User:Apileman

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Andres Pilemann

Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2014

Essee

Õpingukorraldus ja erialatuvustus oli väga informatiivne aine. Mina sain väga palju uut ja huvitavat teada, mis mind edasises elus ka aitab. Mulle meeldis see, et inimesi oli seinast seina, oli testijaid ja adminstraatore ja teisi. Mulle meeldis ka see, et oli nii naisi kui mehi. Samuti oli meeldiv see, et paljud olid ise ITK lõpetanud, mis näitas seda, et nad olid ise ka kooli läbi käinud. Loengud oleksid võinud alata natukene hiljem, umbes 10-11 aeg, sest kell 8 on natukene liiga vara.

Aine hakkas juba 27.augustil, esimeses loengus räägiti mis koolis toimuma hakkab ja kuidas edasine aeg välja hakkab nägema. Kahjuks ise ei jõudnud sinna loengusse ja pärast loengut järele vaadates tunnen, et oleks võinud ikka jõuda, sest ma ei teadnud terve kuu aega paljusi asju, mis seal räägiti. Mulle meeldis see, et erinevad inimesed rääkisid erinevaid asju.

Teine loeng rääkis ainest lähemalt, mis teha ja kuidas teha. Mulle meeldib see, et õppejõud oli ise IT Kolledži läbinud, sest siis ta teadis täpselt, mida me tunneme ja oli ise meie kohtadel istunud ja õppinud. Mulle meeldis ka see, et õppejõud ei olnud igav ja oskas hästi rääkida ja selgitada asju. Meelde jäi see, et ise peab kõik ära tegema, ära lase sõbral teha.

Kolmandas loengus räägiti häkkimisest ja see andis mulle uue tähenduse sõnale häkkimine. Ma varem arvasin, et see on halb, aga nüüd tean, et pole. Samuti sain teada, et Eestis toimub robotex, millest ma polnud varem kuulnudki. Ja ITK on seal väga edukas olnud, mida oli huvitav kuulda.

Neljas loeng oli üks mu lemmikuid, seda pidas Janika Liiv ning tema teema oli subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast. Külalisesineja oli väga omapärane ja pani end kuulama. Ta rääkis palju kogukonnast ja selle tähtsusest. Ta rääkis veel sellest, et ta ei osanud alguses üldse ja kõik teised tema ümber oskasid juba palju. Ma tundsin end alguses täpselt sama moodi ja hea oli kuulata, et ma pole ainus, sest mulle jäi tunne, et kõik oskavadki juba kõike. Samuti rääkis ta rubyst, mis tundub huvitav.

Viies loeng oli ka huvitav. Loengut pidas Carolyn Fischer ja ta teemaks oli IT süsteemide administraatorilt esmakursuslasele. Alguses küll külalisesineja tundus arg ja tagasihoidlik, aga lõpuks ta soojenes üles ja oli avatum. Tema ja eelmise loengu külalisesineja rääkisid mõlemad sellest, et tüdrukuid oli vähe. Tänapäevaks on küll väga palju tüdrukuid õppimas IT alal ja see on väga tore. Carolyn rääkis ka sellisest tarkvarast nagu CHEF, mida ma tulevikus oskan nüüd teistele soovitada, kui kellelgi sellist asja vaja läheb.

Kuuendas loengus rääkis Kristjan Karmo. Ta rääkis põhiliselt testimisest ja ma ütlen ausalt, ma polnud varem mõelnud, et testimine võiks täiskohaga töö olla. See loeng tõstis mu huvi testimise vastu. Ma päris ise ei tahaks testijaks saada, sest see tundub hirmus töö. Aga kes teab, mis tulevik toob. Kristjan rääkis sellest, et kui palju võib minna maksma see, kui ei lase testida oma programme. Need summad olid hirmuäratavalt suured. Samuti sain teada, mis on kosemudel ja mis see testimine täpselt on ja kuidas see käib.

