User:Aplado

From EIK wiki

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Andreas Plado

Esitamise kuupäev: 18. september 2011

Essee

IT kui elukestev õpe

Kaheksa nädala pikkune loengusari õpetas mulle IT valdkonnast nii mõndagi. Loengut pidasid juba kogenud IT mehed, kes rääkisid oma karjäärist ning sellest, kuidas nad oma elu jooksul on IT-ga pidanud kokku puutuma. Räägiti ka karjvjäärivõimalustest pärast IT Kolledži lõpetamist. Peale bakalaureust on võimalik minna magistrit õppima või leida omale sobiv töökoht. Ei ole vahet, kas minna õppima või juba tööle mingi kindla valdkonna peale. Nagunii tuleb ikka ja alati edasi õppida, kuna IT on juba selline valkond, mis uueneb pidevalt. Võib-olla pakutakse magistri kraadi eest tööl palga-või ametikõrgendust. Kahjuks ei saa IT-mehed magistrantuuri omandades võib-olla piisavalt palju töökogemusi. IT Kolledž on aga kool, mis ei tegele niivõrd palju teoreetilise poolega erinevalt Tallinna Tehnikaülikoolist, vaid pakub rohkem rakendusliku kõrgharidust. IT Kolledž ei anna ainult akadeemilise baasi, vaid annab rakenduskõrghariduse. Rakenduskõrghariduses erineb bakalaureusest vaid selle poolest, et kaetakse teatud tehnoloogiaid, uuritakse just seda, mida hetkel töökohtades vajatakse ning tutvutakse selliste reaalsete meetoditega, töövahenditega ning konkreetse töökultuuriga. Midagi jääb üldharidusest rakenduskõrghairiduse omandades siiski puudu. Vähem kaetakse matemaatikat ning humanitaaraineid, mis on tüüpiliselt akadeemilise õppe juures. Olenematta sellest ei pääse ka mitte ükski IT Kolledži lõpetanu elukestvast õppest. Olgu see,siis arendaja, administraaror, tehnosuhtleja või kes iganes nii-öelda „patsiga poiss“. Siinkohal tahaksin ma välja tuua paar komponenti elukestvast õppest, mida tuleks edasises elus ka pärast kooli lõpetamist meeles pidada.

IT süsteemid aeguvad kiiresti. Päris paljudel IT-inimestel on probleeme sellega, et nad kardavad, et õpivad mingi süsteemi selgeks ning neil pole seda enam mõne aja pärast enam kunagi vaja. Kuid me kõik teame, et vana õpitu jääb tihtipeale ikka kehtima- süsteeme lihtsalt täiustatakse muutes seda näiteks kiiremaks ning lihtsamalt kasutatavaks. Oma olemasolevate teadmiste pagasit laiendades saamegi me IT-s asjad aina selgemaks. Sellest võib järelduda, et IT-s varem õpitu tuleb meile igal juhul kasuks. Kui õpitakse näiteks programmeerimiskeel C ära on hiljem palju lihtsam C++ selgeks õppida, kuna see keel on suhteliselt analoogne juba vähem rakendust leidva C programmeerimiskeelega. On ka erandeid. Näiteks luuakse uus programmeerimiskeel, kus iga täpp tähendab midagi spetsiiflilist ning pole varasematele keele semantikale ning struktuurile üldse sarnane. Samuti aeguvad ka andmed andmebaasis ning neid tuleb säilitada. Kindlasti on tulevikus probleeme sellega, et arvuti ei taha teatud faile enam lugeda. Fail võib-olla juba ajast maas, nagu on ka endised floppy kettad. Enam ei toodeta ju eriti palju arvuteid, millel oleks floppy ketta lugejad. Kas informatsioon läheb läheb siis tõesti täiesti kaduma? Kindlasti mitte. Kui neid faile õppida õigete meetmetega salvestama, võib Sinust saada veel tulevane failihaldur! Tuleb lihtsalt õppida uusi metoodikaid ning pidavalt kursis hoida sellega, mis IT valdkonnas toimub.

