User:Asaluvee

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search

Erialatutvustuse aine arvestustöö 2016

Autor: Ave-Liis Saluveer

Esitamise kuupäev: 19.10.2016

Essee

Esimesest loengus [1] sain üleüldised teadmised õpingukorraldusest ning IT-kolledži ülikoolielust. Tegu oli igati asjaliku loenguga, mille tulemusena sai õppekorralduse süsteem selgemaks.

Alates teisest loengust tekkis järk-järgu haaval arusaam erinevatest IT aspektidest ning võimalikest karjäärivalikutest. Teine loeng [2] keskendus Andres Küti kui IT arhitekti loole. Kõlama jäi eelkõige arhitekti definitsioon - arhitekt tegeleb keerukuse juhtimisega. Mulle isiklikult meeldis Andres Küti aus lähenemine antud erialale ning mõttekäik teemal IT arhitektuur ja komminukatsioon. Tegu ei ole kindlasti kerge karjäärivalikuga kuivõrd IT arhitekti töö nõuab suurepärast kommunikeerimisoskust ning oma seisukohtade väljendamise tulemusena ei pruugi sa inimesena just kõige populaarsemat staatust saavutada.

Kolmas loeng [3] oli mu vaieldamatu lemmik. Võimalik, et see osutus lemmikuks just seetõttu, et mul oli hea Kristel Kruustüki ja tema looga suhestuda - ma arvan, et meie positsioon oli IT-kolledžisse õppima tulles suhteliselt sarnane. Ka tema alustas nö suhteliselt "valgelt lehelt", kuid huvi selle teema vastu oli kuidagi juba tekkinud ning tegelikkuses ei ole teada, kuhu see tee mind (või tema loo puhul teda) täpselt viia võib. Erinevus on vast ainult selles, et minul on praeguseks juba üks eriala omandatud ja alati variant selle juurde tagasi pöörduda, kui igatsus tekib. Iseenesest oli loeng ka väga hariv ja põnev oli kuulata nende seiklust, kuidas täpselt Testlionini jõuti, mis otsuseid tuli teatud momentidel langetada ja kuidas eneseusku tuleb startupinduses alati hoida. Kõlama jäi Kristeli mõnus kuulutuse hüüdlause "I'll find bugs in your system!". Testija töö tundub asjalik, et süsteemidest kiiremat ülevaadet saada ning nagu ma kahest eelmainitud loost punktid ühendasin, siis testija karjäärivalik võib olla sobilik stardiplatvorm ka olukorras, kus edasised plaanid on näiteks arhitekti rada minna.

Neljas loeng [4] oli mulle mõnevõrra kauge, kuivõrd süsteemiadministreerimise teemadega ei ole ma varasemalt kordagi kokku puutunud. Kõlama jäi hea mõte, mida saab kindlasti kanda edasi ka teistesse valdkondadesse - probleemide vältimiseks on oluline vastutusvaldkonnad selgelt ning konkreetselt ära jagada. Selle loogikaga olen ma nõus mistahes eluvaldkonnas, sest olukorras, kus ülesanne on suunatud kõigile, ei ole see tegelikkuses suunatud kellelegi. Süsteemiadministraatori töökirjelduses jäi kõrva see mõte, et ideaalis peab süsteemiadministraator olema suurepärane partner arendajatele ja arhitektidele ning kuigi administraator ei pea otseselt progemist oskama, siis üldjuhul oskab administraator, kes vähemalt koodi lugeda oskab, siiski arendajale kasulikum olla. Ka see mõttekäik, mille kohselt hea adminitraator on laisk, äratas tähelepanu ja jäi kõrva - huvitav lähenemine.

Viiendas loengus [5] sain teada, millised võimalusi IT tööturg mulle pakkuda võiks. Meelde jäi see oluline asi, et tutvused mängivad ka IT sektoris väga olulist rolli, kuivõrd valdavalt leitakse uusi häid töötajaid just erinevatelt tuttavatelt kontakte paludes. See loogika kehtib ka paljudes muudes sektorites ja on tegelikkuses üsna loogiline - Eesti on piisavalt väike ring, kus asjalikke töötajaid osatakse hinnata ning õnneks on oma tööd hästi tehes ka väiksem võimalus tööpuuduse all kannatada. Välismaale minemisest on põgusalt mitmetes loengutes räägitud ja nõustun ka kõnelejate seisukohaga, et see võib kindlasti olla väga õpetlik kogemus, kuid läbi tuleks eelkõige kaaluda praktilised aspektid. Kergem on sellist karjäärimuutust kindlasti läbi viia olukorras, kus inimene ei ole teatud kohustustega veel seotud (pere, pangalaen jms).

