User:Amezenin

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search

Erialatutvustus aine arvestustöö

Autor: Anton Meženin

Esitatud: 19.10.2016

Essee

Sissejuhatav loeng 1. Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov [1]

Omandasin magistrikraadi Eesti Maaülikolis, tänu millele oli esimene loeng mulle arusaadav ja selge. Üllatuseks oli see, et IT Kolledzis ei ole oma raamatukogu. Hiljem sain aru, et seda polegi vaja, sest on arvutinurk, kus saab omaette mugavalt õppida. Väga põhjalikult seletati meile ainete deklaleerimissüsteemi ja õppemahtu. Õpin kaugõppes võib olla kunagi tuleb mul ette olekord kui pean korduseksamile registreerima või isegi ainepunktide eest maksma. Eesti Maaülikoolis pidin deklareerima ainult valikained, korduseksamile pääsemiseks ei pidanud ma midagi deklareerima. Õppejõu palvel saatsin talle eraldi kirja sooviga korduseksamit teha. Mul oli hea meel teada saada, et IT Kolledzis saab stipendiumi taotleda juba esimesel semestril.

Sissejuhatav loen 2. Kristjan Karmo [2]

Kristjan Karmo rääkis aine eduka sooritamise nõuetest. Samuti loengus tutvustas ta Wiki keskkonda ja näitas kuidas saab oma töid keskkonda sisestada. Kristjan rõhutas küsimuste esitamise tähtsust õppeprotsessis ja üleüldse, tema sõnul edukaks õppimiseks tähtis on suhelda õppejõuga ning kursusekaaslastega. Mis ma saaks öelda tagasisideks, et tore kui teine loengu osa oleks esimese sessiooni ajal, et oleks rohkem aega essee kirjutamiseks. Kristjan jagas oma kogemusi. Näitena tõi ta inimese, kes arvas, et kui ta koguaeg teeb oma tööd suurepäraselt, siis varsti teda vallandatakse. See inimene oli võrguadministraator selleks, et tööandja hindaks teda veel rohkem, hakkas ta vahete vahel mõningaid asju süsteemis käsitsi parandama. Töötaja arvates see pidi veenma tööandjat tema asendamatuses. Kristjani väitel selline suhtumine ei lähe administraatori tööeetikaga kokku.

Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt [3]

Teise loengu formaat tundus mulle väga lahe olevat. Andres Kütt jagas meelsasti auditooriumiga enda tööga ja õppimisega seotud kogemusi ning mälestusi. Eriti jäi mulle meelde Andrese soovitus kooli ja eriala valiku kohta. Mõte seisnes selles, et alati tasub proovida midagi muud kui tekib kahtlus valitud eriala või õppeasutuse suhtes. Kõige tähtsam on entusiasm ja huvi oma töö vastu. Juhul, kui inimesel motivatsiooni jätkub, siis ka töö meeldib ja ülesannete tegemine toob rõõmu. Siin kohal tahan veel lisada toetades oma varasematele õppingutele. Tihti kuulates, nii öelda igavat loengut ja mõeldes, küll ma ilma selle teadmiseta saan elus hakkama, aga tegelikult hiljem praktikas läks mul just see „igav“ teadmine kasuks. Ma lõpetasin kalakasvatuse eriala, kuid töötasin peatehnoloogina ühes kalatööstuses. Seal pidin rakendama teadmisi, mida omandasin aines enesekontrolli plaani koostamine. Mina, nagu ka Andres, olen vahetanud mitu töökohta, seega olen Andresega täiesti nõus, et mitmekordne tegevuse vahetamine väistab ja tekitab stressi. Siiski pidev katsetamine aitab leida oma kutsumuse. Mis puudutab kommunikatsiooni probleemi arhitekti töös, ma arvan, et nii on igal pool. Inimene peab oskama seletada probleemi tekkimise põhjused nii kliendile kui ka ülemusele. Kui ei oska, siis sama probleem nagu arhitektori töös, inimesed ei taha kuulata kedagi kui neil on juba mõtteid, kuidas valmis produkti saada.

