User:Aseiman

From ICO wiki

Õpingukorralduse ja erialatutvustuse ainetöö

Tähtaeg: 7. november 2015

Esitatud: 30. oktoober 2015

Essee

Järgnevalt annan ülevaate õppeaine “Õpingukorralduse ja erialatutvustus” raames sissejuhatavatest loengutes kõrvale pandud tarkustest. Nende loengute raames tutvustasid oma töid ja tegemisi erinevad oma ala spetsialistid. Kutsutud inimesed olid valitud nõnda, et esindaksid IT karjääri erinevaid spektreid. Nii said sõna nii ettevõtjad, IT juhid, kui ka süsteemihaldurid ja tarkvara testijad.

Esimesena rääkis meile oma tööst Tiina Seeman[1]. Tema juhib tänapäeval Ekspressgruppi kuuluvat ettevõtet Zave Media. Eelnevalt juhtis ta Bang and Olufseni filiiali, töötas Eesti Energias ning oli pikalt Eesti Telekomi erinevates üksustes. Tiina rääkis meile IT maailmas lähtuvalt projektijuhi ametist. Projektijuhtimine on karjääri kõige olulisem märksõna. Kui tutvuda tema LinkedIn kontoga, siis on näha, et ta püsib ühe ametikohapeal isegi tänapäeva mõistes üpris lühikest aega, mis tavaliselt jääb ühe ja kahe aasta vahele. Ma nimetaks isegi Bang and Olufseni juhtimist tema puhul projektiks, sest selle perioodil pakkis firma oma filiaali ju Eestis kokku.

Olles kord ühes teises ülikoolis ühte projektijuhtimise õppeaine läbinud, siis enamus Tiina jutust tuli tuttav ette. Selge eesmärk, range tähtaeg ja fikseeritud eelarve on iga projekt A ja O. Iga projekt on kompromiss aja, raha ning skoobi vahel, mille vahekorda saab mõjutada pingutuse ja kvaliteedi arvelt. Kuid selle mõju on piiratud, sest aja, raha ja skoobi vahekord pannakse suhteliselt rangelt paika juba projekti algusfaasis kui fikseeritakse eesmärk, eelarve ja tähtaeg.

Kui ma peaksin valima kõige olulisema asja, mida Tiina ettekandest meelde jätta, siis see on koht kus ta ütleb, et kui inimesed teavad milleks ja miks nad midagi teevad, siis on nad tavaliselt iseenesest motiveeritud. Ma arvan, et see on inimeste juhtimise kõige olulisem alus.

Elar Lang, võrguturbe spetsialist Clarified Security OÜ-st, jättis väga sihikindla inimese mulje [2]. Tema karjäär tundub olevat olnud üsna sirgjooneline, vähemalt peale IT Kolledži lõpetamist. Juba oma lõputöös võtab ta ette võrguturbe teemad, millest hiljem saabki tema karjäär. Ta räägib meile pikalt kuidas end motiveerida, võimalikult hästi keskenduda, seade eesmärke, jne. Üksvahe tundub naljaks, kui ta soovitab teha plaan kooli läbimiseks ning asuda seda punkt haaval seejärel täitma. Kuid miks ka mitte, kui see kedagi aitab. Elari näpunäited on rakendatavd lisaks koolile ka iseseisvas ametialases töös, aga miks ka mitte eraelus.

Kolmandana rääkis meile Taavi Tuisk, kes tutvustas meile süsteemihaldurite tööd[3]. Väga informatiivne materjal, mis avab hästi arvuti- ja veebirakenduste telgitaguseid nurga alt, millest ükski klient ei peaks midagi teadma. Taavi jutud DDoS rünnakutest Skype serveritele olid väga ägedada. Väärtuslikke näpunäiteid oli Taavil veelgi. Näiteks, kuidas ka süsteemihaldurid Giti kasutavad, kuidas Amazoni sarnased serverite pakkujad võimaldavad dünaamiliselt servereid juurde lisada mingit riistavara ise omamata, jne.

