User:Akuksov

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Anton Kuksov
Rühm: 12
Tudengikood: ******39
Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2016

Essee

Sissejuhatavas loengus tutvuti õppejoududega, kes raakisid uldiselt EIK-i õpingu korraldusest . Alguses õppejõud Andres Septer jutustas lahemalt käesolevat ainet ja esindas Merike Spitsõn, Merle Varendi ja Juri Tretjakov. Esimesena esines Merike Spitsõn, kes rääkis õppekorraldust ja kooli sisekorrast (kus vaata oma tunniplaan ja eksamid ja teised punaseid jooni), veel Merike on õppekavade arendusjuht. Teisena esines Merle Varendi ja rääkis meile stipendiumist ning sellele kandideerimisest ja tagasisidest. Juri Tretjakov tutvustas meid MOODLE-ga ja wikilehega, kus on õppematerjalid, ülesanded, kontrolltööd. Samuti ta jutustas loengusalvestussüsteemist "Echo 360" ja ütles et loengusalvestuste vaatamine ei asenda tunnis käimist.

Teises loengus meil käis Andres Kütt, kes rääkis oma arhitekti elu lugu. See oli põnev, sest Andres algas oma ameti karjääri juba lapsepõlvest. Kui ta oli koolis õppinud, suvevaheajaks sai ta kätte koju arvuti ja sellel suvel ta hakkas tegelema Assembleris progrmameerimisega. Kooli lõpuks meie esineja astus Tartu Ülikoolisse ja pärast otsustas ta astuma EBSI, sest ta sai aru, et Tartu Ulikoolis õppeained ei anna piisavalt hariduskogemust, mida oli vaja samuti ettevõtetele. Pärast ta tegi järeldust, et mitte kedagi ei huvita su haridus rohkem kui sind ennast, ja siis praegu meil on väga palju võimalusi õppima rohkem, näiteks minna koolitustele ja avalikesse seminaresse.

Kolmandad esinajad oli Kristel ja Marko Kruustük, nad rääkisid kuidas nad asutasid oma Startup seotud tarkvaratestimisega. Nad jutustasid meile endast, et lõpetasid EIK ja siis igaüks otsustas endale milledega IT-asjadega ta tahab tegeleda. Samuti rääkisid kuidas nad võtsid osa Hackatonist ja said 25,000$ oma ettevõttele ja kuidas arendasid oma ideed nii Londonis kui ka Tallinnas. See edulugu oli väga kasulik, sest me nägisime EIK vilastlasi, kes tegid omast startup'ist terve ettevõtet. Aga minu arvates testimine on liiga monotoonne ja isegi natuke igav, kuna kõik "action" toimub, kui sa oled tarkvara arendaja ise.

Neljandas loengus esindas oma elujuttu tõeline süsteemiadministraator Lembitu Ling, kes täiesti ise õppis kõike IT süsteemiadministraatori asjad ilma IT hariduseta. Tema lugu kõige vajalikud põhimõted sellest, milline peab olema hea süsadmin on:

1. Hea süsteemiadministraator on laisk aga ei tohi olla liiga laisk.

2. Hea süsteemi administraator oskab koodi lugeda, kuigi ise ta seda kirjutama ei pea.

Kuna ma õpin IT-süsteemide arendust selle loengu teema ei olnud mulle nii tähtsam. Aga ma tunnen huvi süsteemide administreerimise vastu ja saan asjast aru, kuna õppisin Tallinna Polütehnikumis Arvutid ja arvutivõrgud erialas.

