User:Akopolov

From ICO wiki

Erialatutvustus ISa ja ISd 2015 aine arvestustöö (Päevaõpe)

Autor: Aleksei Kopõlov
Rühm: 15
Koodi kaks eelviimased numbrid: 20
Esitamise kuupäev: 22.10.2015

Essee

Igal neljapäeval hommikul meile oli õppetatuderiala, nimega „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ mille eesmärk oli tutvustada meid ärivaldkonnaga. Kahe nädala jooksul loengutele tuli erinevaid IT valdkonda esindajaid. Tuli erinevad infosüsteemi ja veebi arendajaid, projekti juhijaid, programmeerijaid, süsteemi admenistraterijaid ja teised.

Esimene loeng võib nimetada „Sissejuhatus üliõpilaselu“, sest seal räägiti meile kuidas toimub õppetöö IT Kolledžis. Räägiti ka millistes huviringides ja üritustes on võimalik võtta osa. Minu arvates see oli kõige olulisem loeng, sest seal ma sain teada, et on olemas üks väga hea klub nimega „Codeclub“ kus on võimalik arendada oma programmeerimis oskused ja kus samal ajal võib tasuta süüa pizzat. Tasuta pizza ja võimalus arendada programmeerimis, mida sul veel vaja?

Teise loengu tuli Tiina Seeman, ta on süsteemianalüütik ja projekti juhendaja. Enamasti ta rääkis selest, millised probleemid toimuvad rühmatöös. Ta rääkis ,et tihti toimuvad sellised situatsioonid, kus inimesed ei saa teha oma töö kas tööriiste puudumise põhjusega või sellepärast ,et teised töötajad pole veel lõpetanud oma ülesandeid. Samuti rääkis ka töö ja finantside planeerimisest ning millised probleemid võib juhtuda, kui midagi jäi jälgimata.

Kolmandas loengus meile tuli infosüsteemi arendaja ja küberkaitsja Elar Lang. Kui olla aus siis tema ettekande pettunud mind. Pettunud mind sest tal on tõesti huvitav eriala, kuid aga enamik esitlus ta rääkis motivatsioonist, distsipliinist ning kuidas õppima õppimine. Jah, olen nõus, et inimene peab oskama motiveerida ennast ja arusaada, kuidas saavutada maksimaalset võimalikku õpingutest. Kuid aga arvan, et oleks huvitavam ja kasulikum ,kui ta rääkis rohkem oma erialast.

Neljandas loengus meile tuli süsteemi administrator Taavi Tuisk. Ta rääkis enamasti probleemidest ja nüanssidest ,mis on seotud andme baasi ja IT-süsteemi hooldamisega. Samuti rääkis probleemidest, mis tekivad kui töötada tuleb inimestega kellel ei ole piisavalt teadmisi IT valdkonnas, nagu paljud teised külastajad rääkisid sellest, et üks inimene ei saa teha kõik töö ,ehk üks inimene ei saa olla suurepärane programmeerijaks ja samal ajal olla suurepärane süsteemi administratoriks, mille pärast töö on vajalik erinevates spetsialistides. Ausalt tema esitlus jäi mulle kõige vähem meelde. Ainus asi, mis jäi mälus on see, et pole kunagi näpi teiste inimeste faile.

Viies loengus meile tuli infosüsteemi ja veebiarendaja Kert Suvi. Tema esitlus ,minu arvamust, oli väga kasulik kuna ta rääkis erialast mis on praegu on kõige perspektivne. Tä rääkis sellest ,et praegu IT majanduses on suur puudus testijas. Ta ütles, et see on seotud sellega ,et „Testimine ei ole seksikas“ ehk mite keegi ei taha seda teha. Samuti rääkis ka sellest, et millised on plussid ja miinused töötada testijana ning millised probleemid tihti toimuvad selles erialas. Mina ise pole kunagi mõelnud töötada testijana ja muidugi tahan ,et minu tuleviku töö oli rohkem seotud krüptograafia ja küberkaitsega, kuid arvan esialgus võiks töötada testijana, et saada vähemalt mingisugust töökogemust ja kuna praegu on suur nõudlus testijas, siis leida töö selles erialas on mitu korda lihtsam.

Kuues loengus meile tuli infosüsteemi arendaja Targo Tennisberg. Esialgus ta tegi väike ajalooline esitlus kus ta rääkis alkeemiast ning mida on alkeemias ja programmeerias on üldist .Peale seda ta rääkis kuidas IT- valdkond on muutunud viimase aja jooksul ,millised probleemid oli esialgus, millal IT-valdkond oli suhteliselt noor ja millised probleemid on praegu. Rääkis ka oma erialas ning millised probleemid juhtuvad tihti tööl ,rääkis ka sellest ,et maailma infosüsteem on väga suur ja keeruline, mille pärast üks inimene füüsiliselt ei saa jälgida ja regulerida kõik asju. Samuti rääkis ka IT majanduses ja selgitas millised finantsilised probleemid võib juhtuta kui alustada oma ettevõtte.

