Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Alex Savi
Esitamise kuupäev: 24.10.2013

Essee

Algul siia kooli tulles oli kõik nii võõras ja uus, aga natukene aega harjudes tundub kõik juba täiesti okei. Suur tänu lasub kindlasti ka sellel ainel. Õpingukorraldus ja erialatutvustus – algul suhtusin sellesse ainesse pessimistlikult, et mingi igav loeng, kus vaevu püüan silmalauge lahti hoida. Õnneks oli vastupidi ning tänu oma teemade ja esinejate mitmekesisusele võib öelda, et esimese semestri ainetest oli ta silmaringi avardav ning väga huvitav.

Esimeses loengus anti edasi kogu esmakursuslastele vajaminev informatsioon. Meiega rääkis kolm inimest. Kõige rohkem rääkis õppeosakonna juhataja Inga Vau, kes jäi loengust tänu sellele ka kõige rohkem meelde. Ta suhtles minu jaoks vabalt ja arusaadavalt. Loengust sain teada väga palju asju nagu näiteks, et IT-kolledžil ei olegi raamatukogu. Usun, et kui mingi hetk oleks raamatut mul vaja olnud laenutada, siis oleksin mööda maja seda olematut raamatukogu otsima hakanud. Väga palju räägiti veel meie tehtud valikust ning, et arvatavasti enamus meist seda kooli ei lõpeta, kuna tööturg kutsub varakult õpilasi koolist ära. Sain teada ka majareegli – kui midagi jääb selgusetuks, tuleb alati küsida. Panin selle reegli omale kõrva taha ning üritan seda tulevikus ka järgida.

Teises loengus jutustas meiega Margus Ernits õppimisest ja motivatsioonist. Mulle väga meeldis see loeng, kui ka loengupidaja. Ta rääkis niimoodi nagu asjad on ning tundus, et ta ühendus auditooriumiga päris hästi. Kõige olulisemaks pidas ta matemaatiliste ainete õppimist ning igasugustest suhtlusvõrgustikest väljalogimist nende õppimise vältel. Ta rääkis, et väheses motivatsioonis ei ole süüdi ainult õpilased vaid on süüdi ka õppejõud. Kui motivatsioon on mõlemapoolne ning areneb välja koostöö, siis see tähendab seda, et asi meeldib mõlemale poolele. Tänapäeva tudengitel on kahjuks puudu motivatsioonist (tean seda ka omast käest) ning selle parandamiseks peavad kõik pingutama ja andma endast maksimumi.

Kolmandas loengus esines üks väga huvitav inimene Linna Viik ning ta rääkis meile innovatsioonist. Ta tõi väga palju näiteid elust enesest ning selle pärast oli teda väga põnev kuulata. See tund ei toimunud küll suures auditooriumis, (väiksemas klassis tuleb nii vara hommikul tavaliselt uni kiiremini ligi kui auditooriumis) aga sellegipoolest oli kogemus selle loengu suhtes ainult positiivne. Tema jutust noppisin ma välja mitmeid häid mõtteterasid, aga kõige rohkem jäi meelde just see, et kõik algab ideest. Kui pole ideed, pole mitte midagi. Tegelikkuses pole aga idee see mida ostetakse, vaid makstakse idee elluviimise ja rakendamise eest. Ja kui tuleb välja, et see idee polegi nii hea, siis pole hullu. Oma vigadest õpitakse ning hiljem tullakse turule veel parema asjaga. Linnar rääkis ka seisust tööturul, et hea tööandja on seesugune, kes innustab eksimusest õppima ja harjutama. Selline teadmine on minu jaoks väga meeldiv ning loodan tulevikus, et ka minul oleks selline tööandja. Usun, et oleksin niimoodi väga produktiivne. Loengu lõpus tõi ta välja lause „what are we going to do and why?“ ehk siis inimesel peab olema valmis mõeldud plaan millegi tegemiseks. Pole plaani – pole ka edukust.

Neljandas loengus sain palju teada küberkuritegevuse kohta, millest rääkis meile Tarmo Randel. Ta esines enesekindlalt ning teadis teemat väga hästi. Ta näis mulle inimesena kes tõesti oskab ja naudib oma tööd. Ta tegi selgeks, et pole maailmas head ilma halvata. Kehtib Yin ja Yang seos, ehk siis kus keegi teeb midagi head, leidub alati keegi kes oskab seda ära kasutada, et tekitada mingil moel halba. Kõige enam hirmutas mind see kui ta rääkis sellisest asjast nagu „carding“ kus pätid varastavad sarnast kaardilugejat kasutades kõik magnetkaardi andmed, kopeerivad andmed mingile muule kaardile ning sooritavad sellega tehinguid. See tõesti paneb mind ettevaatlikumalt oma kaarti kuskil kasutama. Üldiselt jäin loenguga rahule ning sain väga palju uut informatsiooni mida ma siin kõike lahkama ei hakka, kuna lugeja huvides tuleb mingisugusest tekstipikkusest kinni pidada.

