User:Asasko

From EIK wiki

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Andres Sasko

Esitamise kuupäev: 08. November 2012

TALLINNA INFOTEHNOLOOGIA KOLLEDŽ

IT süsteemide Administreerimine 2012 Kaugõppe

Andres Sasko

Rühm AK11

Essee Aines „Õpingukorraldus ja Erialatutvustus I020“

Juhendajad: Indrek Rokk ja Margus Ernits Tallinn 2012


Tehnoloogia on viimase poole sajandiga tormiliselt arenenud. Tehnika ja andmeside on nüüdseks laialt levinud, ning IT tööturul on pidev nõudlus spetsialistide järgi. Kõige paremini, annavad ülevaadet infotehnoloogia maailmas toimuvast need, kes ise antud valdkonnas tegutsevad. Seega, kirjutasin valmis lühikese essee aines „Õpingukorraldus ja Erialatutvustus“, mis annab ülevaate loengutest ja seal käsitletud teemadest. Kokku on aines kaheksa loengut, kus iga loeng, astub auditooriumi ette uus külalisesineja. Etteastuja tutvustab tudengitele oma eriala, räägib infotehnoloogia teemal, või tutvustab firmat tegevust. Milliseid teadmisi loengutes saab?

Esimene loeng, „Kõrgharidus“

Loeng annab ülevaate kõrgharidusest üldiselt, IT kolledži õpingukorraldusest ja sisekorrast. Antud teemat tutvustavad meile IT Kolledži õppejõud Indrek Rokk, Marko Puusaar ja Inga Vau. Õppimine jaguneb kolmeks: üldharidus, kutseharidus ja kõrgharidus. Esimesed kaks kujutavad endast baasharidust. Need on minimaalsed teadmised, mis lubavad haridusteed ülikoolis jätkata. Kõrgharidus jaguneb omakorda kolmeks: bakalaureuseõpe/rakenduslik kõrgharidus, magistriõpe ja doktoriõpe. Bakalaureuse aste on üldine ja seda omandavad kõik. Spetsialiseerumine toimub üldiselt magistri õppes. Enamasti piisab inimestele kahest esimesest astmest, kuna doktoriõpe on suunatud akadeemilisele karjäärile. IT kolledžis, nagu ka teistes õppeasutuses, on omad reeglid ja seaduslik raamistik. Kõrgharidusstandard ja rakenduskõrgkooli seadus määrab õppurite õigused ja kohustused, kooli ülesanded ja vabadused. Asutusel tuleb lähtuda määrustest, ülikooli- ja erakooliseadusest. Tudengile rakenduvad eeskirjad ja juhendid, mis tagavad igapäeva koolielu käitumise reeglid. Tegu olulise punktiga, sest siia alla kuuluvad teadmised, ilma milleta tudeng hakkama ei saaks. Õpilane peab tundma mõistet nagu punase joone päev, käitumist haiguse puhul ja muud reeglid, mis tagavad osalemise koolielus. Lisaks eelnevale on käskkirjad, mille alla kuuluvad akadeemiline kalender, korduv registreerimise tasumäär, õppetoetused jne. Aineprogrammid sisaldavad õppekavade nimekirja, tööde ja teadmiste hindamiskriteeriume. IT Kolledžis on fikseeritud koormusnõuded, mis võimaldab valida erinevate õppeviiside vahel. Esimene on tasemeõpe, kus toimub auditoorne õppe - viis päeva nädalas. Tudeng peab semestri lõpus saavutama miinimum hulk Euroopa ainepunkte, milleks on 22.5 EAP. Nominaalkoormus on 60EAP, siia kuulub õpe täiskoormusel, mis jääb vahemiku 45-60 EAP. Teiseks on ekstenõpe, mis toimub väljaspool kooli ja osalemine auditoorses töös minimaalne. Eelnevalt mainitud õpeviisil puudub koormusnõue. Kolmandaks on kaugõpe, kus saab õppida nii täis- kui osakoormusel. Aastas on tudengil vaja teenida 30-45EAP lähtuvalt tasemest. Neljas ja viimane, on täiendõpe, mis võimaldab valida aineid, mida õppekava ei kata., või tekib soov ennast täiendada. Väga tähtsat rolli mängib õppmises õpeinfosüsteem ehk ÕIS. Veebikeskkonnas paiknev süsteem, on peamine õppetöö infoallikas. Sealt leiab tunniplaani, saab deklareerida aineid, vaadata õppetulemusi, otsida õppejõudu, või viidet muule tähtsale informatsioonile. Lisaks eelnevale, saab kinnitada õppekava, muuta, kustutada ja lisa aineid. Deklareerida õppekava tuleb enne kindlat kuupäeva, ehk punase joone päeva. Tudeng, kes pole õigeks ajaks seda teinud, eksmatrikuleeritakse. Hoolitseda tuleb selle eest, et andmed õppesüsteemis oleksid õiged, ning teavitada vigadest, mida ise muuta ei saa. Semestri lõpus või vältel, tehakse ÕIS-is tagasiside küsitlusi, ning kogutakse informatsiooni õppejõudude, õppekeskkonna ja stipendiumi kohta. Tagasisidet tuleb jagada, sest see mõjutab õpeprotsessi, annab informatsiooni õpejõududele, võimaldab premeerida parimaid õpejõude ja teha ettepanekuid. Õppida saab riigieelarvelisel(RE) või riigieelarvevälisel(REV) kohal. Tudengid, kes õppivad REV kohal peavad tasuma õppemaksu lähtuvalt registreeritud EAP hulgast. Tasuda saab ühes kuni neljas osas. ÕIS-is saab arveid vaadata ja tasumise sagedust määrata. Õpetöö jaoks on valmis arvutiklassid, laborid ja raamatukogu. Kasutuses on 3.5 arvutiklassi, kus kõikidel arvutitel on vähemalt kaks operatsioonisüsteemi. Eraldi on OSX labor, mis sisaldab Apple firma arvuteid ja tarkvara. Lisaks aitavad omandada praktilisi kogemusi: Robootika, Cisco, mobiilarendise ja Elion/Ericsson sildlahenduse laborid. Koolis tegutseb 12 põhikohaga õppejõudu ja tihti tulevad kohale ka külalisõppejõud. Osaleda saab erinevates klubides. Abi korral, saab alati pöörduda üliõpilasesinduse või dekanaadi poole. IT kolledž on avatud 7.30 – 22.00. Kaugõppele on maja avatud vastavalt õpetöö toimumisele. Hoonesse ja ruumidesse ligipääs enamasti üliõpilaspiletiga. Majas saab kasutada ka printerit, limiit on 50 lehte semestris. Kasutamata maht ei kandu edasi. IT kolledžis, nagu ka teistes õppeasutustes, saab kandideerida stipendiumile. Taotleda saab: tudengi stipendium, firma stipendium või stipendium, osalemiseks intensiivprogrammi(IP) kurustel.

