User:Apugatso

From ICO wiki

Erialatutvustuse aine arvestustöö


Autor: Andrei Pugatšov

Esitamise kuupäev: 17.10.2016


Esse

Loeng 1. Sissejuhatav loeng[1]

Tegemist oli sissejuhatava loenguga, kust tutvustati rektorit ja osa personalist. Sammuti oli jutu õppeprotsessist, olulisematest tähtajadest. Kuna mul on see teine kõrgharidus, siis väga palju uut sellest loengust ma teada ei saanud.


Loeng 2. Andres Kütt "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu."[2]

Sain teada:

  • Miks valida parimat ülikooli. Sest see pakub pinget, väljakutset ja teeb sinust parema spetsialisti.
  • Mis on arhitekti töö. Arhitekti töö on juhtida keerukust. Keerkusel on kombe kasvada üle organisatsiooni võime. Arhitekti tihti kutsutakse, kui süsteem on juba probleemi sees.
  • Arhitekt peab suhtlema, et ta oleks kuulatud, et projekt vussi ei läheks.
  • Arhitekt peab oskama ennast väljendama, sh ka joonistades ja kirjutades, jällegi selleks, et tema soovitused oleksid arusaadavad ja seekaudu ka vastuvõetavad.

See oli väga huvitav loeng, vaatamata oma intravertsusele Andres Kütt suutis vägagi põnevalt rääkida. Osa selles põnevusest kindlasti tuleb tema suurest kogemusest.


Loeng 3. Kristel Kruustük, Marko Kruustük "Testimine ja startupid"[3]

Sain teada:

  • Terminitest #estonianmafia #skypemafia
  • Eelkõige kuulasin Testlio startupi ajalugu, mille käigus kõige huvitavam oli see, kuidas idee tekkis, kuidas nad arendasid seda, promosid, ühesõnaga kuidas jõuda ideest eduka startup-ni (sammuti huvitav oli kuulda ka miks eelmised startupid ei saavutanud edu). Sammuti huvitav oli kuulata ka kasvava ettevõte probleemidest.

See oli mõnus loeng, kuna sain teada palju uut ja esinejad suutsid huvitavalt rääkida oma kogemustest.


Loeng 4. Lembitu Ling "Süsadminnimisest"[4]

Kuna olen süsadminni tööga kokkupuutunud viimased 15 aastat, siis minu jaoks see loeng oli kõige vähem huvi pakuv, kuna uut oli suhteliselt vähe. Pigem huvitav oli kuulata tema töökogemusest erinevates firmades.


Loeng 5. Andres Septer "IT tööturg", Einar Koltšanov "Karjäärikäänakud"[5]

Andres Septeri osa.

Minu jaoks uut oli vähe, välja tooks huvitavamad momendid:

  • Tuleb kontrollida ettevõte tausta.
  • Parimad kohad jagatakse tutvuste kaudu. Oluline on ülikoolis luua suhtlusvõrgustik.
  • Tihti inimesi ei edutata, ameti kõrgenduseks tuleb leida uus töökoht.
  • Erinevate töökohtade plussid ja miinused: riik, enterprise, keskmine ettevõte, väike ettevõte. Üldiselt kõige parem oleks keskmine ettevõte, aga kõik sõltub konkreetsest kohast.


Einar Koltšanovi osa.

Huvitavamad momendid:

  • Kuidas IT ja äri peaksid koos töötama.
  • Ari peab andma väljundeid, seda selgelt, seadma prioriteete, mõistma IT võimekust, kaasaitama arendamises, nt testimses.
  • IT peaks aru saama äriprotsessidest ja IT mõju neile, oskama rääkima ka ärikeeles, mitte ainult tehnilises keeles, pakkuma ärile lahendusi mille peale nad ise ei tule peale, aktsepteerima ärimuudatusi.
  • Lühitutvustus SCRUM-masterist, inimene kes koristab tiimi eest igasugu takistused ning hoiab SCRUM metoodikat käigus.


