User:Aluuri

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search


Erialatutvustuse aine arvestustöö

Esitamise kuupäev: 31. oktoober 2012

Essee

Erialatutvustuse õppeaine vältel sai varastel hommikutundidel kuulata kaheksat ettekannet. Üheks ettekandeid siduvaks jooneks oligi, et neid pidasid infotehnoloogia erialaga seotud spetsialistid. Kuna antud valdkond on tänapäeval kõikehõlmav, oli ka loengute sisu ja esinejate taust seinast seina. Kindlasti oli ka see üheks lektorite valimise aluseks, püüda anda värsketele tudengitele võimalikult lai pilt nende eriala hetkeolukorrast. Peale selle, et iga loeng puudutas IT’d, oli üheks läbivaks teemaks levinud müütide ja stereotüüpide murdmine. Hetkel ma ei puudutaks niivõrd õppekorraldust puudutavat sissejuhatavat loengut, vaid kooliväliste esinejate ettekandeid.

Esimesena hakkasid julgelt müüte murdma kaks Peetrit, kes peale eesnime jagamisele töötasid mõlemad Skype helpdeskis, tõsi küll, teenindades veidi erinevaid kasutajaid majasiseses / majavälises kasutajatoes. Arvestades, millise kuvandi on helpdeskist maalinud popkultuur, kerkib esmalt silme ette Dilberti koomiks, kus kasutajatugi asub mudaga üle ujutatud fiktiivses riigis nimega Elboonia (mis üllatus-üllatus, on vaene postkommunistlik Ida-Euroopa riik), kus kõnesid võtavad vastu identse välimusega habemikud. Teisena kerkib silme ette hiiglaslik kuubikufarm Indias, kus sadade teiste seas alustab arusaamatu aktsendiga tõmmu nooruk igat kõnet sõnadega „Hello sir, how may I provide you with excellent service today?“. Peetrid ei mahtunud kummagi stereotüübi alla ja võrdlemisi kiiresti sai selgeks, et helpdesk ei pea tingimata olema helldesk. Isegi kui ühelgi ITK tudengil ei ole hetkel vähimatki soovi taolisel ametikohal töötada (ei kujuta ette kedagi, kes astuks kõrgkooli eesmärgiga teha karjääri kasutajatoes), ei ole elu alati sirgjooneline ning vähim, mida antud ettekanne teha sai, oli viia inimesteni teadmine, et ka taoline töö kõlbab tegemist ja helpdesk võib olla üks etapp karjääriredelil, mitte ummiktee.

Kui erialaloengud algasid väga mehelikult, siis edasi saime näha naiselikumat poolt tarkvaraarendaja Janika näol. Mul on tunne, et antud ettekande eesmärk oligi motiveerida pigem tüdrukuid, kuid see ei tähenda, et meessoost tudengitel igav oleks olnud. Janika näitas kõigile, mida tähendab tänapäevane veebiarendus Ruby näitel ning naissoost ITK õpilastele oli ta kindlasti elavaks tõestuseks, et naisena antud valdkonnas läbi löömine ei ole mitte ainult võimalik, vaid ka tore ja huvitav. Et seda ka kooliväliselt õrnemale soole sisendada, räägiti RailsGirls programmist ja ka üldisemast naisarendajate subkultuurist, mis ka Eestis vaikselt juuri ajab. Nagu korralikule ettekandele kohale, sisaldas see parajas koguses meeme ja lolcats’e. Selle kontranäitega murti vaikselt ka müüti, et IT inimene on tõsine nohik ja kehv suhtleja.

Minu jaoks väga meeldivaks üllatuseks oli kolmas kõneleja Andres Septer, internetis tuntum kui Offf. Olles juba aastaid tema blogi lugeja, oli antud ettekanne minu jaoks kui samas stiilis ja tuntud headuses stand-up etteaste. Sellegipoolest jagus seal küllaga väärtuslikku infot Eesti IT-sektori olukorra kohta. Antud nõuannetest oli küll pigem otseselt kasu administreerijatele, kuid see ei tähenda, et oleks olnud vähe elukogemust, mida kõrva taha panna. Kui antud ettekandega oli müüti, mida murda, siis oleks see olnud, et IT-inimene ei saa suurest pildist ja reaalsest maailmast aru. Nagu kõneleja minu jaoks juba ammu läbi omase huumoriprisma oli näidanud, ei pidanud see antud juhul kindlasti paika.

Pärast hulga müütide murdmist jätkusid loengud Martin Paljaku filosoofilisema ettekandega (kuhu samuti jätkus täiesti viisakas koguses meeme) karmast ja sellest, kas tööl ja tööl on vahe ning mida tähendab olla iseenda tööandja. Nagu õige pea selgus, on ettekandja suure osa oma elust olnud freelancer. Julgelt võib ilmselt väita, et antud aspekt IT juures on paljude jaoks nagu magnet, mis sellega tegelema tõmbab – milline muu valdkond pakuks võimalust olla nii suurel määral iseenda peremees. Samas on see kõik ikkagi väga tundmatu ja tume maa, oleks nagu vaja teejuhti, kes otsa kätte näitaks ja julgustavaid sõnu annaks. Samas seda tüüpi iga-mees-enda-eest äris ei jaga keegi väga hea meelega infot, kuidas leib tema lauale saab. Siinkohal oligi Martini sissejuhatav ettekanne kümnesse tabav, avades tagamaad, et tegelikult ei ole ju vastupidiselt levinud arvamusele kõige tähtsam: pean leidma erialast tööd, ükskõik millist tööd, muidu suren. Oluline pool, millest pudru ($$$)mägesid maalivatele tööandjatele nii väga rääkida ei meeldi, on see, mida see kõik vaimupoolele pakub. Ehk siis paraku tööl ja tööl on vahe ning mitte igasugune ametikoht ei garanteeri lisaks palganumbrile eneseteostust ja rahulolu. Nii mahtus kõneleja ettekandesse ka episood töötamisest ühes suures tarkvaravabrikus, kus ta suutis vastu pidada mõned kuud. Sellegipoolest ei ole palgatöös iseenesest midagi halba, enne kuskile kandideerimist tuleks aga endale selgeks teha, mida eelkõige saada tahetakse. Väga positiivse näitena tooksin ettekandest esile ID-kaardi Linuxi draiverite kallal vabal ajal nokitsemise, millest kasvas välja tööpakkumine Sertifitseerimiskeskuses. Ei pea täpselt teadma, mis tööd sa teha tahad, aga alati tuleb kasuks end huvitavasse teemasse süüvimine.

