User:Anadarja

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search

Õpingukorraldus ja erialatutvustuse arvestustöö

Autor: Artur Nadarjan
Esitamise kuupäev: 17.10.2015

Essee

Infotehnoloogiast on tänaseks päevaks saanud meie igapäevase elu lahutamatu osa. Teadmised sellest valdkonnast on inimestel väga erinevad. Mingigi ettekujutus on ilmselt igaühel – vähemalt tasemel, et eks see üks arvutitega seotud asi on. Aga kuidas see infotehno- loogia maailm täpselt elab ja töötab, mis ameteid seal peetakse ning mida tehakse, need tead- mised ei ole enam laiade masside teema.

Sissejuhatus erialasse peaks meile andma kõige üldisema ülevaate valitud valdkonnast üldse. Nendest loengutest tuleks leida kinnitust oma valiku õigsusele või siis vastupidi. Seitsme erineva loenguga püüti ära katta peamised IT-alased erialad nagu programmeerija, süsteemi- administraator, testija, projektijuht. Aga need ei ole kaugeltki kõik, kes IT-maailmas tegevad on. Selgus, et see maailm on palju mitmekesisem kui alguses paistab.

Mõeldes tagasi kõigile kuulatud loengutele ja püüdes meenutada, et mis aspektid kõige enam kordusid või esinejate poolt esile tõsteti, siis esimesena meenub kommunikatsioon, seejärel hea meeskond, siis soov ja võime pidevalt õppida ning valmidus panustada ning raha.

Loeng IT projektide juhtimisest andis hea ülevaate projektijuhi tööst üldse. Isegi kui inimesel korralik arusaam projektijuhtimisest kui niisugusest puuduks, siis peale selle loengu kuula- mist peaks ka neil selge olema, mis see projektijuhtimine on ning millega projektijuht tegeleb. Esimest korda ilmus slaid, kust vaatas vastu päris pikk nimekiri asjameestest, kes kõik vähegi suurema projekti elluviimiseks vajalikud on ning kõlas mõte, et koodi kirjutamine on tegelikult vaid osake sellest töömahust, mis tegelikult tuleb ära teha, et projekt õnnestuks. Soov juhtida peab selle ameti pidajal kindlasti olemas olema ja mida efektiivsemalt õnnestub projektis osalejad ühes suunas liikuma saada, seda parem. Kõigeks selleks on vaja head suht- lemisoskust, võimet planeerida, riske ette näha ja neid ennetada. Ka järgnevates loengutes sai korduvalt kuulda suhtlemise tähtsusest, riskide maandamisest ja selle vajalikkusest. Loeng oli hea ülesehitusega, läbimõeldud ja hästi jälgitav. Ise ma küll ei tunne soovi projektijuhi ametit pidada. Ei ole päris minu rida, vähemalt praegusel hetkel kindlasti mitte.

Teine loeng oli pühendatud õppimisele ja jagati ohtralt näpunäiteid kuidas võimalikult edukalt õppimisega toime tulla. Meeldejätmist väärivaid soovitusi tuli lausa turmtulena ning nii mõnedki slaidid sellest loengust võiks raamitult oma toa seinale riputada. Eriti tahaks ära märkida soovitust pöörata tähelepanu ka oma saavutustele. Enamasti räägitakse ikka probleemidest ja keskendutakse nende lahendamise vajadusele, unustades positiivsed saavutused täiesti ära. See loob aga tugevalt negatiivse õhkkonna, jääb mulje nagu midagi head ei olegi – ainult häda ja viletsus ning stress on kerge tulema. Sellest loengust kujunes minu jaoks suurima kasuteguriga loeng. Elar Langile annaks kuulatud loengute sarjas kindlalt parima lektori tiitli.

Kolmanda loengu eesmärk oli tutvustada süsteemiadministraatori elu ja tegevusi. Amet mis vajab väga head stressitaluvust, et säilitada normaalne suhtlemisvõime kriisisituatsioonides, kus toimub probleemide lahendamine. Süsteemihaldur peab olema leidlik, kannatlik ja kõrge ametieetikaga. „Tänapäeval käivad suuremad süsteemid kokku väga paljudest klotsidest .... kogu see kokku panna, testida .....see on väga huvitav ülesanne kui selline, leidlikkuse proov.“(Taavi Tuisk, 17.09.2015).[1]

Ajas on süsteemiadministraatori roll muutunud. On avaldatud ka arvamust, et süsteemi- administraatorit polegi enam vaja, millega lektor ei ole nõus. „Süsadmini asi ongi peensusteni teada mismoodi töötab see süsteem kõige all.“(Taavi Tuisk, 17.09.2015).[2] Kuigi loeng oli raskesti jälgitav, oli teema huvitav ja asju, mida teadmiseks võtta ning meelde jätta, oli mitmeid. Käsitlemist leidsid ka juba eelmistes loengutes kuuldud suhte- ja suhtlemisteemad ning projektijuhi roll nüüd juba läbi süsteemiadministraatori vaatepunkti.

