User:Amedri

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Andreas Medri
Esitamise kuupäev: 29. oktoober 2013 (pikendus)

Essee

Esimest korda sellest ainest kuuldes ei teadnud ma täpselt, mida oodata. Õpingukorraldus ja erialatutvustus kõlas minu jaoks kui kooli ja erialalaste võimaluste tutvustusena, kuid tegelkult katsid loengud väga laia valdkonda ning pakkusid palju põnevaid ja kasulikke teadmisi.

Esimene loeng - "Õppekorraldus ja sisekord" - oli nagu pealkiri ütles, kooli õppekorralduse ja sisekorra tutvustus. Loengus oli palju üldist infot kooli kohta, räägiti lähemalt rakenduslikust kõrgharidusest, ÕKE uutest muudatustest(soovitati ÕKE läbi lugeda), õppekoormusest ja õppimisest üldiselt. Meelde jäi soovitus esimesel aastal keskenduda pigem õppimisele ja vältida täiskohaga töötamist, kuna võib tekkida raskusi kõigega toime tulla, aga minu arvates on väga kasulik poole kohaga töötamine. Samuti sain teada, et kooli personal on väga sõbralik ja vastutulelik mingite murede või puudujääkide korral. Üldiselt väga kasulik loeng esmakursuslasele.

Teine loeng - "Õppimine ja motivatsioon" - rääkis õpilaste motivatsioonipuudusest ja sellest, kuidas alguses võib teooria tunduda õpilastele igav ja mõttetu, kuid mis pikemas perspektiivis on siiski väga oluline. Samuti peatuti pikemalt spikerdamise teemal. Umbes, et need kes saavad diplomi mahategemise abiga kahjustavad kogu kooli mainet, kuna neil puuduvad tegelikud diplomi saamiseks vajaminevad teadmised ja oskused. See jäi mulle eriti meelde, kuna minu arvates teevad sellised õpilased pigem kahju endale ja vähem koolile, sest neil on tulevikus raskem tööd saada/teha ning ka edasiõppimine on raskendatud algteadmiste puudumise tõttu. Julgustati uusi asju proovima, "rumalaid" (pole rumalaid küsimusi) küsimusi küsima ning asju enda jaoks selgeks tegema.

Kolmas loeng - "Innovatsiooni olemus ja juhtimine" - oli kõige minu arvates kõige kaasakiskuvam. Loengu läbiviija, Linnar Viik, oli väga aktiivne ja proovis kõiki kuulajaid kaasata loenguga kaasa mõtlema ja küsimustele vastuseid pakkuma, sellist asja nagu vale vastus tema jaoks ei olnud. Loeng keskendus sellele, et kui on olemas hea idee, siis tuleks proovida seda ideed ka ellu viia ja teisi sellesse tegevusse kaasata, mitte alla andma ja oootama kuni keegi teine selle asja ise ära teeb. Räägiti ka oma idee turundamisest ja sponsori leidmisest. Väga huvitav oli , kui räägiti toote sihtgruppide valimisest, toote õigel hetkel väljalaskmisest ning millal on õige aeg toode turult ära korjata – sellistele aspektidele niisama ei tulu ja need panid tõesti mõtlema . Teretulnud olid loengus kasutatavad elulised näited.

Neljas loeng - "IT-profid küberpättide vastu! " - rääkis küberkuritegevuse ajaloost ja suurematest petuskeemidest, sellest kuidas alati leidub keegi, kes proovib uut tehnoloogiat oma kasuks ära kasutada(enamasti kuritegelikul viisil). Samuti räägiti, et kui lihtne on tegelikult kellegi andmeid saada, kes arvutitest midagi ei jaga ja neid andmeid siis rahateenimise nimel ära kasutada. Muidugi ka sellest, et kuidas enda arvutit selliste asjade eest kaitsta ja mida tuleks vältida. Meelde jäi videomaterjal ning see, kui põhjalikult suutis lektor Tarmo Randel kõikidele esitatud küsimustele vastata.

Viies loeng -"Elufilosoofia ja IT Eestis " - mida pidas Andres Käver, oli veidi teistsugune. Enesekiitusest tal puudu ei tulnud, mis arvestades ta kärjääri on mõnevõrra arusaadav. Meeldiv oli see, et loengu läbiviija oli ise ka IT Kolledži vilistlane ja seeläbi oli võimalik saada paremat aimu, et millistele ainetele tasuks rohkem keskenduda(teisi aineid seejuures muidugi mitte ära unustada). Ka anti nõu selle kohta, et kui ikkagi teha tööd õppimise kõrvalt, siis mitte ainult kogemusele keskenduda, vaid ka palgale mõelda.