Testimine ja startupid. Kristel ja Marko Kruustük (Testlio) [4]

Kristel ja Marko Kruustük ehitasid oma loengu väga loogiliselt ja põnevalt. Sain teada Eesti start up-idest, mis maailmas nimetatakse Eesti Mafia. Väga tore oli kuulata kõikide start-upi etappidest, kuidas nad lahendasid oma probleeme ja ei andnud alla. Minu arvates, meeskonnas nad toetavad üksteist ja see aitab edukalt arendada oma projekte. Loengus räägiti, et mõne projekti taga on tohutu suur erialane töökogemus. Seda tõestavad ka meie kaugõppes olevad inimesed, kes õpingute kõrval käivad tööl. Suurem osa kaugõpilastest programeerivad Java keeles, mis on seotud nende tööga. Ise tean ka mõningat start-upi, mis oli Eestis loodud. Need teenivad raha, kuid ei ole eriti populaarsed. Kristel ütles, et rasketel aegadel inimesel võivad tekkida head ideed. Vene keeles meil on sarnane rahvatarkus: kunstnik peab olema pool näljas, et joonistada hästi.

"Süsadminnimisest" Lembitu Ling aka Snakeman [5]

Lembitu loengus sain teada milles süsadminnide töökohustused seisnevad. Algul Lembitu rääkis, kuidas tema hakkas selles valdkonnas karjääri tegema. Minu tööelus olid sarnased olukorrad nagu Lembitulgi, näiteks mina pidin üksi ööpäevaringselt kontrollima kalafarmi töökäigu. Olen Lembituga täiesti nõus selles osas, et miinimum on vaja 3 töötajat. Siis farm toimib korrektselt. Samuti nõustun, et kui töökohal on kõik korras, siis tööandja võib arvata, et ei olegi vaja palgata nii palju inimesi. Kuid on üks võimalus selle vältimiseks. Tööline peab koguaeg raporteerima probleemidest ja tehtud tööst, siis tööandjal ei teki selline tunne, et inimesel töökohal pole miskit teha. Isegi teises töövaldkonnas kui töötab rohkem kui 1 inimene sama ametikohal, siis tööülesandeid peab jagama väga selgelt. Halvemal juhul töö jääb tegemata. Mul ka on kogemus, kus ettevõttel oli raske aeg ja palka ma ei saanud. Pidin töökoha vahetama, aga tegelikult võiksin oodata pankroti kuulutamist ja see oleks rahalises mõttes kasulikum. Kuid kunagi ei tea millal pankroti kuulutatakse, aga töötajad peavad iga kuu palka saama. Kokkuvõteks pean mainima, et mikrofoonid olid halvasti häälestatud, väga ebamugav oli kuulata. Pidevalt sättisin kõlarid vastavalt kostuvale helile

"IT tööturg" "Karjäärikäänakud" Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master) [6]

21 septembril Andres Septer loengus rääkis kuhu ja kuidas tuleb ennast müüa. Oli väga informatiivne kõne. Olen nõus sellega, et töövestlusel müüvad ennast nii tööline kui ettevõtte. Tavaliselt kui ma lähen uue töökohta siis teen proovipäeva. Kaks korda ma juba peale esimese tööpäeva ütlesin, et see töö mulle ei sobi. Minu kogemusest saan öelda ka, et parimad töökohad ma leidsin mitte CV-portaalidest. Oli jutt karjäärist ja palga tõusmisest. Ise töötan riigiasutuses ja palk meil fikseeritud ja karjääri kasvu minu juhul ei saa olla. Kui tahan palk suurem või karjääri kasvu, siis tõesti pean lihtsalt tööd vahetama. Mina töötasin erasektoris ka, kuid see oli rohkem stressirohke kui töö riigiasutuses. Mina olin seal üksi kahe ametikoha peal, algul see situatsioon pidi olema ajutiline. Kuid nad ei leidnud inimest, ma töötasin üksi kahel ametikohal terve aasta. Siis läksin ära. Järgmine asi mis jäi meelde, et mõnedel töökohal on oht ülikitsalt spetsialiseeruda. Kuna töötasin kalatööstuses peatehnoloogina, ma tegelisn kõikide valdkondadega mis on seotud tööprotsessiga. Kuid oli raske, sest olin üksi. Hakkasin uut töö otsima. Leidsin, et üks teine kalatööstus otsib endale tehnoloogi. Tuli välja nii, et nad otsivad tehnoloogi, kes tegeleb ainult toodete etikettidega. Väga kitsas valdkond, minu jaoks oleks see töö väga igab.

Sama loengu ajal rääkis veel Einar Koltšanov. Ta andis häid soovitusi. Kui tahate välismaal töötada, siis tuleb võrrelda kõiki tingimusi: elatustase, igapäevased kulud selles riigis ja tulud. Saab juhtuda nii, et palk võrreldes eesti palkadega suurem, kuid elu seal ka palju kallim.

