User:Apaomees

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Arvo Paomees

Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2013

Essee

Erialatutvustuse loengud olid väga huvitavad ning nendest sai palju huvitavaid mõtteid ja ideid. Loengutesse ilmusin alati suure huviga, et mida seekord huvitat räägitakse ja näidatakse. Loengutesse ilmus küll iga korraga aina vähem kuulajaid, kuid minu arvates tasus nendes loengutes kohal käia, sest alati oli jälle mingi huvitav teema käsil, mida muudes ainetes eriliselt ei tutvustata.

Esimeses loengus rääkis õppeosakonna juhataja, Inga Vau, õppekorraldusest ja erialatutvustusest. Samuti rääkis ta Eesti riigi haridussüsteemist ning haridussüsteemis toimunud muudatustest seoses selle õppeaastaga ning selgitas, mida see täpsemalt kaasa tõi. Järgmisena rääkis Merle Varendi meile tagasisideküsitlustest, mis toimuvad iga semestri lõpus, ning stipendiumitest ja nende taotlemisest. Samuti võttis sõna ka Juri Tretjakov, kes tutvustas meile e-õppega seonduvat ning tutvustas, kuidas toimub videosalvestus. Loeng oli minu jaoks väga kasulik, kuna sain tänu sellele loengule ülevaate, kuidas õppetöö täpsemalt Infotehnoloogia Kolledžis käib. Loengus oli samuti palju minu jaoks juba teada olevat informatsiooni, kuna enamik materjalidest on kättesaadav ka kooli koduleheküljel, kuid hea oli kordavalt üle kuulata ning täpsemalt koolis toimuvast õppekorraldusest aru saada. Loeng oli väga informatiivne ning kindlasti tuli kasuks selle kuulamine.

Teises loengus rääkis lektor ja robootikaklubi juhendaja, Margus Ernits õppimisest ja motivatsioonist. Ta rääkis, et õpilased ei oska algul tähtsustada õppeaineid, kuid selle tähtsus selgub alles hiljem. Samuti mainis ta, et õpilased peavad leidama motivatsiooni õppida ning mitte kuhjama tegemata asju viimasele hetkele. Ta tutvustas ka akadeemilist petturlust ning loetles, mis täpsemalt käivad akadeemilise petturluse alla. Juttu oli ka viimatisest ning sellest, et ilma korrektse viitamiseta ei ole võimalik koolis hakkama saada. Viidata tuleb refereerimise, tõlgete ning muul moel teiste loomingu kasutamist, vastasel korral on tegemist plagiaadiga. Ta mainis, et tema arvates õpilased ei pinguta nendes õppeainetes, mis on igavad ja ei tundu vajalikud ning seetõttu hakkavad ka teised õpilased vaatama, milleks pingutada, kui teised palju lihtsamalt läbi saavad. Ta soovitas aidata teisi õpilasi, enne õpiväljundite kontrolli, mitte selle ajal, kuna muidu võib see endale kahjuks tulla. Selleks, et aine huvitavam oleks, soovitas ta sellesse süveneda. Samuti tuli sellest loengust välja mõte, et keerulised ained õpetavad õppima, mis mõtiskledes tundub väga reaalne, sest just keerulised ained on need, mis sunnivad tegelikkuses õpilasi palju vaeva nägema ning aru saama, mis asi õppimine täpsemalt on. Samuti jäi mulle meelde mõte, et õppeaine on huvitavam, kui see siduda mingisuguse praktilise tegevusega ning see idee kattus täielikult minu mõtetega. Loengus oli juttu ka sellest, et uued mõisted tuleks kaardistada, kui need väga arusaamatuks jäävad ning seda mõtet olen ka mina aina enam kasutama hakanud ning sellest on tõesti abi. Viimaseks tooks välja arvamuse, et loengutes tuleks suhtluskanalitest välja logida, muidu võib aine sisu jääda arusaamatuks ning see on arvamus, mida ka mina pooldan ja alati teha üritan. Sellest loengust tuli väga palju huvitavaid ning uudseid mõtteid minu jaoks, mida ma kindalasti ka oma edaspidises õppetöös kasutada soovin.

