User:Apetrov

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Aleksei Petrov

Esitamise kuupäev: 22. oktoober 2014

Essee

See essee kajastab minu mõtteid ja arvamust õppeaine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus” [1] loengude kohta. Ma proovisin lühidalt kirjeldada, mida sain teada selle aja jooksul, mis oli huvitav ja uus minu jaoks. Alguses tahan öelda, et see õppeaine on eriline. Siin ei olnud vaja midagi pähe õppida, vaid tundus rohkem nagu see on motivatsiooni tõstmise tund. Kõik loengud olid erinevad ja huvitavad. Põhjus oli see, et iga kord uus inimene tuli IT-valdkonnast ja rääkis oma kogemusest. Need külalised andsid ka nõu kuidas paremini oma aega kasutada, õppida ja tööl käituda.


Esimene loeng [2] toimus juba augusti lõpus, täpsemalt 27. augustil. Kuna see ei olnud nii motiveeriv kui järgmised tunnid selle õppeaine kava jooksul, informatsioon oli väga kasulik. Inga Vau, Margus Ernits ja Merle Varendi räägisid meiega õppekorraldusest [3] ja sisekorrast. Üks asi, mis mulle eriti meeldis oli see, et peaaegu kõik meie loengud salvestatakse. Minu jaoks see on eriti hea, sest eesti keel ei ole minu emakeel. Seoses sellega mõnikord tuleb loengut uuesti vaadata, et paremini aru saada. Kasulik oli ka teada saada, et tudengil on võimalus TTÜ raamatukogu kasutada ning võtta osa erinevate klubide (näiteks: Robootikaklubi [4] ) tegevuses. Hea oli ka see, et loengu ajal lõppuks sain korralikult aru, kuidas toimub kumulatiivne EAP arvestus semestri lõpus.


Teise loengu [5] põhiteema oli õppimine ja motivatsioon. Seda viis Margus Ernits ise. Ta rääkis natukene endast ja oma ainest, kui ka saime rohkem teada essee kohta. Pärast mul oli täiesti selge, et arvestuse saamiseks on vaja viivitada palju ja korralikult. Aga kõige kasulikum minu arvates oli tema nõu, kuidas oma aega planeerida. Võin öelda, et see on aktuaalne probleem minu jaoks, aga see loeng pani mõtlema, võib olla ma saan oma elu kudagi teistmoodi organiseerida? Lisaks arvan et õppimine ei pea olla lihtsalt igav kohustust, seda on võimalik nautida.


Kolmanda loengu [6] ajal räägiti Robootikaklubist ja häkkimisest. Mulle meeldis see, et need tudengid kes liituvad Robootikaklubiga, ei pea tegelikult midagi osata. Ainuke asi mis oleks vaja on huvi ja soov õppida. Lisaks sellega, see on üks suurepärane võimalus saada praktikat programeerimise alal, kui realiseerida oma ideid ja kindlasti leida uut tutvusringkonda, kellega suhelda ja lõbusalt aega veeta. Jäi hästi meelde loengu teine pool, kus oli jutt häkkimisest. Enne seda ise arvasin et see sõna tähendas negatiivset ja ebaseaduslikut asja. Nüüd ma võin ausalt öelda et keskkoolis häkkisin kogu aeg.

Neljandas loengus [7] oli esimene kord millal tuli külaline. Noor naine programmeerija Janika Liiv rääkis oma kogemustest IT-valdkonnas, tänasepäeva stereotüüpidest ja natukene oma elust IT Kolledži tudengina. See loeng minu jaoks oli eriti motiveeriv. Miks nii? Sest mul oli väga lihtne temaga ise ennast samastada. Mina samamoodi tulin ülikooli, kuna IT-ga seotud oskused mul peaaegu puuduvad. Samal ajal olen kindel, et on võimalik õppida nullist, kui tõsiselt seda tahaks. Jäi meelde veel Janika jutt Ruby programmeerimiskeelest. See tundub nagu hästi huvitav asi ja ma loodan, et hiljem leian aega uurida selle kohta.


