User:Atalvar

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Alari Talvar
Esitamise kuupäev: 30. oktoober 2012

Essee

Minu esmased ootused aines ,,Õpingukorraldus ja erialatutvustus’’ olid esialgu madalad. Arvasin ekslikult, et tegemist on tavalise loenguga, kust räägitakse õppimisest ning selle korraldusest. Minu esialgsed ootused osutusid valeks. Tegemist oli siiski loengutega, kuhu kutsuti kohale esinejaid erinevatest IT firmadest, kes andsid ülevaate sellest, mis meid tulevikus ees võib oodata ja millistel töökohtadel me tulevikus töötada võime. Esimene loeng toimus 29ndal augustil paar tundi peale avaaktust. Esmakordselt olid meie ees IT Kolledži töötajad Inge Vau, Indrek Rokk ning Marko Puusaar. Loengus tutvustati värsketele tudengitele sisekorda ja nad viidi kurssi õpingukorraldusega. Samuti oli see ka sissejuhatus algavasse kooliaastasse. Räägiti täis-ja osakoormusest ning ka nominaalkoormusest. Selgitati ka õppemaksu tasumise korda ning tutvustati ka robootikaklubi töid ja tegemisi ning e-õppe infosüsteemi. Samuti tutvustati meile õpilasesinduse liikmeid. Loeng andis hea ülevaate sellest, millega värske tudeng peab kokku puutuma ning millega me täpsemalt tegelema hakkame.

Teine loeng toimus 6.septembril, esinejateks olid Peeter Uustal ja Peeter Raielo, kes töötavad Skype Helpdeskis (Peeter Uustal – Skype Customer Services ning Peeter Raielo – Skype Internal Helpdesk). Loengus tutvustati programmi Skype, näidati millega peab tegelema helpdeskis töötav inimene. Näidati ka pilte Skype Tallinna kontorist, ning tutvustati ka kontori igapäevaelu. Samuti pakuti võimalust kunagi kandideerida Skype nooremarendaja kohale. Skype on väga tihedalt seotud meie Eesti riigiga, nimelt on Skype programmi tarkvara/programmi kirjutajad eestlased: Priit Kasesalu ja Ahti Heinla. Skype valmis aastal 2003. Tänaseks kuulub Skype suurfirma Microsoft hõlma alla. 2011ndal aasta mai kuus ostis Microsoft Skype ära 8.5 miljardi dollari eest. Skype peakorter asub Luksemburgis.

13ndal septembril astus meie ette IT Kolledži vilistlane Jaanika Liiv. Loengus tutvustas ta programmeerimiskeeli (Python, Ruby) ja samuti veebirakenduse programme (PHP). Jaanika Liiv töötab Ruby on Rails veebiarendus keskkonnas. Jaanika sõnul on programmeerimine sarnane loovkirjutamisele.Ta soovitas õppida uusi programmeerimiskeeli ning mitte alluda provokatsioonidele. Samuti selgitas ta, et ka naised võivad olla programmeerijad (väidetavalt diskrimineeritakse naisi). Näiteks on maailma esimene programmeerija naissoost (Ada Lovelace). Lisaks Ada Lovelacele on tuntumad naisprogrammeerijad veel Hedy Lamarr(Austria-Ameerika näitleja) ning Grace Hopper (Mereväe ohvitser ning arvutiteadlane). Jaanika kuulub naisprogrammeerijate gruppi, mis saab iga kuu kokku, et programmeerida ning õpetada programmeerimist ja jagada näpunäiteid. Ta tõestas täielikult, et ka naised on suutelised edukalt programmeerima.

20ndal septembril rääkis meile Andres Septer , kes on samuti IT Kolledži vilistlane. Andres Septer töötab firmas Playtech. Firma Playtech eesmärgiks on tarkvaratoodete pakkumine suurematele mänguoperaatoritele. Playtech on ka internetikasiinode valmistaja. Firma pöörab suurt rõhku innovatsioonile, mis väljendub pidevalt laienevas toote- ja platvormide valikus. Playtechile kõige olulisemad tooted on online-casino ning live poker. Andres Septer selgitas, et töökogemus on väga oluline, tööle võetakse ainult töökogemusega inimesi. Näiteks tõi ta, et hea algus oleks, kui saaks Skype firmas praktikandina tööd. Õppida, õppida ja veelkord õppida – ühes kohas õpitu võib olla teises kohas kasutu (spetsialiseerumine). Esineja arvates on parim alguses väikefirmas süsteemi administraatorina, seal ennast arendada, ning siis juba edasi suurematesse firmadesse.