Kuues loeng [6] keskendus andmeanalüüsile ja seda peamiselt avaliku sektori ning maksude aspektist. See oli samuti teema, millega mina isiklikult ei ole väga palju kokku puutunud, kuid see oli igati huvitav kuulamine. Ivar Laur selgitas põhjalikult oma töö loomust ning erinevaid aspekte, millega tuleb tema osakonnal igapäevaselt kokku puutuda. Ma olen nõus tema mõttega, et andmeanalüüsi osas on väga oluline roll selles, kuidas andmeid edaspidi kasutama hakatakse ning kuidas võimalikult palju kogutuid andmeid efektiivselt ära kasutada. Ka minu kogemus avalikus sektoris kinnitab seda, et andmeid kogutakse väga massiivselt, kuid tegelikku kasutust ei maksimaliseerita, vaid kogutakse eelkõige kogumise kohustusest. Läbimõeldud süsteemiga oleks sellisel puhul on võimalik neid andmeid väga tulusalt kas asutusesiseselt või ka -väliselt ära kasutada.

Jaan Priisalu rääkis seitsmendas loengus [7] nii enda elukäigust kui ka Eesti Vabariigi küberkaitsest. Minu jaoks oli üks huvitavamaid teemasid selle loenguga seoses Pronksiöö teemad 2007.aastast. Maailm on muutunud selliselt, et küber on esimene koht, kus midagi hakkab juhtuma ja peale seda võib juhtuda, et konflikt jõuab ka tänavale, kuid iseenesest kuritegevus algab tänapäeval valdavalt kübermaailmas. Pronksiöö tulemusena sai Eesti endale küberkaitsestrateegia, mis kajastas kõike seda, mida Eestil oleks 2007.a rünnakus vaja olnud. Küberkaitse iseenesest on pidev õppimine. Kõlama jäi see, et küberkaitse mõte on eluviisi kaitse. Objektid, mida rünnatakse, ei ole tegelikkuses arvutisüsteemid (need on vaid vahendid), vaid hoopis protsessid ühiskonnas. Huvitav oli jälgida ka Eesti strateegiliste väljakutsete mõttekäike.

Viimases loengus [8] rääkis Hedi Mardisoo IT-st ja turundusest. Tegu oli väga mõnusalt jälgitava ja hea õhkkonnaga loenguga. Kõlama jäi mõte, et bränd on see, mida inimesed sinu kohta mõtlevad, kui sa lahkud ruumist. Kõige olulisem on esitada endale "miks?" küsimusi, enne kui projektiga edasi minna. Sellele järgneb küsimus "kuidas?". Toote müüki, turustamist ja väljanägemist ei tohi alavääristada, tuntuimad edulood kinnitavad, et ka need aspektid on organisatsioonis äärmiselt olulised.

Siduv sõna loengutest kokkuvõtvalt oli "koostöö". Seda selles tähenduses, et koostöö on IT-spetsialisti sõber sõltumata karjäärisuunast - ideaalses IT keskkonnas opereerivad arendaja, arhitekt, süsteemiadministraator ja andmeanalüütik kooskõlastatult, mille tulemusena suudetakse toota kõige parem tulem. Kokkulangevaks aspektiks oli loengute puhul ka see mõttekäik, et mida rohkem sa erinevatest IT valdkondadest tead ja mida avaram on su silmaring, seda sujuvamalt võib töö minna. Otseloomulikult on erinevatel IT karjääri suundadel ka erinevad aspektid, mida silmas pidada ja mina isiklikult olen nende loengute eest äärmiselt tänulik - loengud andsid meeldiva ülevaate, mis suundades võiks edasi liikuda ja mida õppimise juures tähele panna.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Vastavalt IT-Kolledži kodulehekülje KKK-le [9] kehtib korduseksami õigus ülejärgmise semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit. Kordussoorituste ajakava avaldatakse ÕIS-is ning kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele ÕIS-i kaudu registreerida. OF õppekohal tuleb maksta tasu 20 eurot. RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid ÕIS-is tuleb registreeruda. Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele ning registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastus

VÕTA kasutamiseks tuleb järgida varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise korda [10]. Selleks, et varasemaid õpinguid/töökogemust arvestataks algava semestri sooritusena, tuleb VÕTA taotlus esitada hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne semestri punase joone päeva. VÕTA taotlemine tehakse ÕIS-is.[11]

IT-kolledži kodulehekülje KKK kinnitab, et IT Kolledžis ei arvestata õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel. Samas on märgitud, et VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. [12]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Vastus

Õppekava täitmise mahu arvestamine on kumulatiivne - kokku olen õppeaastal sellisel juhul täitnud 46 EAP-d. Õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP, õppeaasta peale seega 54 EAP. Arve tuleb 54-46= 8 EAP osas. Ühe EAP maksumus on 50 eurot. Seega tuleb tasuda 400 eurot.

Viited