Kuues loeng -"Skype NOC Monitoring" - Mulle tundus, et see oli kõige keerulisema sisuga loeng. Lektorid rääkisid oma tööst, pideva seire vajalikkusest ning erinevatest väljakutsetest. Rõhutati meeskonna olulisust töökohal, mis pani veidi mõtlema, et mis siis, kui näiteks inimesed ei tahagi koostööd teha – selline olukord võib täiesti reaalne olla, sest ei maksa eeldada, et kõik inimesed ongi toredad ja abivalmis(aga see kaldub juba veidi loengu sisust kõrvale) .Veidi rohkem oleks võinud arvestada kuulajaskonna võhiklikkusega ning pöörata suuremat tähelepanu teema lihtsustamisele. Meelde jäid noortepärased pildid, mida loengus kasutati.

Seitsmes loeng -"Kuidas saada superstaariks?"- milles tutvustati tarkvaraettevõttet Nortal ning meelde jäi ka suveülikoolide lühitutvustus(Nortali suveülikoolist sai kindla koha ka Nortalisse tööle) . Loengu peamine mõte oli, et peale kooli lõpetamist ei saa õppimine otsa, vaid pidevalt peaks end täiendama teadmiste ja kogemuste näol.

Kaheksas loeng -"Life is an Attitude"- lõpetas väikese loengutesarja. See oli nagu eneseavastamise loeng, milles pandi mõtlema oma elu ja seni tehtud valikute üle. Kas ma näen ennast ka tulevikus selles valdkonnas tegutsevana ja mida peaks vältima, et mitte sattuda ühel hetkel teadmatusse tuleviku suhtes. Loeng keskendus üldiselt elu paremini planeerimisele. Julgustas kõiki olema rohkem aktiivsed sõna võtma ja küsima. Meelde jäi, et loengu läbiviija, Merle Liisu Lindma, oli väga rõõmus ja tore ning samuti oli tal tohutu kogus slaide.

Üldiselt ütleks, et aine oli posiitivses mõttes teistsugune sellele, mida ma algselt ootasin. Väga motiveeriv oli kuulata loenguid teistelt noortelt inimestelt, kes on juba kusagile jõudnud ja annavad nüüd väärt nõu ka teistele edasijõudmiseks. Tundus, et kõiki loenguid andsid entusiastlikud ja oma tegevusega rahulolnud inimesed, mis oli samuti meeldiv. Negatiivseks peaksin seda, et loengud toimusid väga varajasel kellaajal(8.15) ning tihti oli see ka päeva ainukeseks loenguks ja ka seda, et kõik loengud olid küll mingit pidi erialaga seotud, kuid sellist ühtset erialatutvustust siiski nagu polnud.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Korduvarvestuse õigus kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.
Kokku peab leppima antud aine õppejõuga.
Järelarvestusele registreerimine toimub läbi ÕISi süsteemi.
Tudeng võib sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu.
Korduseksamid ja -arvestused on tasulisel õppekohal õppijatele 20 eurot, RE õppijale aga tasuta. [1]

Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Vastus

Üliõpilasel (alates sisseastumine 2013/14) on õigus saada vajaduspõhist õppetoetust, kui:

     a) ta on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või tähtajalise  
        elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel; 
     b) ta õpib täiskoormusega ja on algavaks semestriks täitnud kumulatiivselt eelmistel     
     semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu või ta õpib täiskoormusega 
     esimesel semestril;
     c) tema Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 51 alusel arvestatud keskmine sissetulek 
       kuus ei ületa igaks aastaks riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse         
      saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära. [2]

Üliõpilane esitab vajaduspõhiste õppetoetuste eraldamise korraldajale taotluse vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks riigiportaalis www.eesti.ee.[2]
Üliõpilane peab semestri jooksul õppima täiskoormusel ehk vähemalt 27 EAPd semestris. [3]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

Lahendus

X= 26 ; Y = 28
Esimesel semestril 27 - 26 = 1 EAP võlga
Teisel semstril 27 - 28 = -1 ehk võlga ei teki, kuna ületatud on täiskohaga õppimise alampiir
Kuna ühe aasta jooksul saadud semestrite EAP-d on kumulatiivsed, siis kokku tuleb 54 EAP-d, mis on alampiir ühe aasta jaoks ja seetõttu ei peaks ma mingit hüvitist ka maksma. [3]

Kasutatud allikad

1. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/
2. http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/riiklike-oppetoestuste-taotlemise-ja-maksmise-kord-eesti-infotehnoloogia-kolledzis/#toetused
3. http://www.itcollege.ee/sisseastujale/oppemaks/