Seitsemes loengus meile tuli iseõppinud programmeerija Tanel Unt. Minu arvates tema esitlus oli kõige parem ja põhjus on väga lihtne, seepärast, et see on minu teine kõrgharidus ja palju asju mis teised külastajad selgitasid oli kas triviaalsed või minu jaoks oli juba õppinud.Veel mis mulle meeldis väga oli see, et ta mitte ainult rääkis sellest ,et millised probleemid võiksid juhtuda rühmatöös või töös üldiselt, nagu mõned teised külastajad rääkisid, kuid, ta rääkis ka mida ta pidi tegema ,et lahendada mõned probleemid. Samuti rääkis ta ka oma elukogemustest ja huvitavadest olukorradest, mis tal oli. Rääkis sellest ,et tal oli mõni kord sellised finantsilised probleemid, kus ta pole maksnud iseendale palka. Mulle meeldis väga tema jutt „Kosovo seiklusest“.

Viimasele loengule meile tuli kaks külestajad. Esimene oli matemaatik-programmeerija Oleg Bogdanov ja teine oli IT arendaja ja analüütik Oliver Kadak. Enamikul nad rääkisid analüütikast ja statistikast ning milline roll nad mängivad ,mitte ainult IT valdkonnas vaid ka teistes tööstusharudes, ja mida võiks juhtuda kui sa ei võta analüütikat ja statistikat arvesse. Rääkisid ka oma elukogemustest, probleemidest mis nendel juhtunud oma tööl ning kuidas nad lahendasid neid. Oliver Kadak rääkis ka oma häkkimise seiklustest lapsepõlves. Samuti andis nõu nendele, kes planeerivad alustada oma äri tulevikus, ning andsid ka mõned ideed oma äritegemise rakendamiseks.

Nagu ma ennem mainesin see on minu teine kõrgharidus ja paljud asjad, mis külastjad selgitasid meile, minu jaoks oli juba tuntud. Näiteks probleemid mis toimuvad rühmatöös või ettevõttes on igas valdkonnades peagu samad : tööriste või materjale puudus, finantsi piirangus, töökatkestus, mis on põhjustatud kas halbade töötulemuste või teiste kolleegide valmistööde puudumisest, võimetus ette näha kõiki olukorrad ja mõned teised probleemid. Samuti idee, et inimene peab kogu aeg arenema, mis rääkisid kõik külastajad ,minu jaoks pole uus. Kuna IT valdkond kogu aeg muutub siis arvan ,et inimene lihtsalt ei suuda töötada selles valdkonnas sama teadmisega kogu aeg. Muidugi ma ei saa öelda, et need loengud oli täiesti mõttetu, palju asju millestest rääkisid külastajad oli mulle ka uued ja kuulada kõik neid oli nii huvitav kui ka kasulik. Nagu öeldakse „Lollikas õpib oma vigadega aga tark teistega“.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral [1].
Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele ehk 1 põhieksam ja 2 kordussooritused [2].
Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.
Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. REV/OF õppekohal, kordussoorituse tuleb maksta tasu 20 € [3].

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Vastus

EIK-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse [4].
Õppeained jaotuvad kohustuslikeks ja valikaineteks. Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid [5].
Kui oled deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra,siis tuleb selle est maksta.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Vastus

EIKs toimub täiskoormusega õpe, osakoormusega õpe ja eksternõpe.Täiskoormusega õpe on tasemeõpe, mille korral üliõpilane täidab iga õppeaasta lõpuks õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahust kumulatiivselt vähemalt 75% [6].
Õppekava täitmine täies mahus – õppekava täitmine nominaalkoormusest (30 EAP semestris) lähtuvalt, mida arvestatakse semestripõhiselt ja kumulatiivselt. IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada [7].

Esimese semestri lõpuks (X) on 21 EAP. Teise semestri alguses esitatakse õppemaksu 6 EAP eest, ehk 300 €.

 27 − 21 = 6 EAP
 6 × 50 = 300 € 

Teise semestri lõpuks (Y) on 19 EAP. Kolmas semetri alguses esitatakse õppemaksu 7 EAP eest , ehk 350 €.

 27 − ((19 + 21)/2) = 7 EAP
 7 × 50 = 350 €

Kokku tuleb maksta 650 €.

 300 + 350 = 650 €

Esimese õppeaasta lõpuks on mul olemas 40 EAP, kuna esimese aasta jooksul ma sain vähem kui 45 EAP see tähendab et ma kaotan oma RE õppekohd.

 21 + 19 = 40 EAP

Viited