User:Aluppo
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Aive Luppo
Esitamise kuupäev: 14.november 2011
Essee
Kuna minu senine IT-alane kogemus jääb siiski vaid lõppkasutaja tasemele, siis otsustasin kasutada kooli poolt loodud võimalust osa saada ka päevaõppe loengutest ning kirjutada oma essee ainet tutvustavate loengute põhjal.
Minu, kui kaugõppuri jaoks oli mõneti olulisem siiski Margus Ernitsa poolt läbi viidud õpingukorraldus ja erialatutvustus. Saime põgusa ülevaate erinevatest e-õppe keskkondadest nagu kolledži wiki, moodle, õis. Seega ei jää kaugõppurid materjalide osas nn. ahjualusteks, mis on iseenesest päris tähtis. Laias laastus oli juttu üldistest asjadest, robootikast kui võimalusest panna õpitu ka kohe praktikasse, konkreetsemalt ka antud aine läbimisest. Kuidas ja mida selleks teha tuleb ja mis ajaks. Teema käsitlus oli mõnusalt asjalik, edastatud positiivses võtmes ja ilma midagi ilustamata. Päevaõppe sissejuhatavas loengus anti üldpilt sellest, mis edaspidi toimuma hakkab. Selgelt ja konkreetselt seletati lahti erinevad mõisted ning protseduurireeglid, anti põhjalikum ülevaade majast, sealhulgas raamatukogust, selle võimaluste kasutamisest ja kooli kodukorrast. Lähemalt räägiti akadeemilisest kalendrist, erinevatest õppevormidest, õppekorralduseeskirjast ning olukordadest- „mis siis, kui…“. Asjakohaselt rõhutati punase joone päeva ning sellega seonduvat.
Andrea Corradini näol oli tegemist tõeliselt karismaatilise persooniga. Materjalid olid hästi valitud ja humoorikad.
Värskendava meeldetuletusena mõjus loengu alguses näidatud videoklipp tehnoloogia arengust tingitud plahvatuslikust infohulga kasvust. Kuna Arengufond idee järgi peaks osaliselt tegelema ka ennustamise tänamatu tööga, siis on mõistlik olla kursis arengute, uuenduste jmt. Sest kui arengud tulevad üllatusena, siis järelikult ei olda toimuvaga kursis ning see võib olla hävitava mõjuga. Põhjalikult räägiti Arengufondi erinevatest töösuundadest ja uurimisobjektidest.
Neljandas loengus rääkis Linnar Viik innovatsioonist. Innovatsioon on uue idee kasutusse võtmine. Igapäevaelus sageli sellele eriti ei mõeldagi, näiteks põlvkondade vaheline konflikt. See on alati olnud ning vaevalt keegi selle põhjuste üle väga juurdleb. Sageli arvatakse, et see innovatsiooniteema on seotud pigem teaduse ja kõrgtehnoloogiaga. Tegelikult on uuenduslikud ideed pigem väikses alustavas firmas, sest uus idee on samas ka potentsiaalne vea allikas. Seda enam,et iseäranis alles alustavale firmale on hea läbi mõelda oma strateegia: mida pakkuda, kuidas pakkuda, mis vahenditega asi käima lükata jne. Päris palju tuttavaid momente tekitas ettevõtte juhtimist ja struktuuri puudutav osa just ülejuhtimise poole pealt. Lisaks innovatsioonile käsitleti ka Euroopa Digitaalset Ühisturgu ning sellega seonduvat. Loeng oli kaasa haaravalt ladusa kõnestiili ja selgete konkreetsete näidetega.
Indrek Hiie käsitles IT-haldust ja valikute tegemist. Valikuid on erinevaid ning otsuste tegemisel tuleb välja selekteerida kõige optimaalsemad, kriteeriumiteks on maht, raha, aeg jmt. Sobiv tase ja sellest lähtuvad valikud tuleb kokku leppida. Andmeturbesse võib matta lõpmatu koguse raha, mis aga ei pruugi olla sugugi efektiivne, kui näiteks kasutajat ei informeerita. Oluline on ka IT ja äripoole omavaheline suhtlus, vältimaks rumalaid või tarbetuid investeeringuid. Minu jaoks jäi kumama mõte, et enne otsustamist on mõistlik endale selgeks teha oma tegelikud vajadused.