Teine loeng, „Helpdesk“

Järgnevalt tutvustasid Peeter Uustal ja Peeter Raielo enda tööd Skype firmas. Ise, olen lühikest aega töötanud tehnilises toes, seega oma ülevaadet Helpdeski tööst. Loengust tõin välja vaid tähtsa informatsiooni, mis võib teisele inimesele huvi pakkuda. Tegu on olulise tugiteenusega igas firmas, kus pakutakse IT lahendusi. Külalisesinejad on just need isikud, kes Skype's aitavad kasutajaid kõikvõimalike arvuti ja infosüsteemi muredega. Töö helpdeskis on amet, kus saab kogemusi ja teadmisi infotehnoloogia alal. Kuid töötajal peab olema pidevalt tahe õppida midagi uut ja huvitavat. Edukaks tööks, tuleb tunda maailmas tehnilisi muutusi ja uuendusi. Kasulik on amet neile, kes kes sihivad tööd süsteemiadministraatorina, sest tutvuda saab uusimate riistvaraliste vahenditega varakult. Tuleb palju suhelda ja varuda kannatust, kuna isiku roll, on telefoni teel mure lahendamine. Selleks, et suhelda, peab inimene tundma keeli ja valdama neid hästi. Pidev suhtlemine, arendab inimese suhtlemisoskust ja väljendust. Eeskujulik töötaja lahendab kasutaja probleeme ja loob uusi kontakte. Kuid mure lahendamiseks, tuleb klienti kuulata ja samaaegselt lahenduse kallal töötada.

