Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Anastasia Osadtsaja

Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2013

Essee

Sissejuhatus erialasse andis ülevaate võimalustest, mis on infotehnoloogia sfääris peale kooli lõpetamist või ka suvevaheaegadel. Lisaks räägiti, kuhu suunata energia, millele keskenduda ja kuidas õppida.

Mitmes loengus kattus õppimise teema, esinejad andsid soovitusi ja rääkisid ka oma kogemustest. Kõige meeldejäävam oli Andres Käveri etteaste teemal “Elufilosoofia ja IT Eestis”. Esinemise keskpunktiks oli tema ise, mis ta on saavutanud ja kuidas. Rõõm on kuulda, et pole võimatu lõpetada ITKd hiilgavale tulemusele ja samas tegeleda tööga, kuid ma ei näe põhjust, miks ta pidi seda mitmel korral rõhutama. Kuna ta ise samuti lõpetas ITK kolmeaastase õppe kahe aastaga, andis ta nõu, kuidas mõnede pedagoogidega toime tulla ja millistest loengutes valvsam olla. Tema õppimismeetoditest võis samuti nii mõndagi kõrva taha panna, kuid samas Merle Liisu Lindma loengus käis tihti läbi, et “Inimesed on erinevad”, seega ei saa öelda, et Käveri meetmed on ainuõiged, kuigi ta jättis oma esinemisega just sellise mulje.

Lindma etteaste oli rohkem psühholoogiline ja filosofeeriv, sest tema teema arutelule võis läheneda mitmel viisil. Sai mõelda, diskuteerida ja ta andis ka nippe, mis aitaksid eesmärke saavutada. Ta leidis, et auditooriumi valik tulla õppima ITKsse on olnud õige nii või naa, kuid kui keegi on vale valiku teinud, peab tegelema sellega, mis meeldib, et leida hinges rahulolu. Ta andis mõista, et ei pea valikuid tehes iseennast kartma. Hea meetod eneseanalüüsiks on “10, 10, 10” reegel, mis tundus asjakohane, aga usun, et kiire elutempo juures see lihtsalt ununeb. Tema loeng oli hea seetõttu, et sai korraks kõik pausi peale panna, unustada kõik koolitööd, kohustused ja mõelda endast. Miks ma olen teinud need valikud, kas olen õiges kohas, kelle jaoks ma siin olen, kas ma tahan siin olla. Mina olin aasta eest otsuse teinud ja olen rahul oma valikuga ning mu eesmärgidki on paigas. Samuti küsis ka Ats Albre auditooriumilt, kas me teadsime kahe aasta eest, et IT on meie kutsumus. Käsi küll tõusis vähe, kuid arvan, et paljud alles leiavad iseennast ITKs.

Ats Albre esitlus kandis intrigeerivat pealkirja “Kuidas saada superstaariks?”. Nortali firma jäi mulle hiljaaegu silma ning Albre etteaste andis mulle kinnitust, et tegemist on perspektiivika ettevõttega. Enne loengut oli jäänud firmast mulje, et nad võtavad avasüli enda käpa alla tudengeid, koolitavad ja pakuvad ka tööd ning annavad võimaluse jätkata oma õpinguid töö kõrvalt. Nortal on kahe käega poolt, kui töötaja soovib koolitusi. Nende suur soov on anda võimalusi töötajatele õppimiseks ja arenguks, kuna hindavad ambitsioonikaid inimesi. Superstaariks on tema sõnul võimalik saada piisava pealehakkamise ja uudishimuga, mille tulemuseks on kogemus. Kogemust väärtustab mitte ainult Nortal vaid ka teised IT-firmad.

“Õppekorralduses ja sisekorras” tutvustati lähemalt, kuidas ITKs asjad käivad. Põhimõtteliselt: mis, kus, kes. Loomulikult ka nemad rääkisid õppimisest, mis on tudengi peamine töö. Pean tõdema, et see loeng polnud kõige informatiivsem, sest olen end varasemalt kooli süsteemiga kurssi viinud. Õppimisest pikemalt ja laiemalt rääkis Margus Ernits, ka tema etteastes ei olnud midagi erilist ja uut, kuid vähemalt silm ei läinud ta jutu peale looja, nagu seda kippus juhtuma Skype’i esinejate puhul. Ei ole võimalik nende etteastet kiita. Tundus isegi, et üks esineja oli segaduses, kuna ta ei teadnud, millest millal rääkida. Ühesõnaga Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov omavad Skype’is ülevaadet teenuste ülevalolekust, nad seiravad ja kasutavad Nagiost. Mina ei saanud loengus väga palju targemaks ja üsna raske oli midagi küsida, sest polnud millestki konkreetsest kinni haarata. Minu jaoks tundus kõik kuidagi pinnapealne ja kui jõuti viimase joonise juurde, siis minu aju tegi shut down’i. Arvatavasti oli nende jaoks kõik loogiliselt üles ehitatud, terminiterikkalt selgitatud ja viga oli võib-olla minus.