Svea Koppel, Skype kvaliteediosakonna tiimijuht. Lähemalt räägiti testija rollist tänapäeval. Enam ei ole testija isik, kes muude oskuste puudumisel testijaks ikka kõlbab. Praegusel ajal nõutakse teadmisi analüüsi valdkonnas ning samuti ka programmeerimisoskust, et inimene oleks pädev teadmaks võimalikke kitsaskohti ning võimalike veatüüpide avaldumist. Tutvustati kahte erinevat testimismudelit, nende erisust. Olulisemaks muutub rutiinsete testimistegevuste automatiseerimine. Raul Liive, Skype beetatestimise juht tutvustas ligemalt beetatestimist. Oluline on katta kogu kasutajaskond, olgu siis erinevad vanusegrupid või samuti ka erinev geograafiline asupaik. See jaguneb kinniseks Betaks, kuhu inimesi kutsutakse või avatud Betaks, milles saab osaleda igaüks üliõpilasest pensionärini. Beetatestija kasutab toodet oma soovi järele, mitte nii nagu seda disainiti ning seetõttu võib mõnikord avalduda seni mingil põhjusel veel avastamata probleeme. Välja toodi tõik, et beetatestimine peab olema lõbus, sest muidu ei hakkaks keegi ennast sellega vaevama. Ergo Sarapuu mobiilitarkvara tiimijuht. Andis ülevaate Mobi Solution OÜ-st. Mobiilivõrgu kiiruse ja läbilaske võimsuse kasvust johtuvalt on suurenenud m-interneti kasutatavus. Sellest tulenevalt muutub olulisemaks ka mobiili turvalisuse teema. Uued rakendused viiakse kohe lõppkasutajani. Tiheda konkurentsi tõttu on aeg oluline faktor. Lektori esinemine oli küll pisut konarlik, aga siiski jälgitav. Tauno Talimaa mobiilitarkvara tiimijuht Mobi Solutions OÜ. Mobiilirakenduste arendajaid on hetkel võrdlemisi vähe, vastupidiselt veebilahenduste kirjutajatele. Samas on olema inimesi,kes on nõus mobiilirakenduste eest päris palju raha välja käima ning pidevalt uusi rakendusi alla laadima. Arendatavaid platvorme on vähemalt 11, lisaks veel erinevad telefonide tootjad ja mudelid. Selles kontekstis tegutsemisruumi, erinevaid valikuid ja suundi on piisavalt. Mobiiliarenduses on piiranguteks rakenduse suurus, mälumaht, salvestusruum, sageli aeglane võrguühendus jmt. Suurimaks väljakutseks on arendajavaenulik keskkond. Välja toodi näiteks kasutaja poolt aku eemaldamine, võrgu kadumine, teiste rakenduste käivitumine jne. - need on pidevalt muutuvad ja üsna prognoosimatud asjaolud, millega peab koguaeg arvestama. Lektori kõnestiil oli kaasahaarav ning äratas uudishimu selle suurt väljakutset pakkuva ja huvitava haru vastu.
Märt Pais rõhutas avatud lähenemist erinevatele olukordadele ning ka teiste valdkondade rakendamist (nagu tehniline joonestamine, tugevusmatemaatika jne.) püstitatud ülesannete lahendamisel. Juttu oli samuti ka laiemate baasteadmiste asjakohasusest. Näited oli elust enesest ning mõnusalt praktilised.
Lektorite valik oli hea ning loengud mõnusalt haaravad, ilma et mõte oleks vahepeal väga uitama läinud. Isiklikult mulle meeldib võimalus loenguid uuesti üle vaadata, olgu see siis kas ainult räägitu meeldetuletamiseks või ikkagi teemast osa saada, kui endal pole olnud mingil põhjusel võimalust ise kohal viibida. Kokkuvõttes võib öelda, et ootused kursuse osas said täidetud.
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus A
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?
Vastus
Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Kordussoorituste ajakava avaldatakse ÕIS-i rubriigis “Minu asjad” ja õppehoone 2. korruse teadetetahvlil. Kui õpid REV õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 13 € EITSA kontole. Makse selgituseks märgi: õppeaine nimetus, oma nimi, kordussooritus. Trüki maksekviitung välja ja võta õppeosakonda kordussooritusele registreerima tulles kaasa. RE tudengile on kordussooritused tasuta, kuid registreerida tuleb ikka! Soovi korral saad end kordussooritusele registreerida ka e-posti teel, saates e-kirjaga (“Subject”-reale “Kordussooritusele registreerumine” + märge “High Importance”) digitaalselt allkirjastatud avalduse (REV tudengid lisaks koopia maksekorraldusest) õppekonsultandi (kaugõppurid rahvusvahelise- ja distantsõppe spetsialisti) e-posti aadressile või “Out of Office”-teate korral asendajale. Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Kordussooritusele on võimalik registreeruda kordussooritusest üle-eelmise tööpäeva lõpuni.
Küsimus 3
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad?
Vastus
Selleks tuleb esitada IT Kolledži õppeosakonda vormikohase taotluse koos vajalike lisadega hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva. Taotluste koostamisega seotud küsimustes nõustab taotlejat õppekonsultant. Õppekava- ja/või erialaspetsiifilistes VÕTA küsimustes on taotlejal õigus pöörduda nõustamise saamiseks vastava aine õppejõu, õppekavajuhi või VÕTA komisjoni liikme poole. Lisaks vajalikud dokumendid : a) tunnistus, väljavõte akadeemilisest õiendist, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument; b)tehtud tööde näidised; c)kolmandate osapoolte tagasiside jms. Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs: a) kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega; b) kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid; c) on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi; d) on kajastatud kogemusest õpitut; e) taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis; f) analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.