Mõnevõrra vastakaid tundeid tekitas tarkvaraarendusfirma Ignite poolt ette kantu. Tegu ei olnudki minu meelest niivõrd ettekande, kui pooleteise tunni küllaltki valimatu enesereklaamiga. Kohati tundus, nagu parodeeriksid ettekandjad iseennast. Pärast suure kiidulaulu lõppu küsimusi esitades selgus, et tegeletakse tundmatute projektide ja vananenud tehnoloogia arendusega. Kuna rohkem silma paistvaid näiteid ei kuulnud, siis vähemalt järeldan, et see ongi tehtud tööde tipp. Oleks jätnud ehk positiivsema mulje, kui loengu oleks pidanud üks inimene ilma juurde kuuluva tsirkuseta. Mõnes mõttes on aga arusaadav, et stipendiumi väljapaneku eest tuleb ju ka firmat kuidagi motiveerida.

Pärast eelnenut farssi seadis värske IT-kolledži vilistlane Kristjan Karmo rongi jälle rööbastele tagasi ning kummutas omapoolse argumentatsiooniga praktiliselt kõik tarkvara testimisega seotud müüdid, mis üldse pähe saavad tulla. Tegu oli väga sisuka, kuid ka jällegi humoorika ettekandega, mis sisaldas värvikaid näiteid elust enesest. Ka minu nägemuses oli tarkvara testimine eelkõige igav ja tüütu tegevus, mis hõlmab nüristavate rutiinsete protseduuride kordamist ad nauseam ning parimal juhul töö, millega maksimaalselt pool aastat muude pakkumiste puudumisel tegeleda võiks. Reaalsuses tundub testimine aga küllaltki loominguline ja ja süsteemset mõtlemist nõudev väljakutse. Lõplik arvamus kujuneb alles ise kunagi proovides.

Loenguseeriale pani korraliku punkti Siim Vene poolt tehtud ettekanne, millel polnud küll isegi pealkirja, kuid mis võrreldes senikuuldutega oli kõige pikem ja sisukam üldse. Mõttelõng jõudis pooleteise tunni jooksul käia erialastest väljakutsetest regionaalhaiglas kuni teadusliku fantastika ja selleni, miks üldse (info)tehnoloogiat kellelgi vaja võiks minna. Konkreetselt ühegi müüdiga siin ei tegeletud, kuid loeng oli täpselt omal kohal, sidudes mitmed teemad ühte ja andes väga palju positiivset mõtteainet edaspidiseks – nagu ilmselt antud õppeaine eesmärk oligi seatud. Lõppu lisaksin, et üldine loengute tase oli väga kõrge, see oli ka oodatav, loengupidajad olid siiski oma valdkonna spetsialistid ja samal ajal kohe kindlasti mitte kuivikud. Minu jaoks õigustas antud aine oma olemasolu väga hästi ning magamata hommikutest kahju kindlasti ei hakanud. Ehkki Eesti on väike, loodan, et ka järgmistel aastatel õnnestub esinema leida sama huvitavaid persoone. Ilus motiveeriv unistus on ükskord ise sama kaugele jõuda, et oleks põhjust taolisele auditooriumile oma kogemustest midagi tagasi anda.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures ühe õppeaine raames on õigus kolmele sooritusele. Kokku tuleb leppida ainet õpetava õppejõuga, kes võib muuhulgas anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile pääsemise eelduseks. Kordussooritusele tuleb registreeruda ka ÕIS-is. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Korduseksamid ettenähtud aja jooksul ja kolme katse piires on riigieelarvelistele õppuritele tasuta. REV üliõpilased maksavad kordussoorituse tasu vastavalt rektori käskkirjaga kehtestatule, mis hetkel on 14,2€.

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Esimesel õppeaastal saab akadeemilist puhkust taotleda tervislikel põhjustel, lapse hooldamiseks või ajateenistusse asumiseks. Selleks tuleb esitada õppeosakonda vabas vormis avaldus rektori nimele ja vastava lisadokument (arstitõend, lapse sünnitunnistus, kutse kaitseväeteenistusse). Kaitseväeteenistuses olemiseks saab akadeemilist puhkust üheks aastaks, tervislikel põhjustel kuni kaheks aastaks, lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, muudel põhjustel kuni üheks aastaks. Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks on õigus osaleda õppetöös esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks, muudel põhjustel akadeemilisel puhkusel olles õppeaineid deklareerida ei saa. Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud teha eksameid/arvestusi varem deklareeritud õppeainetes, milles kehtib põhi- või kordussoorituse õigus. Akadeemilise puhkuse ajal puudub tudengil juurdepääs õppematerjalidele ÕIS-is. Akadeemilise puhkuse ajal põhi- või kordussooritusele pääsemiseks tuleb end õppeosakonnas eelnevalt registreerida.