User:Apaalo
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Allan Paalo
Rühm: 15
Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2013
Essee
Olles tutvunud sarnase ainega eelnevalt Tallinna Tehnikaülikoolis, oli mul seda ainet deklareerides enamvähem aimu, milline see aine olema saab. Lugedes aine üldkirjeldust, kus mainiti, et kursusel tutvustatakse Eesti kõrgharidussüsteemi, akadeemilist struktuuri, õppekavasid, hindamissüsteemist ja õppematerjalidest. Uskusin sel hetkel, et kuulen enamasti sama juttu mis TTÜs ning ma ei saa sellest enda jaoks midagi uut. Õnneks võin kindlusega öelda, et ma eksisin ning kursus aitas muuta mu maailmapilti tunduvalt avaramaks.
Esimene loeng, kus tutvustati tudengitele üldist õpingukorraldust, oli mulle siiski üpris tuttav, olles eelnevalt sarnaste teemadega kokku puutunud. Toodi välja erinevused TTÜ ning ITK vahel, öeldes, et ITK on rohkem praktilisem ning valmistab ette töötamisvalmis tööjõudu, mille tõttu sai isegi asutud peale paari aastat TTÜs olekut õppima hoopis ITKsse[1]. Mainiti, et vajalikke raamatuid saab laenutada TTÜ raamatukogust[2], mis on mulle juba mõnda aega tuttav olnud ning seetõttu teadsin kuidas laenutamise protsess toimub. Tutvustati ka ITK õppeinfosüsteemi võimalusi ning funktsioone, mis tundusid mulle tunduvalt paremad ning terviklikumad kui need, millega TTÜs harjutud sai. Väga meeldis mulle laialdane õppematerjalide üleslaadimine õppejõudude poolt ning enamike loengute salvestamine, mis samuti salvestatakse aine kodulehtedele või ÕISi[3]. Värske teema minu jaoks oli uus kõrgharidusreform, mille kohta anti palju vajalikku infot ning seletati kuidas uus õppetöö korraldus toimuma hakkab. Sain palju teadmisi EAPde puudujääkide tagajärgedest[4] ning õppetoetuste kaotamise kohta, mis arusaadavalt nii paljudelgi meeltmööda ei olnud. Vaatamata sellele, on ITKs võimalus kandideerida paljudele stipendiumitele[5].Esinejatele etteheited puuduvad ning kogu loeng oli väga informeeriv, andes palju uut infot alles alustavatele tudengitele ning ka täiustades ka kogenumate tudengite infolaegast.
Teise loengu esitles meile robootikaklubi juhendaja ning õppejõud Margus Ernits, kes rääkis meile ITKst õppimisest, eetikast ning motivatsioonist, tuues näiteid tänapäeva tudengite ja õppejõudude vahelistest probleemidest ning kuidas probleeme lahendada oleks võimalik[6]. Nõustun loengul mainitud väitega, et tänapäeval väheneb õppimises teoreetilisuse poole tähtsus ning teadmisi aetakse taga peamiselt läbi praktika ning kogemuste. Samuti nõustun, et õppejõud peaksid hoidma ning, kui loeng sisaldab palju teooriat, esitama tudengitele teemasid huvitavana[7]. Esitlus tehti interaktiivseks ning kaasahaaravamaks kui paluti vabatahtlikke arvutama sumoroboti kiirust hetkel etteantud andmete põhjal, demonstreerides läbi selle ka loengu ideed ehk motivatsiooni, mille tähtsus oli ka selle loengu peateemaks, pakkudes väikest premeerimist neile, kes sellest sündmusest osa võtsid. Võin rõõmsalt väita, et olin üks nendest, kes üritusele kaasa lõi, olles eelnevalt lugenud robootikaklubi kohta ning huviga tutvuda lähemalt sumorobotiga[8]. Ernits tõi loengu ajal välja mõiste „akadeemiline petturlus“, seletades lahti, mis see on ning mis selle alla täpsemalt kuulub[9]. Selle teema põhiline sõnum oli, et kaastudengeid peab õppimises küll aitama, seda järel aitamiste näol, kuid ei tohiks teistele asju otseselt ette öelda ning kasutada keelatud materjale, mida teised tudengil loonud või üles laenud on. Olles näinud eelnevalt palju spikerdamist ning petturlust omal käel, olen selle väitega täielikult nõus, sest kuigi arvestustest võib spikerdamisega läbi pääseda ning hea hinde saada, ei aita see otseselt enesearendusele kaasa. Olen kindlal seisukohal, et õppima peaks enda eest, enesearenduseks, mitte vaid paberi ning hinnete pärast. Tööturul on vähema tähtsusega see, mis seisab isiku diplomil, kui see, mis seisa selle isiku iseloomus. Loeng lõppes robootikaklubi tegevuste ning liikmete tutvustusega, mis äratas minus veelgi suuremat huvi, veendes mind klubi liikmeks astuma, mida ma üldse ei kahetse, saanud juba lühikese ajaga palju kogemusi juurde.