Kolmandas loengus rääkis meile Linnar Viik innovatsiooni olemusest ja juhtimisest. Kuna mina siiani täpsemalt innovatsioonist ei ole kuulnud midagi, siis oli see loeng minu jaoks väga informatiivne, kuid kohati jäi teema siiski veidi ebaselgeks. Teadsin küll, et innovatsioon on uue idee kasutusse võtmine. Kuid seda ma veel ei teadnud, et innovatsiooniks ei pea olema teaduse või kõrgtehnoloogia poolt alguse saanud idee või see võib olla kellegi teise asi ning mõne firma poolt alguse saanud. Samuti tuli uueks teadmiseks, et innovatsioonil on kindel strateegia: esiteks tuleb leida võimalused innovatsiooniks; teiseks tuleb valida, mida me hakkame tegema ja milleks; kolmandaks tuleb selgeks teha, kuidas me seda teostame ning neljandaks tuleb selgeks teha millist kasu me sellest saame. Tutvusime ka innovatsiooni erinevate liikidega. Innovatsioon väjendub enamjaolt uue toote või teenusena. Innovatsioon võib olla inkrementaalne või radikaalne. Inkrementaalne tähendab,et innovatsioooni on täiustatud. Radikaalne innovatsioon on selline innovatsioon, mille puhul on loodud midagi täiesti uudset. Innovatsioon võib esineda protsessina, ehk teed sama asja mida juba on tehtud, kuid veidi teist moodi. On olemas ka mõttemaailma, mõtlemismudeli inovatsioon, mis puudutab ühiskonda laiemalt. See räägib sellest, mis on meie jaoks väärtuslik, mida me hindme ja kuidas see on ajas muutunud. Kogu loengu jooksul käsitletud material oli väga huvitav ning nüüdseks võin väita, et tänu sellele loengule avardus minu arusaam innovatsioonist,arvestades seda, et siiani oli see minu jaoks lihtsalt uue idee kasutusse võtmine ning ma ei osanud seda jagada eraldi liikidesse.

Neljandas loengus külastas meid Tarmo Randel, kelle loenguteemaks oli „IT-profid küberpättide vastu“. Ta tutvustas kübertegevust nind seda, kuidas täpsemalt kübertegevus toimub. Ta ise töötab asutuses CERT-EE, mis tegeleb küberpahandusega Eesti riigi tasemel. Loengus toodi välja, et küberkuritegevuse alla kuuluvad: kurivara, identiteedivargus, „carding“, raha väljapressimine, terrorism , spionaaž, ründed, kliki-pettused, seksiga seonduv, IOK jne. Samuti tutvustati meile erinevaid skeeme küberkuritegevuse näidetel, kuid üldiselt oli kogu see skemaatika keeruline ning selle lahtimõtestamine oli minu jaoks liiga keeruline. Seega oli minu arvates selle loengu sisu liiga spetsiifiline ning minule kui esmakursuslasele raskesti mõistetav, kuid võib-olla see oli ka kasulik, sest ma siiski sain mingisuguse üldpildi küberpättide tegevusest.

Viiendas loengus rääkis meile Andres Käver, kes lõpetas eelmisel aasta Infotehnoloogia Kolledži. Kuna ta oli värskelt kooli lõpetanud, siis andis ta soovitusi õppimiseks. Tema arvates on selles koolis tähtsamad ained matemaatiline analüüs ning statistika juhul, kui tahad arendajaks saada. Tema arvates peaks nende ainete punkti summa ületama 90 % , vastasel juhul IT-arendusse asja pole. Samuti mainis ta, et koolis õpitud arendus on väga erinev sellest, mida nõutakse tööturul. Päris programmeerimise projektid on väga mahukad, kuid koolis ei olda harjutud lõpetama erinevaid ülesandeid. Kui ei osata tervikut teha, jäetakse pooleli. Päriselu programmeerimises on keerukust suhteliselt vähe, põhiliselt peab suutma tähelepanu pöörata, sest päriselu tööd on palju pikemad ja mahukamad, kuid mitte väga keerulised. Ta soovitas võtta koolis õpetavatest ainetest maksimumi, kuna tulevikus tulevad need kindlasti kasuks. Isegi kui majandusained tunduvad esialgu mittevajalikuna, siis tulevikus võivad need kindlasti kasuks tulla, sest paljudes IT-projektides on vaja tunda majandusolukorda. Samuti mainis ta, et koolitööde tegemisega tuleb varakult algust teha ning konsulteerima õppejõududega, et nad saaksid sind aidata erinevate tööde teostamisel. IT-spetsialistid on tema andmetel tööturul väga nõutud ning töö on kõrgelt maksustatud, kuid tuleb palju vaeva näha, et saada heaks spetsialistiks. Ta ei soovitanud teha IT-valdkonnatööd madalama tasu eest, kui selle eest üldjuhul pakutakse, sest see ei tule IT-arengus kasuks. Töö eest tuleb alati vastavat hinda küsida. Loeng oli väga huvitav, kuna loengupidajaks oli hiljuti selle kooli lõpetanud isik ning ta jagas loengus palju soovitusi edaspidiseks eluks. Kindlasti on tema väidetel tõepõhi all, kuna ta ise on juba pikka aega tegelenud infotehnoloogia arendamisega.

Kuuendas loengus külastasid meid Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov Skypest ning rääkisid teemal Skype NOC Monitoring. Nende põhitööks on omada ülevaadet teenuste ülevalolekust. Põhiliselt tutvustasid nad loengus oma tööülesandeid. Seire ehk monitooring on vajalik selleks, et omada ülevaadet. Nemad peavad veateated edastama kiirelt õigetele inimestele, kes sellega edasi tegelevad. Nende tiimis on 10 liiget, kes töötavad 5 kaupa. Nende põhilisteks väljakutseteks töös on süsteemide skaleerimine ehk osata võimalikult lihtsalt palju teenuseid monitoorida, igale teenusele ning tootele rajada oma nagios (tarkvara), valehäirete vähendamine ning osata üle minna komponentmonitoorimiselt teenus emonitoorimisele. See loeng ei olnud minu jaoks eriti informatiivne, kuna olen ka ise töövarjuna külastanud Skype ning tutvunud seal tehtava tööga ning pealiskaudselt tutvunud ka sealse montoorimisega.