Viiendas loengus rääkis ise Andres Septer, kes on meie õppejõud IT tööturust ja karjäärikäänakutest. Alguses jutustas meile kuidas leida esimist töökohta ja üldse kuidas töövõtjad otsivad uut töötajat. Mulle jaoks see lugu ei olnud uus, sest mul on ka mõni kogemus IT-valdkonnas töökoha otsimisel. Aga see kogemus ei olnud väga edukas, kuid nüüd ma tean kõike trikke kuidas IT-tööturul läbi saaks. Loengus Andres märkas, et CV-keskus ja mõned tööotsinguportaalid on "tõsiselt jäätmehunnik", mida ma sain aru oma isiklikust elukogemust. Teine esineja oli Einar Koltšanov, kes rääkis erinevust IT ja äripoole vahel. Ta selgitas nii IT kui ka äripoole kohustused ja spetsiifilised ülesanded. Hoolimata sellest, et kumbki pool on teises halval arvamusel, nende koostööst sõltub ettevõtte edu.

Kuuenda loengu külastaja oli Ivar Laur, kes on analüütikaosakonna juhataja Maksu- ja Tolliametis ja ta rääkis meile andmeanalüüsists ja riigi infosüsteemist. Teemaks oli “Andmed ei allu analüüsile”. Alguses ta ütles, et maailmas on keegi, kes teab sinust rohkem ja paremini. Ta selgitas mis on andmeanalüüs EMTA näitel ja riskidest Eestis. Varem mul ei olnud ettekujutist, millega tegeleb analüütikaosakond, aga praegu sain aru, et ilma analüütikaosakonnata riigielu oleks palju raskem.

Seitsmendas tuli meile Jaan Priisalu, kes tänapäeval töötab TTÜ-s. Ta oli õppinud ka TTÜ ning seal sai oma doktori diplomi. Tutvustas meile Eesti Vabariigi küberkaitsese ja selle arenduse ja jutustas kuidas eestlased arenesid välja digiallkirjad ja uurisid seda kõrgtasemel. Rääkis ka krüptospsteemidest ja mille tuleviku see toob ning tänapäevatest internetikasutajatest, kes surfavad internetis ebaturvaliselt. Ma alati arvasin et, küberkaitsese valdkond areneb väga kiiresti, ja loengu pärast olen selles kindel.

Viimases kaheksandas loengus meil oli Hedi Mardisoo AS Starmanist. Hedi rääkis meile turunduse asjadest, marketingust ja bränditest ja kuidas turundus seotud IT-ga. Ta selgitas, millised põhjused tekitavad toode müügil altminekut. Esiteks isegi kui sinu toode on väga hea, võib keegi ei tea sellest mitte midagi. Teiseks toode võib olla liiga kallis. Viimaseks põhjuseks on ebamõistlik toode. See tähendab, et isegi kui toode ja selle hind on hea, aga seda ei saa kasutada Eestis, siis edu see ei too. Mulle jäi meelde Amazoni juhatuse esimehe Jeff Bezos’e tsitaat: "Sinu brändi loob see, mida inimesed sinust räägivad siis, kui sa ruumis ei viibi.", mulle tundub, et need sõnad perfektselt kirjeldavad brändi mõiste.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus:

Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga. Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is. Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on kordussooritus tasuta. Tasulisel (OF) õppekohal on kordussooritus teenuste tasumäärade järgi 2016/2017 õppeaastal 20€.

Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus?

Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult)

Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Vastus:

Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem, kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot ning kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppemahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.

Taotlus tuleb esitada riigiportaalis Eesti.ee (sisenedes ID-kaardi, Mobiil-ID või Pangalingi kaudu). Taotlusi saab esitada kogu semestri vältel, mitte ainult kuu aega nagu seni.

Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. Järgmisest semestrist arvestus kumulatiiv ehk koguma peab 30 EAP semestri kohta.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd?

Ühe EAP hind on 50€ ning vajalik EAP hulk õppesemestris on 27, seega aastas 27 * 2 = 54.

X = 22 ja Y = 28

22 + 28 = 50 EAP

54 - 50 = 4 EAP

Kui suur on teile esitatav arve?

4 * 50 = 200€

Vastus:

Tuleb tasuta 4 EAP eest ning esitatav arve on 200€