Kolmas loeng toimus innovatsiooni olemuse ja juhtimise teemal, mida esitas meile Linnar Viik, Eesti infotehnoloog ja IT-visionäär. Juba kohe loengu algul, oli näha esitleja professionaalsus ning varasem kogemus ettekannetel. Esitleja seletas lahti innovatsioonilisuse mõiste, tuues näiteid, ning rõhutas, et innovatsioonilisus ei pea alati olema esmakordset loodud ideed[10]. Meelde jäi idee, et mida rohkem ideid katsetame, seda rikkamaks saame kogemustes, mis seostus ka eelneva loengu teemaga. Viik tõi hea näitena tudengitepeo organiseerimise oma kooli- ning grupikaaslastega, kus tehakse koostööd peo korraldamiseks ning mille tulemusena õpitakse oma puudujääkidest ning vigadest, mis korraldamisel tekkisid[11]. Loeng meeldis mulle väga, sest esitlus oli hästi järgitav, professionaalselt ette valmistatud ning ette kantud.
Neljandal loengul astus üles CERT-ees töötav Tarmo Randel, kes oli loonud esitluse küberkuritegevuste ning küberkurjategijate teemal. Nõustun paljuga esitaja jutust, kaasaarvatud tsitaadiga, et on iga uue leiutisega on alati olemas inimesi, kes näevad selle potentsiaali ning on olemas inimesi, kes seda soovivad seda oma kasuks kuritarvitada[12]. Kahjuks peab leppima kurva tõega, et selline käitumismuster on inimeste loomuses juba ammusest ajast, ning infotehnoloogia tõus andis sellistele inimestele palju uusi võimaluse oma tõelise iseloomu näitamiseks. Sai lühiülevaate kuidas kasutatakse kergeusklikke ning teadmatuid inimesi ära rahamuuladena, trikitades neid osalema kuritegelikus rahapesus, uskudes ise lihtsameelselt, et vaid raha edasi saatmisega raha teenimises, ei ole midagi halba ning riskantset, aga tegelikult riskides oma elu ning vabadusega[13]. Olen ka isiklikult kokku puutunud paljude Interneti petuskeemidega, tooks sisse ühe tuntud tõetera – kui miski tundub liiga hea, et olla tõsi, siis see üldjuhul ongi. Esitluse lõpupoole toimus Oktoberfesti tutvustamine, mis algul seostus mul Saksamaa õlle joomise festivaliga, kuigi tegu oli hoopis küberkaitsega tutvumise üritusega[14]. Ettekande puhul meeldis see, et esitleja tõi palju näiteid ning seletusi, mis tegi minu jaoks juba huvitava teema kergesti järgitavamaks.