Viiendas loengus esines mees kellel oli tehtud esitluse jaoks vaid üks slaid. Ta rääkis terve aja täielikult omast kogemusest ja tarkusest ehk siis filosofeeris elu üle nagu väidab ka loengu pealkiri. Arvan, et kõigile õpilastele jäi meelde ütlus, et kui semestri lõpuks saad matemaatilises analüüsis alla 90 punkti, siis sul arendusse asja ei ole. Südamest loodan, et see oli vaid õpilaste hirmutamiseks ja motiveerimiseks, sest enamus meist õpibki ju IT süsteemide arendamist, mitte administreerimist. Veel rääkis ta sellest, et ei tohi ennast õlleraha eest maha müüa ning peab pakkuma oma tööd tehes head kvaliteeti, et oma head mainet kasvatada ning seeläbi kõrgemat hinda küsida. Inimene ei oska siis ju millegi kohta nuriseda, kui ta teab, et saab kõrge kvaliteediga töö oma makstud raha eest. Loengupidaja ehk Andres Käveri jutu mõte oli ühesõnaga see, et IT-maailmas läbi lüüa peab klient olema õnnelik. Andres rääkis tegelikult tarka ja tõest juttu, aga oleks võinud olla natukene vähem egoistlikuma suhtumisega, sest kohati oli üsna ebamugav teda kuulata.

Kuuendas loengus esines Skype NOC (Network Operation Center) kaks tiimiliiget Erki ja Jüri. Nende esitlus oli üsna kesine ja tundus ettevalmistamata. Samuti oli ta ka kõige lühem ning näis, et nad ei ole avalikkuse ees esinemisega eriti palju kokku puutunud. Samas aga nad said oma asja tehtud ning info meile edasi antud. Teema oli iseenesest huvitav, aga kahjuks ei suutnud nad seda niimoodi edasi anda, et see vähemalt mulle huvi pakuks. Positiivne oli see, et nad oskasid vastata kõikidele küsimustele, mis neile esitati. Mulle tundus, et nad olidki selle peale lootma jäänud, et neilt küsitakse palju küsimusi ja nad lihtsalt vastavad. Kahjuks oli auditooriumil vähe küsimusi ning seetõttu jäi loeng väga lühikeseks.

Seitsmendas loengus rääkisid kaks inimest Nortalist, kus toimub infosüsteemide arendamine. Ka selles loengus räägiti palju sellest kuidas inimene peab olema tiimimängija, et olla edukas. Samuti pidasid loengupidajad väga oluliseks faktoriks ka kogemust. Kui kogemust pole, siis tööandja tudengit eriti tööle võtta ei soovi. Väga soojalt soovitati osa võtta erinevatest töörühmadest ja käia kindlasti praktikatel, kuna sealt tulebki esmane kogemus. Väga palju räägiti ka suveülikoolist kuhu võetakse analüütikuid, arendajaid ja testijaid. Eelmisel aastal pääses suveülikooli 26 inimest ning neist jäid Nortalisse tööle lausa 24. Loeng mulle tegelikult meeldis, huvitav oli kuulata sest jutustajal jutt jooksis hästi ning oli aru saada, et talle tegelikult meeldib see töö. Loodan isegi tulevikus leida selline töö mida ma teen innuga, mitte pole kaheksast viieni kuubikus istuv tööori.

Kaheksas loeng oli minu jaoks äärmiselt huvitav, kuna Merle Liisu Lindma lihtsalt rääkis nii hästi ja elavalt kõigest, et mitte korrakski ei mõelnud ma hommikusele pooleli jäänud unele. Kõige enam meeldis mulle see, et ta pani meid omavahel suhtlema ja käskis pinginaabrit tundma õppida. Oleme ometi ju vaid poolteist kuud koos õppinud, aga ikka ei tunne üksteist. Terve see loeng oli tegelikult üks filosofeerimine ning pani vähemalt mind oma ellusuhtumise üle järele mõtlema. Merle rääkis, et inimene on iseenda suurim looming ehk siis igaühe enda teha on see milline ta on. Me kujundame iseendid ja teeme endast selle mida me tahame näha. Samuti rääkis ta veel seda, et tööle võttes vaatab ta kindlasti ka sära inimeste silmis. See inimene kelle silmad säravad, on õnnelik inimene ning seeläbi ka produktiivsem. Kõige suuremat rõhku pani ta oma mõtlemise peale. Ta käskis mõelda positiivseid mõtteid, sest inimene on see mida ta mõtleb. Nõustun sellega igati, sest kõik algabki tegelikult ju inimese peast. Ütlen ausalt, et sain tänu sellele loengule väga palju targemaks ning tegin umbes 2 vihiku lehekülge märkmeid igasugustest mõtlema panevatest ja nutikatest lausetest. Tavaliselt mulle ei meeldi sellised filosofeerimised, aga Merle tegi selle tõesti huvitavaks ning kokkuvõttes täitis ta auditooriumi positiivse energiaga. See oli loeng kuhu läheksin lausa ka teist korda!