Kolmas loeng, „Subjektiivne programmeerimine, stereotüübid ja kogukonnad“

Janika Liiv rääkis subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast. Külalisesineja andis ülevaate, mis on programmeerimine, mida tuleb osata ja teada. Põhi teema oli Ruby vabavaraline progarmeerimiskeel. Programmeerimine on loovkirjutamine, kus peab olema idee, mida saab teostada. Tuleb alustada madalalt, ning liikuda väikeste sammudega. Tegu on „top-down“ programmeerimisega, kus suurem probleem või eesmärk, lüüakse osadeks ja alustatakse tööd. Hea tava programmeerimises on kirjutada kood, mis on selge ja kompakte. Programm peab olema kasutajale kergelt kasutatav ja arusaadav, teadmata kompleksusest selle taga. Tuleb luua valikuid ja vältida piiranguid. Kasutaja võib sisestada sümboleid, või muuta programmi sellisel viisil, mida programmeerija pole ette näinud. Tulemuseks on vigane toode, kus tõrge tuleb eemaldada. Vead võivad kalliks maksma minna, seega tuleb neid juba algusest enneteda. Programmeerija on eluaegne õppija, sest uuendused keeltes on pidevad. Tuleb osata lugeda teiste kirjutatud koode, suhelda programmeeriatega või kasutada otsingusüsteeme. Suur tõenäosus on, et keegi tegeles sama probleemi lahendamisega. Kuid programmeerimine ei tähenda koodi kirjutamist otsast peale. Tihti võetakse abiks, või kasutatakse juba olemaolevat informatsiooni ja tarkvara. Paljud asjad on vabavaraliselt olemas ja internetis kättesaadavad - programmid, juhendid, teegid jne. Programm tuleb jaotada osadeks, igale osale vastab kindel keel, programm või süsteem. Jaotus on järgnev: andmete salvestamine, töötlemine, programmi töösuutlikus ja väljanägemine. Ruby on vabavaraline progarmeerimiskeel pärit Jaapanist. Keel loodi 1995. aastal Yukihiro Matsumoto poolt, ning põhineb kergel ülesehitusel ja produktiivsusel. Peamine kasutus on veebirakenduste programmeerimine. Eestis tegutseb RubyEst, mis koosneb Eesti Ruby keele arendajatest. Paljud progarmmeeriad on kogukonna liikmed, kus pakutakse uustuliatele eneseteostust, tunnustatavust ja turvalisust. Kuid tuleb olla ettevaatlik, sest võib tekkida ideoloogiline kinnistumine, mille tulemusel hakkab isik eirama muutusi ja taunima uuendusi. Tuleb alati säilitada tahe õppida. Järgnevalt räägiti stereotüüpides. Levinud on ekslik arvamus, et ainult mehed tegutsevad IT maailmas. Selline suhtumine mõjub vastandsoole negatiivselt ja tingib halvemaid tulemusi. Olukorra parandamiseks on Eestis naistele loodud progarmmeerimis ringid „Ruby on Rails“ ja „ Techsisters“, mille peamine eesmärk Ruby keele levitamine naiste seas. Tuleb näidata, et ka naised on võimalised IT sektoris töötada.