Samuti tuleks vaadata, kui kvaliteetselt infosüsteem töötab. Infosüsteem peab olema kasutajasõbralik. Kui mingi organisatsioon kvaliteedi alla laseb, siis tõenäoliselt võib see tuua organisatsioonile väga halva maine. Seega tuleks end pidevalt kursis hoida uuendustega ning ajaga kaasas käia- pidevalt õppida. IT-S vajatakse kindlasti ju ka inimesi, kes tegeleks andmeturvega, serverite haldustega, testimisega, klienditeenindusega ning muu säärase eelpool nimetatud ametiga.

Elukestva õppe oluline komponent on ka uuenemisvõime. Tööl IT mehena satutakse tihti olukoda, kus tuleb innovaatilisi lahendusi leida. Näiteks, kui mingi projetki kallal pusitakse, õpitakse uusi nippe selgeks, kuidas oma tööd lihtsamaks ning hõlpsamaks muuta. Kuna IT on suhteliselt kiiresti uuenev valdkond, ei tasu lootma jääda sellele, et me õpime ühe asja selgeks ning elame seda tehnoloogiat rakendades õnnelikult terve tööinimese elu. Me peame uskuma, et tuleb tegeleda kindla valdkonnaga seniks, kuni sellel alal veel tööd leidub. Näiteks IT teenindajast võib saada arvuti hooldaja või hoopis arendaja. Sagedamini on siiski olukordi, kus arendaja läheb teenindajaks. IT on niivõrd lai valdkond, et ikkagi jäi veel olulisi ameteid mainimata. Näiteks ka testimine, failidaldus- nendes pidevalt uuenevats spetsiifilistes valdkondades on ka vaja tööjõudu, kes tegeleks elukestva õppega. Tihtipeale vähesemate töökogemustega inimesed vahetavad neid ameteid, sest ühteäkki avastavad, et neil läheb kuskil mujal IT valdkonnas jälle paremini. Ka IT Kolledžis vahetavad mitmed üliõpilased oma erialasi. Tihtipeale minnakse programmeerijast administreerijaks õppima. IT alad on omavahel siiski suhteliselt tihedalt seotud-on vaja tunda üldist tagapõhja. Üldist tagapõhja on aga meeletutes kogustes. Keegi pole võimeline õppima ükskikasju pisidetailideni. Ühed võivad osata hästi Infotehnoloogiaga kaubelda, teised aga seevastu infosüsteeme arendada, turvata või administreerida. Tuleb lihtsalt endale kõige sobivam valik leida ning olla uuenemisvõimeline.

Hea elukestev õpe ei puuduta mitte ainult ühte ühte isikut- see puudutab kogu kollektiivi. Nii on töö ka palju tõhusam, sest üksi ei suudeta väga hea lõpplahenduseni peaaegu, et kunagi jõuda. Näiteks hea ülemus pole see, kes annab meile näiteks konkreetse ülesande otsida minu tööst kirjavigu. Hea ülemus annab ülesandeks lugeda minu tekst läbi ning seda analüüsida, et palju oli kirjavigu, kas teema oli nõuetekohane ning muud säärast. Elukestev õpe on palju tõhusam, kui seda tehakse kindlas kollektiivis. Areng IT valdkonnas on ka siis palju kiirem.

Elukestva õppe soodustav keskkond ei ole mitte seotud maavaradega, mis meil on ega ka mitte kapitaliga Elukestev õpe on seotud uute ideede ning uute lahendustega, mis meil on võimalik kasutusele võtta. Innovatsioon on elukestva õppe üks põhilülisi ja selle aluseid. Kui puudub leidlikus pole mõtet rääkida ka elukestvast õppest. Elukestev õpe on soodne vaid seal, kus on kindel kultuur ja väärtus. Samuti soodustab elukestvat õpet ka eelnevalt mainitud kollektiivne koostöö. Kui inimesed on kinnised siis me tõenäoliselt ei jaga ideid teistega.