Tarkvara testimisest pidas ettekande Kert Suvi[4]. Tarkvara testimine on valdkond, mis on olnud pikemalt vaeslapse rollis võrreldes arendajate ning analüütikutega, kuid kindlasti omandamas suuremat kaalu tulevikus. Lihtsalt niipalju soodsam on parandada vigu arendamise staadiumites, kui hakata neid lappima valmistoodetel. Kert tutvustas testimise erinevaid tasemeid alates asjadest, mida peaksid ära tegema arendajad ise (unit tests) kuni lõppkasutja testimiseni välja. Kert rääkis ka sertfikaatidest – jällegi üks teema, mida peaks kajastama IT maailmas ellujäämiskursustel.

Klassikalisest tarkvaraarendaja tööst rääkis Targo Tennisberg[5], kes on programmeerija leiba maitsnud nii meil kui mujal. Targo loenguga sesoses hakkasid tekkima assotsiatsioonid eelnevates videotes kuuldud jutuga. Olid ju nii Tiina, Taavi kui ka Kert rääkinud samuti IT projektidest ja mis seal salata, siis ka nende õnnestumisest. Nii ei kuulnud ma esimest korda, et enamus IT projektide ebaõnnestumiste taga on halb kommunikatsioon erinevate osapoolte vahel. Hämmastav ongi just see, et nii projektijuhid, arendajad kui ka süsteemi haldajad kõik teavad seda põhjust, kuid ikka tuleb ebaõnnestumisi ette. Targo oskas öelda väga lihtsate sõnadega väga olulisi asju. Näiteks eduvõti tööturul: ole taiplik, tee asjad ära, ole hea meeskonnakaaslane. Touché. Töötaja väärtus projektides sõltub sellest, mitut valdkonda suudab inimene ta projektis haarata – kas olla pelgalt tarvaraarendaja või suudab inimene täita ka analüütiku ülesandeid, aidata kaasa kommunkatsioonile meeskonnakaaslaste vahel, jne.

Uue tahu tekkinud pildile lisas Tanel Unt, kes antud loengusarjas pidi esindama IT ettevõtjaid (ja seega ka tööandjaid)[6]. Ja kes enne ei olnud selle peale mõelnud, siis nüüd pidi küll selgeks saama, et tööandja põhiline kulu on palgakulu. Aga Tanel rääkis ka muud huvitavat, peamiselt oma kogemustest seoses Navireci nimelise ettevõtte loomise, arendamise ja exitiga. Näiteks alati tasub panustada tehnoloogia arendusse ja lahenduste optimeerimisse, sest pikemas perspektiivis tasub see alati ära. Süsteemi koormuse tõusmisel saaks alati lisada servereid, kuid selline lahendus muutub mingi hetk kallimaks kui optimeeritud tehnoloogia. Lihtsalt ja geniaalselt kõlab ka Taneli retsept tarkvara arendamiseks: kõige pealt pane tööle, siis tee kiireks ja siis tee ilusaks.

Viimase loeng sarjast oli andmekaevandamise valdkonnast, mida tutvustasid Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov[7]. See ettekanne langes kergelt eelnevate mustrist välja, kuid andis uue tahu võimalikule karjäärile IT valdkonnas. Põhimõtteliselt võib Oliveri ja Olegi tegevust vaadata kui teenuse pakkumist. Nad on muidugi valinud väga spetsiifilise ala, mida ehk pole igal kliendil endal mõtet maja sees arendada ja otstarbekam on sellist teenust sisse osta. Eriti kui arvestada, et andmekaeva nõuab üsna spetsiifilisi kogemust. Loengu käigus rõhutati üsna mitu korda, et hea viis edukaks saada on leida spetsiifiline sektor IT sfääris. Muidu oli juttu andmekeavamisest, mis on kiirelt kasvav ala IT valdkonnas. Andmekaevandamisega üritatakse ekstraheerida suurtest andmehulkadest väärtuslikke informatsiooni, mida siis rakendatakse väga erinevates eluvaldkondades meditsiinist, transpordini või tootmise optimiseerimisest toote müümiseni, jne.