Neljas loeng, „IT tööturg“

Tänapäeval on noored seisundis, kus nendelt eeldatakse haridust ja töökogemust üheaegselt. Enamasti, on see võimatu, kuna mõlemad vajavad täielikku pühendumist. Kaks jänest, kes jooksevad eri suunas kätte ei saa. Andres Septer rääkis IT tööturust tänapäeval Eestis ja välismaal. Töökogemust saab ülikoolis osaledes rahvusvahelistes programmides või praktikandina firmades. Ülikoolid Eestis, sisaldavad kohustusliku praktika ainet ja aitavad leida kohta, kus saab seda läbida. Alati saab tudeng valida ise endale sobiv koht. Paljudele töökohtadele on tihe konkurss, need on tavaliselt positsioonid, mis ei nõua kindlat väljaõpet. Näiteks võib tuua: tehnika müük, parandus või jaamade hooldus. Valida tuleb kahe sektori vahel, avalik- ja erasektor. Avaliku sektori puhul, saab isik palka riigi poolt. Inimeste sissetulek sõltub riigi eelarvest ning paljud koolitused on töötajatele tasuta. Selles sektoris tuleks vältida hierarhilise ehitusega firmasid ja otsida nn demokraatlikud. Firmas, kus on palju juhte, peetakse tavatöötajaid alamateks – mitte kolleegideks. Erasektoris tegutsevad nii suured, kui väiksed firmad. Parim kogemus on töötajatel väikestes ja innovatiivse ideega firmades. Seal pakutakse väärt palka, meeldivat keskkonda ja kaastöölisi. Vastandiks on suured firmad, kus kipub olema palju juhatust ja vähe inimesi, kes tegelikult tööd teevad. Sellistes ettevõtetes tuleb arvestada madala palgaga. IT Firmad koosnevad põhiliselt kolmest töötaja tüübist: tehnikud, äritehnikud ja ärimehed. Tehnikud tegelevad tugiteenusega, milleks on võrgud, tööjaamad ja kliendid. Äritehnikud teenivad firmale raha ja arendavad tooteid. Ametikoht on väga soositud, sest seal teenitakse kõrget palka ja firmas tipp positsioon. Ärimehed töötavad finantstarkvaraga ja suudavad toodet või teenust maha müüa. Need on tavaliselt ülikonnas isikud, kes on õppinud ja valdavad äri. Inimeste oskused jagunevad kaheks, spetsialistid ja nn. „generalistid“. Spetsialistid teavad ühest asjast kõike ja täidavad tööl kindlat rolli. Eksisteerib kaks jaotust spetsialistide jaoks. Horisontaalne ja vertikaalne. Horisontaalne tööviis, on see, kus töötaja täidab erinevaid ülesandeid. Vertikaalse puhul on iga isik spetsialiseerunud kindlala asjale ja tegevusele. „Generalistid“ vastupidi teavad kõigest natuke ja tihti täidavad positsiooni, kus tuleb teha mitu ülesannet. Eestis on tööandjad peamiselt horisontaalse kalduvusega.

Viies loeng, „ Karma“

Loengus käsitleti teemat nimega „Karma“. Karma on paljudes religioonides teo ja tagajärje seadus. Inimene, kes saadab korda heategu, saab tagasi samasuguse positiivse emotsiooni. Väärteo puhul vastutab inimene oma teo eest. Kuid loeng oli pühendatud „freelanceri“ ehk vabakutselise töö kirjeldamise, stereotüüpidele ja programmeerimisele. Külalisesineja oli Martin Paljak, kes mitu aastat tegutses vabakutselise tööga. Lisaks sellele, aitas ta luua „linux“ operatsioonisüsteemile ühilduvuse ID kaardiga. Vabakutseline isik valib ise töö ja tööandja, mille pealt raha teenib – juhul, kui pole seotud palgalepinguga. Tööd leiab peamiselt internetis ja tihti ei eelda kindlat asukohta. Paljud positsioonid vajavad programmeerimise oskust. Samuti leiavad tööd arhitektid, disainerid ja testijad. Internetis ei pruugi teada, kes teises otsas istub. Seepärast, võib sattuda professionaali või petturi küüsi. Kuid see, teeb „freelanceri“ töö huvitavaks. Tihti tehakse tööd, mis meeldib, ning puuduvad piirangud, mis tulenevad firma reeglitest. Selleks, et saavutada edu vabakutselise töötajana, tuleb investeerida aega iseõppimisele. Vilja annab vaid järjepidev töö. Tänapäeval ei ole asjad sellised nagu paistavad. Levinud on väärarvamused ja stereotüübid. Süsteemiadministraatorid ei ole pikkade juustega ja halva tujuga, ega tarbi massiliselt kofeiini. Tööd ei pea tegema ilmtingimata firmas. Väikesesse süsteemi, võib ehitada keerulist tarkvara. Reeglid, paberid ja protseduurid kaovad , kui olukord pingeliseks muutub.