Konkreetsem etteaste minu jaoks oli “Innovatsiooni olemus ja juhtimine”. Linnar Viik suutis sujuvalt liuelda ühelt teoreetiliselt lähenemiselt näiteni kuni esitluse lõpuni. Ta lähenes innovatsioonile väga lihtsakäeliselt, kuna väga harilikust või absurdsest mõttest võib saada suurepärane produkt. Samuti võib produkti väljatöötamisel avastada, et töö käigus on komistatud millegi parema otsa, mis ei pruugi vastata esialgsele idee prototüübile. Ta jutust selgus ka, et produktil või ideel on ainult üks kriteerium, see ei pea olema unikaalne, kuid ta peab rahuldama vajadust või lahendama probleemi. Tema etteastes kajastus ka idee teostamine ja punktuaalsus, mis käis ka Albre esitlusest läbi. Mitmes teises loegus lisati ka punktuaalsusele vigade ülestunnistamine ja koostöö, mis tagavad sujuva edasiliikumise kogu meeskonnale.

Minu jaoks huvitavamaks loenguks ostus “IT-profid küberpättide vastu!”. Tarmo Randel suutis samuti lisada selgitava näite või näite põhjal lahti seletada, kuidas üks või teine küberrünnak toimub. Kuna kübermaailm on üsna lai teema, rääkis Randel provokatiivsematest ja laialdasemalt esinenud küberrünnakute viisidest ja ohvritest. Professionaalsed küberkriminaalid teevad oma tööd üsnagi peenelt, alustades andme- ja lõpetades rahavargusega. Üldiselt rünnatakse kohti/isikuid, kus/kellel raha liigub. Kuid tema etteastest jäi mul ainult üks asi kripeldama - kui viirusetõrjed pole parim viis end kaitsta, mis tema jutust ka välja tuli, siis vast peaks tõesti võtma küberteemadel loenguid TTÜst.

Kokkuvõttes olen tänulik, et kõik esinejad vaevusid neljapäeva varahommikul auditooriumisse ilmuma, sai kuulda nii häid kui halbu esitlusi, kuid isegi halbade puhul saab midagi kõrva taha panna, näiteks kuidas mitte teha halba ettekannet. Esinejad olid kõik küll IT-valdkonnast, kuid siiski oli seinast seina lähenemisi. Kes rääkis rohkem, kuidas edasi liikuda ja areneda, kes rääkis spetsiifilisemalt, kuidas asjad käivad.

Elu on lihtne, aga me mõtleme selle raskeks (Merle Liisu Lindma), kuid hoolimata asjaoludest tuleb õppida, õppida, õppida (Inga Vau, Indrek Rokk, Merle Varendi). Õppimine motiveerib, sest see tagab arengu - sihikindlus, stabiilsus ja keskendumine (Margus Ernits). Võimalik on ka kahe aastaga lõpetada kolmeaastane õpe cum laude, samal ajal kooli kõrvalt töötades ning olla väga rahul iseendaga (Andres Käver), kuid keskenduda tuleks rohkem õpingutele ja enesearengule, sest see tagab kogemuse, mis on tööandjale tähtsaim (Ats Albre ja Helen Piirsalu). Kogemusega võime aga luua midagi ekstravagantset juhuslikul proovimisel, mis võib tööturul olla nõutud ja unikaalne (Linnar Viik). Läbimurdepunktis ei tohi unustada, et seal, kus liigub raha, toimub ka vargusi (Tarmo Randel).

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi.

Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Mis on tähtajad?

Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.[1]

Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?

Järeleksamile registreerimine toimub ÕISi keskkonnas. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.[2]

Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Tudeng kes õpib riigi finantseeritaval õppekohal on järeleksami kordussooritus tasuta. Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.[3]

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.

1. Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks.[4]

2. Üliõpilasel on õigus valida kuni kümne protsendi ulatuses oma õpingukavast valikainete mahu arvel vabaaineid teistest EIK õppekavadest või külalisüliõpilasena teiste kõrgkoolide akrediteeritud õppekavadest, registreerides valitud ained õppeosakonnas enne semestri punase joone päeva.[5]

3. Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.[6]

4.Üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine kinnitatakse rektori käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast semestri punase joone päeva.[7]

Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.[8]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X = 2, Y = 21

IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestri kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada[9] ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Õppekulude osaline hüvitamine toimub semestrile, mil õppekava on jäänud täies mahus täitmata, järgneval semestril (vastavalt märtsis ja oktoobris); täpne maksetähtaeg on määratud esitataval arvel.[10]

Esimese semestri lõpus: 27 - 2 = 25 EAPst tuleb tasuda.

Märtsis esitatakse arve: 25 * 50 = 1250 €.

Teise semestri lõpus: 27 - 21 = 6 EAP tuleb tasuda.

Oktoobris esitatakse arve: 6 * 50 = 300 €.