Seitsmendas loengus rääkis Andres Septer, kes rääkis IT tööturust. Ainus negatiivne aspekt selle loengu juures oli minu jaoks see, et ta ei näidanud slaide. Minu arust on kergem jälgida, kui sul mingid sõnad silmade ees on. Kahjuks ma ise ei jõudnud sinna loengusse ja pärast järele vaadates ei saanud ma hästi kuulata, sest heli jamas natuke. Aga muidu oli väga vajalik loeng, sest me saime aimu tööst ja mis tegelikult tööjuures toimub. Ta andis palju häid näpunäiteid tuleviku tööotsimisel ja töö tegemisel.

Viimane ehk kaheksas loeng oli mu lemmik loeng kõigist kaheksast. Seda pidas Elar Lang ja ta rääkis teemal suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus. Ma ei ole täpselt kindel mida ta ütles, et minusse nii palju motivatsiooni süstida, aga midagi ütles ta õigesti. Kohe pärast loengut, läksin ma koju ja hakkasin õppima, sest nii palju motivatsiooni tuli. Ma eeldasin, et kui sa oskad, siis on paroole lihtne ära arvata. Aga et nii lihtne, seda ma ei oleks uskunud. Nüüd võtan oma paroole palju tõsisemalt ja ei kasuta igal pool ühte ja sama parooli, mida ma senini tegin rumala peaga. Ma usaldan veebilehekülgi nüüd vähem ja üritan sotsiaalvõrgustikkudest eemale hoida rohkem. Ta pani mind ka huvi tundma turvatestimise vastu.

Kokkuvõtteks arvan, et see aine oli väga tähtis. See aine on üks mu lemmikuid, sest see polnud üksluine ja seal käis palju erinevaid inimesi rääkimas. Ma sain igast loengust midagi sellist teada, mida ma varem ei teadnud ja mis mulle tulevikus kasuks tuleb. Samuti suutis see aine mulle juurde anda motivatsiooni, mida mul hädasti vaja läks. Lisaks see aine andis mulle ettekujutuse sellest, mida teevad IT inimesed tööjuures igapäevaselt ja mis on nende ülesanded. Mulle meeldis väga ka see, et kõik olid ITK ise lõpetanud, nii et nad teadsid, mida me tunneme, sest nad ise selle läbi elanud. Ühesõnaga, see aine kinnitas mu tahtmise IT’d õppida. Kui ma esimesel kuul olin kahevahel, kas jääda või ära minna, siis neid külalisesinejaid kuulates tekkis veel suurem huvi selle valdkonna vastu.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. 1)Kaua on võimalik eksamit järele teha? 2)Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? 3)Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? 4)Mis on tähtajad? 5)Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? 6)Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

1)Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu.

2)Järeleksami tegemiseks tuleb kokkuleppida õppejõuga.

3)Järeleksamile saab registreerida ÕIS-is.

4)Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.

5)Kui oled RF õppekohal, siis on tasuta ja sul on õigus kolmele sooritusele.

6)Korduseksamid on OF/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.

Küsimus 3

1)Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? 2)Mis tegevused tuleb selleks teha? 3)Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? 4)Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? 5)Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? 6)Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

1)Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks , aja- või asendusteenistuse läbimiseks – kuni üheks aastaks , lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni .

2)Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.

3)Maksimaalne puhkuse aeg on 3 aastat .

4)Puhkuse lõpetamiseks peab üliõpilane esitama avalduse akadeemilise puhkuse lõpetamiseks.

5)Alates 2013/14 õppeaastast immatrikuleeritud ja punktis 6.1.5 nimetatud tingimustele vastavatel üliõpilastel on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.

6)Üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus

Täiskoormusel õppival tudengil tuleb esimese semestri jooksul koguda vähemalt 27 EAP-d ja teisel semestril ka 27 EAP-d, võib ka vähem aga kokku peab kahe semestri peale koguma 54 EAP'd. Näiteks kui koguda esimesel semestril 25 EAP-d, siis peab teisel semestril koguma vähemalt 29 EAP-d, kokku peab tulema 54 EAP-d. 1 EAP maksab 50 €.

Puudujäänud EAP-d:(27-26)+(27-23)=1+4=5 EAP-d

Esitatav arve: 5 EAP * 50 € = 250 €.