Setsmendas loengus külastasid meid Ats Alber ja Helen Piirsalu Nortalist, kes rääkisid teemal, kuidas saada superstaariks. Soovitati pidevalt juurde õppida ning võtta osa suhtlemisest ning teha palju tiimitööd. Selleks, et olla hea IT spetsialist, peab oskama kindlasti koodi kirjutamist, isegi kui ei pruugi sellega väga palju igapäevaselt kokku puutuda. Selleks, et saada superstaariks, peab pidevalt end täiendama. Loengus tutvustati ka Suveülikooli ja räägiti selle tegevustest. Suveülikoolis toimub nädalane koolitus spetsialistide poolt ning 2 kuud toimub töö reaalsetes projektides tuutorite käe all ning hiljem avaneb võimalus Suveülikoooli tööle jääda.

Kaheksandas ja viimases loengus oli loengupidajaks Merle Liisu Lindma, kes rääkis meile oma elust, suhtumisest ja väärtustest. Ta mainis kohe loengu alguses ära, et tal mingit kindlat teemat loengus pole ning räägib üldist juttu. See loeng oli väga huvitav, kuna loengupidaja oli ise väga aktiivne inimene ning oli loengu üles seadnud sedasi, et kõik said pidevalt kaasa mõelda ning vahepeal pinginaabriga arutleda. Peamiselt jäi mulle loengust meelde, et inimese elu on selline nagu ta seda näeb. Põhimõtteliselt mõistsin mina seda sellisena, et inimene ise kujundab oma mõtetega oma maailma. See loeng oli väga kasulik, sest sealt sai väga palju elulisi kogemusi ja mõtteid.

Kõik loengud olid huvitavad ning tulevad kindlasti tulevikus kuidagi kasuks. Loengute teemad olid erinevad ning raske oli leida erinevate teemade vahel sidusust ja kokkulangevust. Põhiliselt jäi loengutest kõlama ütlus, et õppimine on kõige tähtsam.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Kokku saab leppida kordusarvestuse aja oma õppejõuga, kuna kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. [1]

Järelarvestusele registreerumine toimub ÕISis, [2] üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitavad avalduse õppeosakonda. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [3] Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. [6]

Eksamid ja arvestused peavad olema sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks. Õppurist mitteolenevatel dokumentaalselt põhjendatud asjaoludel (haigus eksamisessiooni ajal, tööalane välislähetus jms) on prorektoril õigus pikendada konkreetsele õppurile eksami/arvestuse sooritamise tähtaega sügissemestril kuni kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni ja kevadsemestril sügissemestri alguspäevani. [7]

Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. [4] REV ja OF õppekohal õppides tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €. [5]

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastus

EIK võib õppekava täitmisel arvestada õppuri varasemaid õpinguid ja erialast töökogemust vastavalt dokumendile „Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord”. [9]

Tegevused varasema töökogemuse kasutamiseks õppeainete arvestamisel:

1) Taotleja otsib informatsiooni VÕTA võimaluste ja protsessi kohta (infomaterjalidest, veebist jm).

2) Taotleja tutvub õppekava õpiväljunditega või kutsestandardi kompetentsusnõuetega ja analüüsib, kas tema olemasolevad teadmised ja oskused võivad sobida arvestamiseks

3) Taotleja pöördub (õppe)asutuse VÕTA nõustaja poole sooviga täpsustada oma võimalusi VÕTA taotlemisel.

4) VÕTA nõustaja selgitab taotlejale VÕTA taotlemise kriteeriume.

5) Kui varasemad õpingud ja/või töökogemus on taotlemiseks sobiv, siis taotleja täidab/komplekteerib vastavad dokumendid ning esitab need ettenähtud kujul.

6) Kui taotlusel esineb puudusi, selgitab (õppe)asutuse töötaja neid ning lepib kokku tähtaja nende kõrvaldamiseks. [8]

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine läheb arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte õppekava täitmisel täies mahus vastavalt Eeskirja punktile. [10]

VÕTA protsessi ajaline raamistik peaks olema ühest küljest piisav (teostatav) taotlejale, teisest küljest sobima (õppe)asutuse töö rütmiga (nt suve- ja talvepuhkuste perioodi, akadeemilise kalendri, hindamistulemuste kinnitamistähtaegadega õppeinfosüsteemis vms). [11]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

Lahendus

X=24 Y=26 Peale esimest semestrit tuleb tasuda 3*50=150€ ning kooliaasta lõpus tuleb tasuda 1*50+150=200€. Kokku esimese ja teise semestri kohta tuleb tasuda 150+200=350€.