27ndal septembril tuli loengusse rääkima Martin Paljak, loengu teemaks üldine IT ning karma (Karma on jõud, mis mõjutab igat inimest.Selle põhimõte seisneb selles, et tehes midagi head, järgneb sellele teole ainult head asjad, seda nimetatakse niiöelda karmaks). Martin Paljakil puudub IT alane haridus, mitu aastat on ta töötanud IT alal freelancerina ehk vabakutselisena. Martin Paljak leidis, et arenduse puhul on oluline oskus muutuda, see tähendab, et sa peaksid oskama rakendada ja kasutada kõiki programmeerimiskeeli(oskus ümber harjuda).

Üks väga meeldejääv loeng oli 4ndal oktoobril, kui esinejateks olid väikefirma Ignite liikmed: Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ning Rene Katsev. Erinevalt teistest loengutest, oli see huvitavam sellepoolest, et ka tudengid ise said sellest osa võtta. Vaatamata tudengite tagasihoidlikkusele suudeti läbi viia meeskonnatööd arendavad ‘’mängud’’. Esinejate arvates on tähtis: inimestevaheline suhtlus, töötav tarkvara ning koostöö kliendiga. Kõige tähtsam omakorda on programmeerimises süsteemi jätkusuutlikkus. See tähendab seda, et arendama peab nii, et seda saaks veelgi edasi arendada. Nende arvates on peamine edu võti töömetoodika ning efektiivne töö.

Eelviimase loengu viis läbi samuti IT Kolledži vilistlane Kristjan Karmo, kes rääkis testimisest ning tarkvarakvaliteedist. Kristjan Karmo väitis, et testimine ei ole igav, kuigi paljud seda väidavad. Ning, et testida ja vigu otsida on lõbusam, kui vigu ise teha. Kristjan Karmo selgitas täpselt ära, mis on testimine, mida see endas kujutab ning kuidas testimine võib põhjustada finantsprobleeme. Samuti tutvustas ta meile ka testimise liike (arendustestimine, vastuvõtutestimine, tesilugudel põhinev ning uurimisel põhinev testimine). Samuti tõi ta välja testija töö miinused ning plussid.

Aine ‘’Õpingukorraldus ja erialatutvustuse’’ lõpetas 18ndal oktoobril Siim Vene, kes rääkis tehnoloogia vajadusest meditsiinis. Siim Vene ütles, et tänapäeval ei kujutataks elu ettegi ilma tehnoloogiata. Tänapäeval on tehnoloogiat tarvis igal alal. Me ei elaks sellises maailmas kus me elame praegu, kui puuduks selline tehnoloogia, nagu praegusel hetkel. Kusjuures, seda tehnoloogiat arendadatkse iga päev. Iga päevaga tehnoloogia muutub ja areneb edasi. Õpingukorraldus ja erialatutvustus oli väga meile, värsketele tudengitele, väga kasulik ning vajalik. Saime ülevaate aladest, kus me tulevikus töötada saaksime, tutvusime erinevate töökeskkondadega ning probleemide ja ülesannetega, millega tulevikus kokku puutuda võime. Samuti anti meile näpunäiteid tulevikuks, kuidas ennast edasi arendada, anti soovitusi edaspidiseks. Kuna tehnoloogia on kiirelt arenev valdkond, siis peab ka tulevane IT spetsialist ennast toimuvaga kursis hoidma ja ennast pidevalt arendama. Meid innustati õppima ning kinni haarama kõikidest võimalustest, mis meile kasuks võivad tulla. Loengutes esinejad valisid väga huvitavad teemad, mis andsid mõtteainet mitmeks päevaks. Vaatamata minu madalatele ootustele osutus aine palju huvitavamaks ja vajalikumaks. Hea, et arvasin valesti.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Arvestusel läbikukkumise korral tuleb rääkida õppejõuga, registreeruda järelarvestusele ja REV õppekoha puhul maksta nõutav tasu. Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Et arvestust teha, peab kokku leppima aja õppejõuga. Õppur peab olema eksamile/arvestusele registreerunud ja kordussoorituse korral tasunud tasu hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. RE õppekohal on kordussooritused tasuta. REV õppekohal õppijale kehtestatakse tasu suurus rektori käskkirjaga.

Küsimus 5

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks(Akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood.) Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel – kuni üheks aastaks(Avaldusele lisatakse kutse kaitseväe tegevteenistusse.) Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolme aastaseks saamiseni.( Avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitunnistuse.) Muudel põhjustel – kuni üheks aastaks. (Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.) Puhkuse lõpetamine toimub avalduse esitamisega. Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid. Muud IT Kolledži poolsed õppeteenuse osutamise kohustused on akadeemilise puhkuse ajaks peatatud. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks on õigus osaleda õppetöös esitades ainete dekareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.