Ei maksa unustada, et meiega rääkimas käinud inimesed ei ela pealgalt tööle, vaid neil on ka huvitavad hobid. Kes jookseb maratone, kes käib taevast pildistamas, kes mida iganes – hobid on vajalikud, sest aitavad taastuda töistest mõtetest, et siis värskena jälle teha sisukaid asju.

Kokkuvõtteks väga huvitav loengu seeria. Tunnistan, et käisin piilumas eelmiste aastate õppeaine wiki lehtesid ja näe, et saab järgi vaadata ka eelmiseid kõnelejaid. On väga hea, et iga aasta tulevad uued inimesed noortle rääkima. Tean, et IT Kolledž on pigem rakendusliku suunaga kool, kuid seda enam oleks põnev, kui järgmisel aastal lisataks seltskonda ka mõni arvutiteadlane, kes räägiks arvutiteaduse akadeemilisemast poolest elust lähemalt. Usun, et see oleks silmaringi avardav loeng.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus 1. Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

IT kolledži õppekorralduseeskirja[8] järgi saab arvestusi järgi teha kuni ülejärgmise semestri punasejoone päevani, mida hakatakse lugema aine õpetamisesemestrist. Kokku vähemalt 2 kordussooritust planeeritakse järgmise semestri ja järgmiseõppeaasta eelnädalasse. Kordussooritus tuleb kokkuleppida õppejõuga ning registreerida ÕISis. Registreerimise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Riigi finantseeritaval õppekohal on kordussooritus tasuta, tasulises õppes on kordussooritus tasuline. Tasu fikseeritakse rektori käskkirjaga. Hetkel on kordussoorituse tasu 20 EUR[9].


Küsimus 2. Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastavalt VÕTA korrale[10] tuleb punktide saamiseks tuleb täita avaldus ÕISis, kus tuleb sisestada aine, mida soovitakse asendada ning vastav aine varasematest õpingutest või vastav töökogemuse kirjeldus, koos töökoha kontaktandmete, vajalike dokumentidega manuses, jne. VÕTA avaldust saab esitada 2 korda aastas. Sel õppeaastal olid vastavad tähtajad 24. august ja 25. jaanuar päeva- ja õhtuõppes ning 18. september ning 5. veebruar kaugõppes. Peale VÕTA avalduse esitamist esitatakse õppeinfosüsteemis üliõpilasele arve ja peale arve tasumist võetakse avaldus menetlusse.

VÕTA punkte arvestatakse vaid üldise õpingukava täitmises, kuid ei arvestata semestri põhiselt . See tähendab, et kui soovitakse õppida tasuta, siis lisaks VÕTA punktidele tuleb täita ikk õpingukava täies mahus, sest muidu tekib tegemata punktide eest õppekulude osalise hüvitamise nõue.


Ülesanne. Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Ainepunkte: X=26, Y=26 Vastus: Peale esimest semestrite esitatakse arve 1 EAP eest, sest esimese semestri lõpuks peab olema täidetud 27 EAP. Seega esimene arve on 50 eurot.

Aasta lõpus esitatakse arve 2 EAP eest, sest aasta lõpuks peab olema sooritatud 54 EAP-d, aga täidetus on kõigest 52 EAP. See arve on seega 100 eurot.

Aasta lõpuks kokku tuleb õppekulusid osaliselt hüvitada 150 euro eest.

Viited

  1. Seeman, T. (29.10.2015) IT projektide juhtimine (loengusalvestus)
  2. Lang, E. (29.10.2015) Õppimisest, omast kogemusest (loengusalvestus)
  3. Tuisk, T. (29.10.2015) Millega tegeleb süsteemihaldur (loengusalvestus)
  4. Suvi, K. (29.10.2015) Testimine ja tarkvara kvaliteet (loengusalvestus)
  5. Tennisberg, T. (29.10.2015) Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda (loengusalvestus)
  6. Unt, T. (29.10.2015) Oma IT ettevõte - GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel (loengusalvestus)
  7. Kadak, O., Bogdanov, O. (28.10.2015) Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat (loengusalvestus)
  8. IT Kolledž (29.10.2015) Õppekorralduseeskiri
  9. IT Kolledž (29.10.2015) Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal
  10. IT Kolledž (29.10.2015) VÕTA kord