User:Asuun

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Alvar Suun

Esitamise kuupäev: 10. oktoober 2016

Essee

Erialatutvustuse aine raames esinesid mitmed IT alal töötavad inimesed ja tutvustati tudengitele oma tegemisi ja hetkeolukorda IT vallas. Loengud andsid väga hea ülevaate toimuvast ja lisas motivatsiooni õppimiseks.

Esimeses loengus tutvustati õppekorraldust ja kiideti tudengeid õppima tuleku eest. Lähemalt räägiti RF õppimise tingimusi ja toodi välja erinevaid aspekte, millele peab tähelepanu pöörama. Kuigi õppimise eest maksmine oleks rahalises mõttes tõenäoliselt üks parimaid investeeringuid, kardetakse kõige rohkem RF kohalt välja langemist. Seega jäi kõige rohkem meelde RF kohal õppimise põhitingimus- kumulatiivselt tuleb sooritada 54EAP. Lisaks oli üllatav, et deklareeritud ja läbi kukutud EAP-d tuleb lõpuks kinni maksta.

Teises loengus "Sinna ja tagasi", esines Andres Kütt. Ta kirjeldas põgusalt oma karjääri kulgemist ja omapäraseid komistuskivisid. Ka kritiseeris liigset bürokraatiat ülikoolides ja pani tudengitele südamele, et nad hoiaksid õppimisega seonduval bürokraatial silma peal. Oma kogemustele tuginedes, soovitas ta tudengitel valida bakalaureuse kraadi omandamiseks valida võimalikult huvitav kool ja kindlasti ka edasi minna õppima. Ütlus "tunne, et edasi õppida pole oluline, läheb üle" mõjus motivaatorina ja andis hea tunde, sest uut kraadi ma õppima tulingi ja sain kinnituse, et olen õigel teel.

Kolmandas loengus "Testimine ja startupimine" esines väga tore paarike- Kristel ja Marko Kruustük, kes rääkisid oma startupiga seonduvatest seiklustest. Marko Kruustük ütles väga tabavalt "programm programmiks, aga äriline pool peab korras olema", tihti tahab alustav ettevõtja asju üksi ära teha ja ei taha/julge äripartnereid protsessi kaasata, aga selle tulemusena saavad kahjustada nii äriline pool kui ka toode. Edukaks startupiks ei piisa vaid heast ideest või algkapitalist, selleks tuleb leida ka endale huvi pakkuv teema, fokuseerida eesmärgile ja leida usaldusväärne tiim.

Neljandas loengus "Süsadminnimisest" esines Lembitu Ling ja rääkis süsteemi administreerimisest. Põhiline mõttetera, mis meeldis on et süsadmin peab olema piisavalt laisk, aga mitte liiga laisk- kui mingit käsku on vaja üle 3 korra teha siis on mõtekas see scriptida. Lisaks jäi kõrvu ka hea soovitus-süsadmin ei tohiks tasuta tööd sõpradele teha, sest lõpuks hakkab see aega sööma.

Viiendas loengus "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" esinesid Andres Septer ja Einar Koltšanov. Kaheksast loengust oli see kõige huvitavam. Loengus kirjeldati turu olukorda väga värvikalt ja tuuakse välja head ja vead erinevates töökohtades. Süsteemiadministraatorina tööd otsides, soovitas ta leida tööandja kelle juures ei oleks midagi liiga jäigalt paigas, et bürokraatika ei hakkaks produktiivsust sööma ja samas, et asi ei oleks liiga kaootiline.

Kuuendas loengus "Andmed ei allu analüüsile" esines MTA töötaja Ivar Laur. Loengus tutvustati lähemalt MTA tööd ja selle seoseid IT valdkonnaga. Kuna MTA plaanib rohkem hakata prognoosima ettevõtete käekäiku käitumismustri järgi, suurenevad seal ka andmemahud. Sellega seoses tõi ta välja olulise aspekti suure andmehulgaga töötamisel, kogutud andmed peavad olema piisavalt hästi struktureeritud, et need alluks analüüsile.

Seitsmendas loengus "Eesti Vabariigi küberkaitse" esines Jaan Priisalu. Loengus tutvustatakse lähemalt küberkaitse liitu ja selle tegevusi ja väljakutseid. Üheks suureks väljakutseks tõi esineja välja väikese rahvastiku, kuna funktsioneeriva rahvastiku kriitiline rahvaarv on 600 000 ja meid on u 2 korda rohkem. Teisena mainiti vananev elanikkond. Lisaks mainiti meie geograafilisest positsioonist tingitud väljakutsed- tipptasemel naabrid, vaenulik naaber, avatud majandus ja vilets ilm :). Kõik peale viimase punkti olid arusaadavad, aga vilets ilm pani pikemalt kukalt kratsima ja asja üle mõtlema.

Viimases loengus "IT ja turundus" esines Hedi Mardisoo. Esineja tutvustas lähemalt turunduse ja brändingu konseptsiooni, kasutades Simon Sinec'i teooriat kus tuleb küsida 3 põhiküsimust- Miks, kuidas, mida. Riigi ettevõttes töötades sain väga hästi oma töökohta seostada ütlusega "Bränding on see, mida sinust arvatakse ja mõeldakse, kui sa lahkud ruumist".

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Kui üliõpilane kukkus arvestuse läbi kukkunud siis on kordusarvestust teha kuni ülejärgmise punase joone päevani. Kordussooritus tuleb kokku leppida õppejõuga ja registreerimine on kohustuslik ÕISis vähemalt 2 tööpäeva enne enne sooritust. Kordussoorituse maksumus:

RF -kordussooritus ei maksa midagi, kui need on sooritatud nõuete kohaselt enne ülejärgmist punase joone päeva.

OF- Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Kordussoorituse tasu on 20 eurot.

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

Vastus

4 tegevust, mis tuleks enne punase joone päeva ära teha on:

• Koostada õpingukava ÕISis
• Deklaratsioon kinnitada ÕISis
• Lõppevate deklaratsioonidega ja tegemata ainete kordussooritused ära teha
• Vajadusel akadeemiline puhkus ära kinnitada

Positiivset sooritust on võimalik parandada deklaratsiooni vältel 1 korral ja kirja läheb parim sooritus.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus

Arve esitatakse 27-27+27-21=6 EAP eest, ehk 300 eurot.