Neljandaks tuli loeng testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Eelmine lektor rääkis, et testitakse pidevalt ja seda peabki tegema, siis nüüd väide, et ikka vähe ja viletsalt toimetatakse selles valdkonnas. Käärid tulevad ilmselt sellest, et testimisel ja testimisel on kvalitatiivne vahe sees ning häid spetsialiste olevat üldse vähevõitu. Reeglina peetakse testimist tüütuks tegevuseks ja testija ametit ebaatraktiivseks. Kõik see tuleneb lektori arvates ametinimetusest endast – sõna testija ei kõla piisavalt atraktiivselt ning arvatakse, et testijad saavad väga vähe palka“(Kert Suvi, 24.09.2015)[3]. Kõik IT spetsialistid on testimisvõimelised ja oma igapäevatöös ka teste teevad, aga tähtis on teostatavate testide kvaliteet. Uudsena kõlas mõte, et testima peaks ka tellija.

Edasi keskendusime ellujäämisvõimalustele arendusmaailmas. Siin anti teada, et tarkvarad on tegelikult mitmekihilised probleemipuntrad ja ime, et nad üldse töötavad. Taas kord sai ära kuuldud, et puhas programmeerimine on vaid osake tarkvara arenduses tehtavast. Erinevaid tegevusi, mida programmeerija peab tegema, on väga palju ja enamust neist koolis ei õpetatagi. Edukas olemiseks peab aga olema valmis kõigi nende tegevuste tegemiseks. Ja jälle – inimestevahelised suhted! Suhtlemisoskus on ülimalt oluline. Nii meeskonnasisene kui ka klientidega. IT valdkond on saanud väga teadlikuks sellest, et hea suhtlemiseta on võimatu äris edukas olla.

Eelviimase loengu lektoriks oli eraettevõtjast IT mees. Esimene lektor, kelle suust sai kuulda, et infotehnoloogiaalast diplomit taskus ei oma ja ilmselt ei saa kunagi omama ka. Tegelikult on IT selline omamoodi valdkond, kus on võimalik olla vägagi edukas vastavat erialadiplomit omamata. Ühest küljest nagu väga spetsiifiline ala, aga omal käel õppimine täiesti võimalik ja edukas olemine ka. Nii nagu kõigist programmeerimist õppivatest inimestest ei saa edukaid programmeerijaid, ei saa ka igast inimesest eraettevõtjat, edukat veel pealegi. Ettevõtjaks olemine annab küll vabaduse ise oma asjade üle otsustada kuid tekitab ka terve rea lisakohustusi ja vajaduse osata väga erinevaid asju nagu raamatupidamine, tuleb lahendada finantsprobleeme, meeskonna koostamine. Ja oleme jälle ringiga suhtlemise, suhete ja hea meeskonna tähtsuse juures.

Ja lõpetuseks tuli loeng andmehulkadest, analüüsivõimalustest ja mida kõike kasulikku sellega teha annaks. Andmete kogumisega ja andmebaaside loomisega tegeldakse aktiivselt kuid kogutud andmete analüüsimine ei ole igas valdkonnas veel piisavalt tähtsustatud teema. Enne reaalsete tegevuste juurde asumist võiks teha eelanalüüsi, aga sageli seda võimalust ei kasutata ja isegi ei mõelda selle peale. Samas suured ettevõtted ja eriti kaubandus on andmeanalüüsi kasulikkuse siiski ära tabanud ja kasutab aktiivselt. Loengu sõnumit lühidalt kokku võttes võib öelda, et tänapäeva äris on loll see, kes ei tee analüüse, simulatsioone, prognoose. Nendeta on suhteliselt võimatu olla väga edukas. Ehk siis ärge põlake ega alahinnake statistikat, andmeanalüüse.

Kokkuvõtvalt kõikide loengute baasil võin öelda – ei saa oodata, et koolist tulevad teadmised teevad imet ja iseenesest saab äkki selgeks millega tahad täpselt tegeleda. Peab olema isiklik huvi ja soov reaalselt proovida ja teha. Kõik on hästi seni, kuni jätkub tahtmist, huvi ja valmisolekut pingutada.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

a) Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.[4] Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele.[5]

b) Õppeosakonnas määratakse eksamite toimumiseks kindlad päevad arvestusega, et eksamite vahele jääks reeglina kaks päeva, õppeainetel mahuga 6 ja enam ainepunkti kolm päeva. Eksamipäevad tehakse õppuritele teatavaks hiljemalt üks kuu enne eksamisessiooni algust.[6]

c) Eksamile registreerumine on nõutav.[7]Korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis.[8]

d) Tähtaeg on määratud ajavahemik, mille lõppemisel või enne tuleb sooritada mingi toiming.

e)Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.[9]



Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastus

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.[10]

Taotleja tasub taotluse menetlustasu ja ainepunktide arvestamise tasu enne VÕTA komisjoni istungit. VÕTA komisjoni poolt mittearvestatud ainepunktide eest tasutud summa jääb ettemaksuks, selle vajaduse puudumisel tagastatakse tudengile.[11]

Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid: tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument; tehtud tööde näidised; kolmandate osapoolte tagasiside jms.[12]

Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs: kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega; kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid; on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi; on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;on kajastatud kogemusest õpitut; taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis; analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.[13]

Praktika lihtmenetluse korras läbimise taotlemisel esitab taotleja: õppuri vormikohase taotluse VÕTA komisjonile; tööandja tõendi, mis kinnitab isiku erialast tööstaaži ja tööüleandeid; motivatsioonikirja; soovi korral lisada sertifikaadid või muu erialast pädevust tõendavad dokumendid.[14]

Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.[15]



Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus

Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2015/2016 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.[16]

Esimesel semestril on kogutud 19 EAPd ja teisel semestril on kogutud 25 EAPd. Aasta lõppuks hüvitada tuleb 6 EAPd. Esitatav arve on 300 €.

Viited