga välja, et niimoodi on väga raske ülikoolis hakkama saada, sest mitmed ained vajavad pidevat õppimist ja tööd, ei saa lihtsalt jätta kõiki asju viimasele minutile. Loeng oli täis kasulikke nõuandeid, mida üks IT inimene võiks ellu astudes meeles pidada.

Skype NOC Monitoring’u loengus tutvustasid Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov oma tööd Skype, rääkisid oma peamisest ülesandest – monitooringust. Nende ettekanne oli lühike ja kuidagi segaselt koostatud, nende kasutatud terminoloogia oli üsna keeruline ja seetõttu oli raske jutust aru saada. Kuigi esitlusjärgse küsimustele vastamise ajal selgitati mõnda terminit, mis neile esitatud küsimuses oli välja toodud, oleks nende tähenduste teadmisest siiski rohkem kasu olnud esitluse ajal.

Seitsmes loeng oli väga eksitava pealkirjaga. Esmalt kujutasin ette, kuidas publiku ette tuleb näpunäiteid jagama keegi Eesti superstaarisaatest, ent tegelikult rääkis Ats Albre, kuidas IT sektoris edukalt läbi lüüa. Loeng oli pigem suunatud arendajatele, niisiis oli mul seda huvitavam kuulata. Taaskord soovitati usinasti koolis õppida, nagu ka mitmes varasemas loengus oli välja toodud, ning kogemusi korjata igalt poolt, kust saab. Väga põhjalikult tutvustati ka Nortali Suveülikooli, mis on IT-alase kogemuse saamiseks kindlasti suurepärane võimalus, sest noored saavad tuutori käe all praktikat ning võivad hiljem Nortalisse edasi töötama jääda. Esitus oli ladus ja arusaadav, erinevalt eelmisest loengust.

Viimane loeng oli väga omapärane, hoopis midagi muud, kui varasemad loengud. Merle Liisu Lindma rääkis elust, andis kasulikke soovitusi, kuidas õnnelikum olla, kuidas oma eesmärkideni jõuda. Väga huvitav oli see, kui Merle palus oma pinginaabriga esimesel korral rääkida iseendast ja põhjustest, miks ma valisin selle eriala ja kooli, ning teisel korral sellest, milline inimene ma tahan olla kümne aasta pärast. Huvitav oli kuulata oma kaastudengi mõtteid ja ka enda omi, eriti kui pole varem nii põhjalikult mõelnud oma tulevikule. Päris mõnus oli kuulata seda ettekannet, kuna jutt oli ladus ja põnev. Teksti toetavad slaidid olid samuti väga mitmekülgsed, pildid ja tsitaadid nendel olid väga asjakohased ja mõtlemapanevad.

Antud aine loengud olid väga informatiivsed. Sain mitmeid kasulikke näpunäiteid, kuidas kool edukalt läbida, mida IT maailma tegutsema asumisel silmas pidada ning millest hoiduda. Iga loeng oli teisest erinev, mis oli suureks plussiks, ent leidus ka sarnasusi, näiteks päris mitu inimest rõhutas just, et ülikoolis ja elus edu saavutamiseks tuleb kõvasti ise vaeva näha. Hea oli, et kõik meie ees seisnud isikud olid elu näinud, neil oli kogemust oma valdkonnas ja nad teadsid, millest nad räägivad. Tuleb tõdeda, et väga kasulik aine.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?

Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.3.6.

Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha?

Järeleksami tegemiseks tuleb kokku leppida vastava aine õppejõuga. Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.3.6.

Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?

Järeleksamile on võimalik registreerida ÕISis. Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.8.1.

Mis on tähtajad?

Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.3.6.

Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?

Korduseksamid on riigifinantseeritaval õppekohal õppijatele tasuta. Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.7.

Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Kordussoorituse tasu on tasulisel õppekohal õppivale tudengile 20€. Õppeteenuste tasumäärad, punkt 5.

Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus?

Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes on sisse astunud 2013/2014 õa. või hiljem , kelle perekonna kuu sissetulek ühe pereliikme kohta on alla 280 euro ja kes õpib täiskoormusega ning täidab õppekava nõudeid täies mahus ehk sajaprotsendiliselt. Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust pereliikme kohta: kui sissetuleku suuruseks on kuni 70 eurot, saab tudeng maksimaalset õppetoetust ehk 220 eurot; 70,01 kuni 140 euro suuruse sissetuleku korral on õppetoetus 135 eurot; 140,01 kuni 280 euro suuruse sissetulekuga tudeng saab õppetoetust 75 eurot. Vajaduspõhine õppetoetus

Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult)

Toetuse saamiseks tuleb esitada taotlus riigiportaalis semestri esimesel kuul ehk 1.-30. september ja 1.-28.(29.) veebruar. Vajaduspõhine õppetoetus

Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Kuna vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes õpib täiskoormusel, on tal semestris vaja saada 30 ainepunkti, mis ongi täiskoormuse täitmise nõudeks. Vajaduspõhine õppetoetus

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 27 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Lahendus

Kuna nii esimese kui teise semestri lõpuks on kogutud 27 EAPd, mis on õppekava täies mahus täitmise määraks, ei tule aasta lõpuks õppekulusid osaliselt hüvitada ning arvet ei esitata.