26. septembril toimunud esitluse kohta on mul nii positiivseid kui negatiivseid tundeid. Lugedes loengu teemat „Elufilosoofia ja IT Eestis”, uskusin, et see loeng tuleb huvitav ning informeeriv. Teema esitajaks oli hiljutine IT-Kolledži vilistlane Andres Käver. Kahjuks peab tõdema, et loengu algul, kui esitleja end kiitis ning tõi välja mõtte, et matemaatikas peab saama üle 90 punkti, muidu ei tasu üldse arendajaks õppidagi[15]. See lause tundus mulle väga üleolev ning snoobiline. Tundsin, et sel hetkel ei pruukinud eesolev esitlus mu ootustele tõele vastata. Mainitud lausega ma üldiselt ei nõustu, sest aines saadud punktide arv alati ei näita inimese oskust selle teema arusaamisest. Alati võivad kontrolltöödesse tulla sisse näpukad, mis aga ei tähenda, et ainest aru ei saada, vaid hoopis seda, et etteantud hetkel võis närv mõned lohakusvead endaga kaasa tuua. Õnneks tõi ta hiljem välja, et on olemas erandeid. Siiski tõden, et antud lauses on ka tõeraasuke sees. Olles õppinud raskemal tasemel Matemaatika Analüüsi TTÜs, peab tõdema, et kui sellest ainest üldse läbi ei pääse, siis võib neil tudengitel näol olla tegu vale elukutsega. Käver tõi ka näite, kuidas paljud tudengid mõtlevad, miks mõned ained, mida koolis õpetatakse, üldse vaja õppida on, sest algul ei tundu need üldse valitud elukutsega seostuvat. Selle koha peal olen aga esitajaga nõus, sest selliseid aineid nagu majandus ning filosoofia, on vaja enesearenduseks ning aitab teadmiste kogumisele palju juurde, isegi kui need ei puuduta otseselt valitud elukutset. Ka siin loengus toodi välja sotsialiseerumise tähtsusest ning soovitati tudengitel koolis palju vaeva näha. Maha tehti kurikuulsat “Tudengi sündroomi”, mida kahjuks olen ka ise palju kogenud[16]. Selle tõttu võin väita, et arvestusi ning töid ei tohiks jätta viimastele minutitele, sest just tööde liigne kuhjumine võib saada saatuslikuks helgele tulevikuvaatele.
Kuuendal loengul käisid meil külalised ühest edukaimast Eesti ettevõttest Skype. Loengut viisid läbi Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov , kes rääkisid Skypes tekkivate probleemide jälgimisest ning kuidas probleemid edasi suunatakse kindlatele inimestele, kes antud probleemidega tegelevad[17]. Ettekanne oli märgatavalt lühem kui teised ning esitajad olid silmnähtavalt ettekannete loomisel vähekogenenud. Oleks soovinud veidi pikemaid seletusi NOC kui jälgimisprogrammi kohta ning rohkem detaile ja näiteid. Vaatamata sellele, oli loengu teema minu jaoks uus ning andis vaate tänapäeva „debugimise“ protsessidele.
Eelviimase loengu pealkiri „Kuidas saada superstaariks” oli mulle algul pisut arusaamatu. Kuigi sel päeval ei olnud mul enesetunne kõige parem, otsustasin end lõpuks kokku võtta ning minna uurima täpsemalt millest teemast juttu tuleb. Räägiti Nortalist ehk tarkvaraettevõttest, mis on spetsialiseerunud kindlatele sektoritele ning millised on ettevõtte ülesanded[18]. Ka sel loengul toodi välja enesearendamise tähtsus ning soovitati tegeleda koolis rohkemaga, kui nõutud on. Isiklikult olen alati proovinud võimalikult palju võtta osa väljaspool kooli toimuvatest seminaridest, sündmustest ning vabaainetest[19], sest usun tugevalt, et just kogemused ongi need, mis annavad meile kõige rohkem teadmisi. Nagu kõlab vana eesti keelne ütlus: „Ega see mööda külgi maha ei jookse”. Loeng lõpetati jutust nende poolt pakutavast suveülikooli programmist, kus on tudengitel võimalus õppida praktilisi teadmisi kogenumate inimeste käe all[20]. Ka endal tuli tahtmine sellest osa võtta. Kahjuks mainiti, et kohtade arv on piiratud ning vastu võetakse tudengeid läbi testimise. Vaatamata sellele, usun, et sealt saadavad kogemused on seda väärt ning kandideerin kindlasti.
Viimases ehk 8. loengul võttis sõna Merle Liisu Lindmaa. See esitlus tundus kui kõigi eelnevate loengute kokkuvõttena, tuues välja suhtlemise tähtsused teiste inimestega, olles seejuures vabamas vormis kui kõik eelnevad loengud. Toimusid tutvumisemängud, kus sai oma kõrval oleva inimese kohta rohkem teada[21]. Esitleja soovitas ka mõelda, kas IT ala on siiski see, mis meie jaoks õige ala on. Õnneks on mul sellise elukutse siht silme ees olnud juba lapsepõlvest, kui sünnipäevaks toodi majja esimene lauaarvuti. Algul oli see küll vaid mängimiseks, kuid aina rohkem hakkas mind huvitama, kuidas need programmid ja aplikatsioonid loodud on. Kogu loengu vältel käis läbi mõte, kui tähtis on teiste inimestega suhelda ning ennast suhtluspoolelt arendada nii enesekindluselt kui kogemustelt. Loengule mõeldes, tärkab esimesena mõttesse tema poolt välja toodud meeldejääv tsitaat: „Sa oled iseenda suurim looming”[22], mis tähendab, et elama peaks nii nii nagu ise tahta, mitte proovida vastata teiste ootustele. Peaks suhtlema inimestega ning arendama ennast enda pärast. Päeva lõpuks igaüks vastutab ikkagi enda eest.