Kuues loeng, „Ignite maailm“

Tutvustati Ignite firmat. Etteastujad on Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev. Ignite on tarkvara lahendusi pakkuv ettevõte, mis loob ärilist väärtust läbi IT süsteemide. Peamine edu võti – töö metoodika ja meeskond. Tarkvara spetsialistid analüüsivad ja disainivad lähtudes kliendi vajadustest. Töötajad on avatud mõtteviisi- ning suhtlusega, kuid samas vastutustundlikud ja tulemustele suunduvad. Eesmärkide saavutamiseks, rakendatakse agiilset tarkvara arendus protsessi, mis kujutab endast tsüklilist arendus meetodit. Igas tsüklis tehakse tarkvara analüüsi, disainimist ja programmeerimist. Loengu käigus viidi läbi mäng, kus olid auditooriumile esitati kolm küsimust: Everesti kõrgus, teekonna pikkus Vabaduse Väljakult IT Kolledžini ning töötajate arv Ignite firmas. Mängu eesmärk oli näidata, et ligikaudsed teadmised, annavad täpsema vastuse ühisel hääletamisel. Kui inimestel puuduvad faktid, siis kaldub tulemus tõest eemale. Väärtused, millele peaks tulevikus IT spetsialist rõhku panema: arenguvõimelisus, oskus töötada meeskonnas, suhtlemisoskus ja motiveeritus. Ülikool aitab arendada mõteviisi ja lahendada keerulisi ülesandeid läbi matemaatika ja füüsika, Põhirõhk fundamentaalsetele teadmistele. Põhiosa oskusi tuleb tööl iseseisvalt omandada.

Seitsmes loeng, „Tarkvara testimine ja kvaliteet“

Seitsmendas olengus tutvustati testija tööd ja vaatenurka. Antud ametikoht nõuab kriitilist mõtlemist ning võimekust hinnata teise isiku tööd. Soovituslik oskus on programmeerimine ja krüpteerimine, mis aitavad koodi uurida ja katsetada. Lisaks eelnevale, edukas testija omab teadmisi süsteemist, ärist, kasutajatest ja elust. Levinud on eelarvamus, et testimine on lihtsalt nupule vajutamine - puudub pinge. Kuid tegelikkuses muutub kogemusega töö huvitavaks. Testimine on arendav ja vigade otsimine on parem, kui nende tegemine. Tuleb lähtuda testiplaanist ja -lugudest. Jälgida on vaja koodi, programmi kasutust ja integratsiooni ehk süsteemidevahelist koostööd. Suur rõhk on kvaliteedil ehk usaldusväärusel. Testimine on kõikjal! Testija on osaliselt arendaja, kuid tegemist on iseseisva ametiga. Testimine on oluline faas tarkvara arenduses. Testija on isik, kes uue pilguga vaatab üle arendaja tööd ja vihjab veale, mis võis harjunud silmale nähtamatuks jääda. Testija ei tee vigu, ta leiab neid. Tõrked programmis võivad kalliks maksma minna. Digiretsept, valimissüsteem ja E-rahvaloendus on head näited teenustest, mis peab töötama tõrgeteta. Mida varem viga avastatakse, seda odavam on selle parandamine. Arvestada tuleb sellega, et kõiki vigu ei leita. Tõestuse puudumine, ei tõesta vigade puudumist. Testija toob välja riskid ja programmi kitsad kohad, ning kontrollibkvaliteedi olemasolu. Testimine võib olla osa agiilsest tarkvaraarendus protsessist. Kuid on levinud mõningad väärarvamused. Sellises süsteemis esineb dokumentatsiooni ja kindlad tähtajad. Päeva pealt, ei saa muudatusi sisse viia ja testida. Agiilsus ei sobi igasse projekti ja inimtüübile. Testimisel on mitu liiki. Arendustestmine toimub pidevalt ja esineb tihe suhtlus arendajatega. Vastuvõtutestimise eest vastutab äri pool. See testimise faas, on arendustsükli lõpus, kus enam muudatusi sisse viia ei tohi. Töötada saab nn „Musta kasti“ ja „Valge kasti“ meetodil. Esimese puhul ei näe testija koodi, mille tulemusel leiab vähem vigu ja töö saab valmis kiiremini. Teise puhul näeb testija lähetekoodi, kuid see eeldab aega ja teadmisi. Testilugudel põhinev töö, ei eelda erilist loovust ega sügavaid teadmisi, ning sobib hästi algajatele. Uuriv testimine nõuab tugevat kogemusbaasi, testilood on abstraktsed või ainult testija peas. Antud ametil esineb nii halbu, kui häid külgi, millega testija kokku puutub. Negatiivse külje peal on ülekohtused süüdistused, ebarealistlik ajakava ja halva uudise edastamine. Töö positiivse külje pool on asjaolud, et süsteemiga saab varem tutvuda, omandada ülevaadet IT maailmast toimuvast ning lõhkumise eest makstakse palka.