Üheks komponendiks võib veel pidada tehnoloogia arengut. Tehnoloogia areng kindlasti soodustab õppimist ning teeb seda odavamaks ning kättesaadavamaks. Kui ei areneks tehnoloogia õpiksid inimesed selgeks omale jäigad tõekspidamised. Puuduks dünaamilisus ning konkurents tööturul oleks suhetliselt väike.

Elukestev õpe on IT valdkonnas eriti vajalik. Kuna IT süsteemid aeguvad päris kiiresti, tuleb pidevalt õppida selgeks uusi nippe, kuidas effektiivsemalt tööd teha. Näiteks pikemas perspektiivis tuleb õppida ka andmeid säilitama, kuna väärt failid ei tohiks muutuda kasutuskõlbmatuks. Kindlasti tuleb kohaneda uudsete tehnoloogiatega- inimesel peab olema pidev innovaatiline õppimisvõime kollektiivis, kus kõik üksteist täiendavad. Kahjuks vaid selles tuhande sõnalises essees ei puudutanud me enamikke detaile. Ilmselt me peaks kogu elu õppima. kirjutada oleks vaja kümme korda pikem jutt, et elukestvast õppest IT valdkonnas rohkem aru saada.


Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B:

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus B:

1) Õppejõuga tuleb kokku leppida järelarvestuse aja.

2) Arvestust on võimalik teha maksimaalselt kolm korda.

3) Kui õppejõuga on aeg kokku lepitud, tuleb end järelarvestusele registreeruda.


4) Edasi toimi niiviisi, et:


  • Kui oled riigieelarvelisel kohal:

1. Peale registreerumist õppeosakonnas tuleb minna koos dokumentidega kordussooritusele.

NB! Riigieelarvelisel õppuril kordussooritus ei maksa!


  • Kui oled riigieelarve välisel kohal:

1. Veel enne registreerumist õppeosakonnas tuleb ülekanne teha õppeosakonda. Õppeosakonna pangaanmed asuvad aadressil http://www.itcollege.ee/tudengile/. Tasu suurus on kehtestatud rektori käskkirjaga- hetkel on see 13 eurot.

2. Kui õppeosakonnas on ära registreeritud, siis tuleb minna koos dokumentidega kordussooritusele.


NB! Nii riigieelarvevälised kui riigielarvelised õppurid on kohustatud nii arvestusel, kui ka järelrvestusel dokumente näitama!


5) Eksamid ja arvestused peavad olema sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks. Õppurist mitteolenevatel põhjustel (kui ollakse näiteks eksamisessiooni ajal haige, kui on näiteks tööalane välislähetus jms) on õppeprorektoril õigus oma korraldusega pikendada konkreetsele õppurile arvestuse sooritamise tähtaega sügissemestril kuni kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni ja kevadsemestril sügissemestri alguspäevani. Pikenduse ajal sooritatud arvestuste tulemused kantakse vastava semestri soorituste hulka ning tulemus loetakse arvestatuks.


Küsimus 5:

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus 5:

1) Teisel aastal on võimalusi minna akademilisele puhkusele: Lisaks tervislikele põhjustele, Eesti kaitsejõududesse teenima asumisele ja lapse hooldamisele on veel võimalik taotleda akadeemilst puhkust mõnel muul moel.

2) Akadeemilist puhkust taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.

3) Maksimaalsed akadeemilised puhkeajad jaotuvad rühmadesse:


  • Tervislikel põhjustel saab akadeemilisel puhkusel olla maksimaalselt 2 aastat
  • Eesti kaitsejõududesse asumisel saab akadeemilisel puhkusel olla kuni 1 aasta
  • Lapse hooldamisel saab akadeemilisel puhkusel olla maksimaalselt 3 aastat.
  • Muudel põhjustel saab akadeemilisel puhkusel olla kuni 1 aasta

4) Akadeemiline puhkus katkestatakse avaldusega rektori nimele 5) Ükski üliõpilane peale lapse hooldaja ei saa deklaleerida õppeaineid. Kui lapse hooldaja tahab osaleda õppetöös, peab ta esitama kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid, kuid muud IT Kolledži poolsed õppeteenuse osutamise kohustused on akadeemilise puhkuse ajaks peatatud.