Kui nüüd asja kuidagimoodi kokku võtta, siis pean ütlema, et mul on väga hea meel, et ma nende loengute võrra targemaks sain. Kahju oli kui ei saanud kohapeale minna, aga õnneks olid olemas videosalvestused, mida sain rahulikult kodus järele vaadata. Suur tänu inimesele, kes kõik need erinevad inimesed kokku ajas ning loengut pidama kutsus, sest tõesti oli väga huvitav näha informaatika valdkonnas nii palju erisuguseid inimesi. Samuti on mul hea meel, et see aine oli kohustuslik, sest kui ta oleks olnud valikaine, poleks ma arvatavasti teda võtnudki. Seda seetõttu, kuna see aine nimetus ei kõla pooltki nii huvitavalt, kui see tegelikult on. Kirjutasin seda esseed väga hea meelega ja enamus ajast olin vaid positiivselt meelestatud. Niivõrd pika kirjatöö jaoks on see minu puhul üsna harv nähtus. [1]

Õpingukorralduse küsimused ja vastused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?

Kui inimene kukkus eksamil läbi ning soovib seda järele teha, siis selle jaoks on tal aega 2 semestrit. [5]

Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha?

Järeleksami sooritamiseks on vaja tal kokku leppida õppejõuga, kes omakorda kooskõlastab selle õppeosakonnas koostatud ajakavaga. [5]

Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad?

Sellel aastal (2013 talv) toimub järeleksamile registreerumine õppeinfosüsteemi(ÕIS) kaudu. Seal tuleb valida “Minu asjad” seejärel “Kordussooritused” ning vajalik info kuvatakse ekraanile.Kordussoorituse registreerumise vahele peab jääma 1 tööpäev. [3]

Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Kui õpid OF (Oma Finantseeritav) kohal siis tuleb maksta iga kordussoorituse eest 20€, kui õpid aga RF (Riigi Finantseeritav) kohal, siis on kordussooritusel osalemine tasuta. Aga siiski, ei tohi unustada ÕIS’is registreerumist. [3]

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal?

Akadeemilist puhkust omal soovil saad taotleda alates 2. õppeaastast. [6]

Mis tegevused tuleb selleks teha?

Taotlemiseks esita enne semestri punase joone päeva õppeosakonda vabas vormis avaldus rektori nimele. Akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel, lapse hooldamiseks või ajateenistusse asumiseks saad taotleda mistahes ajal õppeaasta vältel, esitades õppeosakonda vabas vormis avalduse rektori nimele ja vastava lisadokumendi (arstitõend, lapse sünnitunnistus, kutse kaitseväeteenistusse vms). [7]

Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine?

Maksimaalne puhkuse aeg on kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, ehk siis kui kooli sisse saad ja mingil lähihetkel lapse saad, siis on sul maksimum 3a akadeemilist puhkust võimalik taotleda. [8] Puhkuse lõpetamiseks peab üliõpilane ise esitama avalduse. Kui viimane pole seda õigeaegselt esitanud, siis lõpetatakse akadeemiline puhkus automaatselt sellele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutes mitteosavõtu tõttu. [9]

Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Akadeemilisel puhkusel oleval üliõpilasel on õigus sooritada arvestusi ja eksameid sõltumata põhjusest miks ta puhkusel viibib, kui ta on õppima asunud enne 2013/14 õppeaastat. Järeleksamite ja arvestuste jaoks on vaja end eelnevalt registreerida õppeosakonnas. Samuti on soovitatav vajalik materjal alla laadida ÕIS’st enne puhkusele asumist, sest akadeemilise puhkuse ajal pole ligipääsu õppematerjalidele. [10][11]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd?

X = 23, Y = 23 [1]

Semestri EAP miinimumpiir on 27 ja ühe EAP maksumus on 50€ [4][12]

Kui suur on teile esitatav arve?

4 + 4 * 50€ = 400€

Viited

User:Asavi

Contents