Loeng 6. Ivar Laur "Andmed ei allu analüüsile"[6]

Mida sain teada:

  • Mis põhjustel andmed ei allu analüüsile (ei osata kasutada, neid ei ole piisavalt, ei ole struktureeritud jne).
  • Mille jaoks on EMTA-le vaja andmeanalüüsi (et suunata ressursid sinna, kus saab kõige rohkem pettusi avastada).
  • Mis andmetele ja kui kiiresti saavad EMTA analüütikud ligi.
  • Natuke sellest, mis mustrite järgi võidakse otsida pettureid ja et oluline on, et pettur tulevikus pettaks vähem.
  • EMTA analüütikute IT vajadustest (neil on vaja väga võimsat arvuti- ja serveriparki, nende vajadused väga tihti muutuvad).
  • Kitsas aga hästi tasuv nišš: inimesed kes oskavad nii IT-d kui ka andmete analüüsi.


Loeng 7. Jaan Priisalu "Eesti Vabariigi küberkaitse"[7]

Sain teada:

  • Eesti küberkaitse ajalugu, võtmemomendid ja mõned võtmeisikud.
  • Küberkaitse missioon (säilitada eluviisi).
  • Eesti eelised küberkaitse maastikul (suutlikus uued idee kiiresti ellu viia).

See oli üks huvitavamaid loenguid, kuna sain teada palju uut.


Loeng 8. Hedi Mardisoo "IT ja turundus"[8]

Sain teada:

  • Mis on bränding, lühidalt see on toote maine kujundamine: kui inimene kohtab seda brändi, siis tahab seda osta.
  • Bränding hõlmad kogu müügi-teenindus kanalit .
  • Brändingu väga tähtis osa on inimesed, nii müügis kui ka lõppkliendi juures lahendust pkkuvad töötajad.
  • Ükski kaasaegne IT ei saa ilma turunduseta ja IT-ta.
  • Mis tingimustel toode müüb ennast ise: toode on väga hea, konkurente pole.


Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A.

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastused:

  • Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. [9]
  • Eksamineerimise viis (suuline või kirjalik) ning eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel. [10]Kordussoorituse tegemisest tuleb kokku lepida eksamineerijaga.
  • Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav: korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis. [11]
  • Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav: registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [12]
  • Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. [13] Kuna RF kohta pole midagi öeldud, siis on tasuta.
  • Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. [14]


Küsimus 5.

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Vastused: Vastused leiab "Vajaduspõhise õppetoetuse" lehelt [15]

Vajaduspõhise toetuse saaja peab vastama kõigile nendele kriteeriumitele:

  • Astus sisse kõrgkooli 2013/14. õa või hiljem;
  • Teme perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot;
  • Õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõuded täies mahus, mis on semestri lõikes kumulatiivne (va esimene semester, mil piisab ainult täiskoormuse nõude täitmisest);

Õppetoetuse suurus sõltub üliõpilase keskmise kuusissetulekust ühe pereliikme kohta (kuni 74,75 eurot - Õppetoetus 220 eurot; 74,76–149,50 eurot - õppetoetus 135 eurot; 149,51–329 eurot - õppetoetus 75 eurot).

Toetuse saamiseks tuleb esitada taotlus riigiportaalis www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/ olles sisselogitud ID-kaardi, Mobiil ID või panga kaudu.

Õppetoetuse saamiseks peab semestris koguma 30EAP ehk täitma õppekava nominaalkoormusest lähtuvalt.[16]


Ülesanne.

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile. X = 21 EAP, Y = 27 EAP.

Lähtun dokumendist "Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal" [17]

Seal on kirjas: Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.

Sellest lähtuvalt kahe semestri jooksul peab olema kogutud 27 * 2 = 54 EAP. Minu ülesanne puhul kahe semestri jooksul saab kokku 21 + 27 = 48 EAP. Hüvitada tuleb 54 - 48 = 6 EAP ulatuses. Kuna ühe EAP hind on 50 eurot, siis arve tuleb 50 * 6 = 300 eurot.


Viited