Kaheksas loeng, „IT haiglas“

Loengut viis läbi Siim Vene, kes töötab Põhja Eesti Regionaalhaiglas ja tutvustas sealset tehnoloogiat. Tehnoloogia säästab aega ja võimaldab automatiseerida protsesse. Tänapäeval on haiglad sügavalt tehnoloogiaga seotud. Masinad aitavad läbi viia keerulisi operatsioone ja programmid salvestavad patsientide haiguslugu. Haiglates on võimalus kasutada traadita võrku, mis tagab patsientide mugavamat viibimist ja rahulolu. Põhja Eesti Regionaalhaiglas on 3500 töötajat, 2000 terminali, haigla serverid ja tagavara generaatorid. Praegu on arengufaasis projekt, mis peaks tulevikus võimaldama arstidel kasutada tahvelarvuteid, et saada ligipääsu haigla süsteemile. See kiirendaks ja muudaks täpsemaks arstide töö. Kuid hetkel, on palju detaile, mis vajavad töötlemist. Üheks probleemiks on vargus ja kaitse selle eest. Teiseks tuleb tagada stabiilsed serverid ja võrgud. Kõiki vigu ei ole võimalik ära hoida, kui panustada tuleb jätkusuutlikusse.

IT Kolledži sisseastujad on reeglina tehnikahuvilised inimesed, kes on tihedalt seotud tehnikaga. Paljudel puudub siiski ülevaade Eesti IT turust ja firmadest. Kõik külalisesinejad jagasid oma teadmisi ja iga tudeng sai sealt endale vajaliku informatsiooni. Õppurid peavad otsustama ise, mida soovivad, ning suunduma selle poole. Maailmas hinnatakse oskusi ja teadmisi, kuid tänapäeval on informatsiooni liiga palju, et osata kõike korraga. Keskenduda tuleks kindlale valdkonnale ja täielikult sellele pühenduma. Levinud on tsitaat „Kui oskad teha midagi hästi, ära tee seda tasuta“. Spetsialisti oskused on maailmas kõrgelt hinnatud.


Viited: Päevaõppe loengutga saab tutvuda siin: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele kordussooritusele, seega tuleb tudengil õppeosakonnas (kordus-)eksamile/ arvestusele registreeruda. ÕIS-s on nimekiri korduseksamite/arvestuste ajadega, sooritada võib eksameid/arvestusi nii semestri vältel, kui semestri lõppus. Alati võib küsimusega pöörduda õppejõu poole. Õppurist mitteolenevatel dokumentaalselt põhjendatud asjaoludel (haigus eksamisessiooni ajal, tööalane välislähetus jms) on õppeprorektoril õigus oma korraldusega pikendada konkreetsele õppurile eksami/arvestuse sooritamise tähtaega sügissemestril kuni kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni ja kevadsemestril sügissemestri alguspäevani. Pikenduse ajal sooritatud eksamite/arvestuste tulemused arvestatakse vastava semestri soorituste hulka. Korduseksamid ja -arvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohal õppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. Kordussoorituse tasu (REV tudeng) - 14,2 €. REV õppur peab olema eksamile/arvestusele registreerunud ja kordussoorituse korral tasunud kaasnevad tasud hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks, arvestatuna eksami toimumise päevast.

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga, pöörduda tuleks dekanaadi poole. Akadeemilit puhkust antakse: Tervislikel põhjustel(2 aastat), Lapsehoidmine(lapse 3.aasta vanuseks saamiseni), kaitsejõududesse teenima asumisel(1 aasta) või muud põhjused(1 aasta). Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada (kodrus-)arvestusi ja eksameid. Aineid saab deklareeida enne punase joone päeva. Hiljem deklareerida ja sooritada aineid ei saa.

Õppekorraldus eeskirjaga saab tutvuda siin: http://www.itcollege.ee/tudengile/erasmus/oppekorraldus-eeskiri/