Kokkuvõttes olid toimunud loengud väga informeerivad ning andsid palju teadmisi juurde nii uuematele tudengitele kui neile, kes on ennem ülikoolieluga kokku puutunud. Tähtsamateks punktideks selgusid siiski need, et alati peaks proovima teiste inimestega suhelda ning ei tohiks jätta õppeaineid viimasele minutile. Tegelema peaks enesearendusega, isegi kui selleks olemasolevad viisid vahel selgusetuks võivad jääda, ning seda kõike just enda jaoks, sest oma elu kujundatakse enda poolt just sellisena, nagu tahetakse. Usun, et info jõudis paljude tudengite südamesse.
Viited
-Esimene loeng-
Inga Vau, Indrek Rokk, Merle Varendi - " Õppekorraldus ja sisekord " - 28. august 2013 - Echo esimesest loengust
[1] - Scene 1 ~00:02:30
[2] - Scene 3 ~00:09:45
[3] - Scene 10 ~00:21:00
[4] - Scene 15 ~00:27:00
[5] - Scene 25 ~00:40:45
-Teine loeng-
Margus Ernits - " Õppimine ja motivatsioon " - 5. september 2013 - Echo teisest loengust
[6] - Scene 4 ~00:03:30
[7] - Scene 5 ~00:04:15
[8] - Scene 22 ~00:37:00
[9] - Scene 9 ~00:11:45
-Kolmas loeng-
Linnar Viik - " Innovatsiooni olemus ja juhtimine " - 12. september 2013 - Echo kolmandast loengust
[10] - Scene 9 ~00:08:45
[11] - Scene 13 ~00:26:00
-Neljas loeng-
Tarmo Randel - " IT-profid küberpättide vastu! " - 19. september 2013 - Echo neljandast loengust
[12] - [Ettekande slide nr. 6]
[13] - Scene 6 ~00:25:25
[14] - Scene 12 ~00:58:15
-Viies loeng-
Andres Käver - " Elufilosoofia ja IT Eestis " - 26. september 2013 - Echo viiendast loengust
[15] - Scene 1 ~00:03:00
[16] - Scene 10 ~00:45:00
-Kuues loeng-
Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov - " Skype NOC Monitoring " - 3. oktoober 2013 - Echo kuuendast loengust
[17] - Scene 4 ~00:05:00
-Seitsmes loeng-
Ats Albre ja Helen Piirsalu - " Kuidas saada superstaariks? " - 10. oktoober 2013 - Echo seitsmendast loengust
[18] - Scene 2 ~00:01:45
[19] - Scene 9 ~00:19:00
[20] - Scene 13 ~00:23:00
-Kaheksas loeng-
Merle Liisu Lindma - " Life is an Attitude " - 17. oktoober 2013 - Echo kaheksandast loengust
[21] - Scene 4 ~00:07:00
[22] - Scene 6 ~00:11:30
Õpingukorralduse küsimused ja vastused
Küsimus B - Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi?
Kaua on võimalik eksamit järele teha?
Kui Sul on deklareeritud õppeaines täidetud eksamile/arvestusele pääsemise tingimused, saad teha põhieksami/põhiarvestuse ja vajadusel kuni 2 kordussooritust. Korduseksami õigus kehtib 2 semestri jooksul (vastava semestri lõpuni) pärast aine õpetamissemestri lõppu
[ITK - KKK] - Eksam/arvestus ebaõnnestus.Kas saan järgi teha?
Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu.
[ITK - Õppekorraldus eeskiri] - punkt 5.3.6
Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele.
[ITK - Õppekorralduse eeskiri] - punkt 5.2.12
Kellega kokku leppida, et eksamit teha?
Kokku peab leppima vastava aine õppejõuga.
Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.
[ITK - Õppekorraldus eeskiri] - punkt 5.3.6
Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?
Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”.
[ITK - KKK] - Kuidas pääsen kordussooritusele?
Mis on tähtajad?
Kordusarvestuse õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani.
[ITK - KKK] - Eksam/arvestus ebaõnnestus.Kas saan järgi teha?
Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.
[ITK - Õppekorraldus eeskiri] - punkt 5.3.6
Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal?
Riigi finantseeritaval õppekohal on korduseksam tasuta, tasuline ainult REV/tasulisel õppekohal.
[ITK - Õppekorraldus eeskiri] - punkt 5.2.7
RE tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka!
[ITK -KKK] - Kuidas pääsen kordussooritusele?
Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?
Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 €.
[ITK - Finantsinfo] - punkt 5
Küsimus 3
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal?
Akadeemilist puhkust omal soovil saad taotleda alates 2. õppeaastast. Akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel, lapse hooldamiseks või ajateenistusse asumiseks saad taotleda mistahes ajal õppeaasta vältel, esitades õppeosakonda vabas vormis avalduse rektori nimele ja vastava lisadokumendi (arstitõend, lapse sünnitunnistus, kutse kaitseväeteenistusse vms.)
[ITK - KKK] - Millal ja kuidas saan taotleda akadeemilist puhkust?
Mis tegevused tuleb selleks teha?
Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.
[ITK - Õppekorraldus eeskiri] - punkt 6.1.2
Taotlemiseks esita enne semestri punase joone päeva õppeosakonda vabas vormis avaldus rektori nimele.
[ITK - KKK] - Millal ja kuidas saan taotleda akadeemilist puhkust?
Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg?
Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks
[ITK - Õppekorraldus eeskiri] - punkt 6.1.3.1
Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel – kuni üheks aastaks
[ITK - Õppekorraldus eeskiri] - punkt 6.1.3.2
Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.
[ITK - Õppekorraldus eeskiri] - punkt 6.1.3.3
Muudel põhjustel – kuni üheks aastaks.
[ITK - Õppekorraldus eeskiri] - punkt 6.1.3.4
Kuidas toimub puhkuse lõpetamine?
Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.
[ITK - Õppekorraldus eeskiri] - punkt 6.1.4
Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid?
Deklareerida saavad vaid tudengid, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks. Teistel tudengitel on akadeemilise puhkuse ajal on lubatud teha eksameid/arvestusi varem deklareeritud õppeainetes, milles kehtib põhi- või kordussoorituse õigus
Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks, on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.
[ITK - Õppekorraldus eeskiri] - punkt 6.1.6
Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?
Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks, on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.
[ITK - Õppekorraldus eeskiri] - punkt 6.1.6
Jah, akadeemilise puhkuse ajal on lubatud teha eksameid/arvestusi varem deklareeritud õppeainetes, milles kehtib põhi- või kordussoorituse õigus. Akadeemilise puhkuse ajal puudub tudengil juurdepääs õppematerjalidele ÕIS-is, mistõttu tasub need enda jaoks varakult salvestada! Akadeemilise puhkuse ajal põhi- või kordussooritusele pääsemiseks tuleb Sul end õppeosakonnas eelnevalt registreerida.
[ITK - KKK] - Kas saan akadeemilise puhkuse ajal teha eksameid/arvestusi?
Ülesanne
X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.
Eelviimane number = 4 => X = 23 Viimane number = 4 => Y = 23
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on X EAP-d ja teise semestri lõpuks Y EAP-d?
Hüvitada tuleb õppekulud (27-23) + (27-23) = 4 + 4 = 8 EAP eest.
Kui suur on teile esitatav arve?
Esimene arve esitatakse tudengile teise semestri algul 4 EAP eest = 4 x 50€. Kui tudeng ei ole järgneva semestri jooksul parandanud oma eelnevaid puudujääke, tuleb tudengile ka teine arve teise õppeaasta algul, mis sisaldab nii eelnevaid kui uusi puudujääke ehk 4 + 4 = 8 EAP eest ehk 8 x 50€. Lõppkokkuvõttes maksab tudeng puudujääkide eest 200+400=600€.
Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr. 3C-1/13-2, 27.02.2013) on 2013/2014 õppeaastal õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt.ÕKE p. 1.2.19.) tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.