Viiendas loengus [8] rääkis meiega Carolyn Fischer. Kuulata teda kohati oli päris raske aga informatsioon ise oli väga huvitav. Oli mõnus teada saada, kuidas Skype´is asjad lähevad. Carolyn ise tundub nagu selline inimene, kelle jaoks sõnad töö ja hobi on võrdsed. Ja see on suurepärane minu arvates. Lihtsalt loodan et mul läheb sama hästi. Aga see, mis jäi kõige rohkem meelde, oli tema sõnad: „Ilma programmeerimiseta ei saa“. Täiesti nõus!


Kuuenda loengu [9] külaline oli Kristjan Karmo, kes rääkis sellest, et mis on testimine, miks seda on vaja ja kuidas saada heaks testijaks. Tema jutt minu jaoks oli väga informatiivne, kuna ma ei ole ise selle teema kohta palju uurinud. Mis jäi meelde oli see, et kui tihti testija puudub probleemidega kokku. Esimene asi on see, väga suur osa tööst peab olema tehtud viimasel hetkel, mis on päris mõttetu ja keeruline. Teine on see, et kolleegid ei saa aru, et testija ainult leiab vigu, mitte teeb neid ise. Mida ma veel panin kõrva taha, oli see, et kui palju võib üks pisikene viga maksta. Olen kindel et projektijuhid peavad leidma rohkem aega testimiseks. Ja võin veel öelda, et testija peab olema väga hea programmeerija. Muidu ta lihtsalt ei saa hakkama.


Seitsmendas loengus [10] tegi ettekande Andres Septer, inimene suure kogemusega IT alal. Loengu ajal me saime teada, mis on tänasepäeva reaalne olukord Eesti IT tööturul. Mulle meeldis et ta seletas, kuidas tööd otsida, sõltuvalt sellest, mis on meie prioriteedid. Minu arvates peaks proovida töötada nii suures firmas, kui ka väikeses. Ainult siis, kui inimesel on mingi töökogemus juba olemas, ta oskab valida ja põhjendada oma valikut.


Kaheksas loengus [11] rääkis meie viimane külaline – Elari Lang, Clarified Security töötaja. Jutt oli suhtumisest õppetöösse ja veebi turvalisusest. Kõigepealt võin öelda, et loeng oli väga huvitav ja konkreetne. Esimene pool oli väga motiveeritav, kuna me rääkisime õppimisest ja kui oluline see on. Väga palju asju meie tulevikus sõltuvad sellest, kuidas me käitume õppimise ajal. Ma hakkasin ka mõtlema sellest, et väga tihti ma kardan midagi küsida. See on vale ja mina proovin seda parandada. Loengu teise poole põhiteema oli veebirakenduste turvalisus. Mida ma panin kõrva taha, oli see, et oleks vaja rohkem jalgida kuhu ma panen isiklikuid andmeid ja kuidas neid kaitsta. Ausalt võin öelda ,et loengu pärast muutusin oma parooli.


Kokkuvõttes ma tahan öelda et „Õpingukorraldus ja erialatutvustus” on suurepärane õppeaine ja on natukene kahju, et see on juba läbi. Tahaks öelda suur tänu esitajatele, et nad leidsid aega oma elu ja IT-valdkonna kogemust jagada. See oli huvitav, kasulik ja motiveeriv. Need 12 tundi ülikoolis panid mõtlema kuidas võiks oma elu paremini organiseerida.


Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid  ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. [12]

Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [13]

Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. [14]

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastus

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist isik esitab ÕIS-is taotluse koos vajalike lisadega. [15]

Taotlust tuleb esitada hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva. [16]

Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel. Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. [17]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus

Esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd. Ühe semestriga peab olema kogutud vähemalt 27 EAPd [18] , siis teise semestri lõpuks peab olema kogutud 2*27= 54 EAPd.

Ainepunktihind on 50 € [19] .

Aasta lõpuks tuleb hüvitada 54-24-25= 5 EAPd

Esitatud arve suurus on 5*50= 250 €



Viited