"Andmed ei allu analüüsile" Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja [7]

Analüütik Ivar Laur rääkis kuidas tehakse analüüsitööd Maksu- ja Tolliametis. Millised probleemid saavad tekkida analüüsi ajal. Näiteks valed tulemused kui mitte piisavalt andmed. Andmeanalüüs on vaja, et panna prioriteedid, kuhu vaja ressurse suunata ja kuhu mitte. Minu jaoks oli huvitav kuulata, kuidas nad uurivad kus on tegu maksupettusega. Hetkel maailmas erinevates töövaldkondades kasvab sõltuvust IT-st. Andres Septer lisas selles loengus, et kui inimene spetsialist IT-s ja andmeanalüüsis, siis ta saab palju teenida. Mina arvan, et teiste valdkondadega sama asi. IT spetsialist kellel on suur kogemus teises valdkonnas, saab tööprotsessid selles valdkonas lihtsamaks teha.

Eesti Vabariigi küberkaitse. Jaan Priisalu [8]

Jaan Priisalu esines 5 oktoobril oma loenguga, teema oli Eesti Vabariigi Küberkaitse. Loeng oli hästi jagatud teemadena ja arusaadav. Huvitav oli jutt inimesest, kes kirjutas arvuti viirustest. Ta ei uskunud endasse, seepärast ei otsinud endale tööd. Ma arvan, mõnedel inimestel on selline probleem, kahtlevad, kas saavad hakkama. Väga meeldiv oli kuulda, et Eesti on tipptasemel küberkaitses ja palju konvirentsid toimuvad Tallinnas. Küsimused lõpus ka olid mõtekad, näiteks elektroonilised kaardid. Saaks panna kõik need kaardid kokku, aga nagu vastas Jaan see on piigem merkeetingu tegevus. Iga firma teeb reklaami kardide kaudu. Hetkel näiteks mul juba apteeki kliendi kaart ID kardi peale, väga mugav kui teised tehakse ka nii. Elektroonilise raha teema ka oli tõstatatud, et selle kaudu saab jälgida kuidas rahad liikuvad. Kuid ma tean palju inimesi, kes eelistavad maksta sularahaga. Mina näiteks maksan kardiga, kus see võimalik on.

"IT ja turundus" Hedi Mardisoo, Starman AS [9]

Hedi Mardisoo rääkis oma kogemusest IT ja turunduses, loeng toimus 12 oktroobirl. Hedi seletas, mis on tähtis turunduse jaoks. Tahaks rääkida oma kogemusest, mis ma saan siduda oma kogemusega. Näiteks on tähtis koht, kus müüakse kaupa. Üks kalafarm asub kaugel linnast ja müüb kala 6,5eur/kg. Teine farm asub linna piiril ja müüb kala 8eur/kg. Inimesed ostavad rohkem kala teisest farmis, kus on hind kõrgem, kuid mugavam osta. Veel üks hea punkt seal oli – inimesed. Saan öelda kogemuste järgi, et mitte kõik inimesed saavad töötada turunduses. Tean üks elunäidis, heas reklaamitud poes oli müügil hea kaup, kuid müüjana töötas jõhker naine. Omanik ei saanud aru miks kasum oli väike ja klientid ei ostnud midagi. Siis ta sai oma sõbra käest tagasiside, milles on asi. Vahetas müüjat ja müük läks kohe paremaks. Ka oli jutt IT ja Ärist, kuidas nad omavahel seotud hetkel maailmas.


Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus:

  • Arvestus on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppekorralduseeskiri 5.2.12. [10]
  • Kokku lepida tuleb õppejõuga. Õppekorralduseeskiri 5.3.2. [11]
  • Korduseksamile registreerida saab ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. [12]
  • RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka! Kõrgharidusreform (KKK) [13]
  • Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised ja maksab 20 €. Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal [14]


Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.

Vastus:

  • Peab olema kinnitatud individuaalne õpingukava, 1.2.11. [15]
  • Akadeemilisele puhkusele saab avaldus esitada. 6.1.3.4.[16]
  • Saab pikkendada akadeemilise puhkus 6.1.4. [17]
  • Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne semestri punase joone päeva. 7.[18]

Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

Vastus:

Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne. Õppekorralduseeskiri 5.3.10. [19]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Algandmed:

X = 27 Y=22

Vastus:

Kui esimese semesti eest vähem kui 27 EAP, siis 1 EAP maksab 50 euro. Finantsinfo. [20]

Esimeses semestris kogus piisavalt EAP, siis vaatan ainult teine semester. (27 – 22)*50 = 250 eur

Kui vaadata kahe semestri eest kokku, siis arvestus kumulatiivne ja saab lugeda nii: (27-27)*50 + (27-22)*50 = 250 eur, tulemus sama.


Viited