User:Atambek

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Andres Tambek

Esitamise kuupäev: 19.10.2016

Essee

Kokkuvõtvalt oli Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine igati kasulik. Esiteks oli võimalik omandada elementaarne kirjaoskus IT Kolledžis toimetulekuks. Teisalt oli hea võimalus osa saada erialaspetsialistide edu- ja eksisammudest ning salvestada endale olulisi märksõnu nende edulugudest.

Sissejuhatavas loengus ütles innustavad tervitussõnad rektori kt Peeter Loorents, luues esmakursuslastes meeldiva tunde, et ollakse õiges kohas. Seltskonnal, kelle seast enamusel on üks õppeperiood aastatetagusest ajast all, on selline tervitus igati omal kohal. Esimesest loengus jätsin meelde õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tingimused. Samuti oli kasulik info stipendiumide taotlemise eeltingimuste kohta.

Teises loengus andis Kristjan Karmo soovitusi IT Kolledži pakutavast maksimumi võtmiseks. Samuti tutvustati loengus nõudeid ja anti näpunäiteid aine edukaks sooritamiseks.

Andres Küti loengust jäi kõlama mõte, et koolil ja koolil on vahe. Tasub minna "ägedasse" kooli. Enda jaoks lugesin välja sõnumi, et ülikooli astumisel ei tasu kooli valikul piirduda formaalsete kriteeriumitega, vaid tasub kuulata kooliga kokku puutunud inimeste vahetut arvamust ja noppida sellest välja oma iva. Enamuse ainete puhul ülikoolis ei püüta sulle õpetada seda, mis on sildi peal, vaid mõtlemist ja lahenduste tuletamise loogikat üldiselt. Õpetatavat võib tõlgendada kui kirjaoskust, mis ei anna sulle samm-sammulist tegevusjuhist asjade mõistmiseks. Küll aga annab oskuse sõnu kokku lugeda. Õppimisel ei tasu keskenduda sildile, vaid tuleb enda jaoks lahti mõtestada, mil moel - olgu siis kas otseselt või kaudselt - selle aine läbimine mulle tulevikus kasuks tuleb. Andres Kütt defineeris arhitekti ametit kui keerukuste juhtimist, kus kommunikatsioonil on oluline roll.

Testlio eestvedajate loengust sain teada, et startup-i ei defineeri ainuüksi see, et tegu on alustava ettevõttega. Täiendavaks kriteeriumiks on kiire kasvu ootus. Kristel ja Marko Kruustük tegid lühikokkuvõtte tuntumatest Eesti päritolu idufirmadest - Transferwise, Pipedrive, GrabCad. GrabCadi asutaja, Hardi Meybaumiga, on olnud ka endal rõõm koos töötada - seda küll Crabcadi-eelsetel aegadel. Lisaks andsid Kristel ja Marko ülevaate Testlio tekkimisest ja arengust. Tore on vaadata, kuidas inimesed oma tegevusest innustuvad ja teineteist täiendavad - üks testimisefanaatik ja teine rohkem koodiguru. Samuti jäi kõlama fokuseerimisvajadus - kõiges ei saa hea olla. Testlio näitel, kuigi algselt oli tegevusvaldkond laiem, otsustati ühel hetkel fookust piirata mobiiliäppide testimisele.

Lembitu Lingi loengust kumas läbi mõte, et hea süsteemiadministraator on nähtamatu ja laisk. Seda mõtet võib edasi kanda ka muudesse valdkondadesse. Süsteemide adminstreerimise näitel tasub korduvad käsitsi läbiviidavad tegevused skriptida (kolme-reegel s.t üle kolme korra tegevusi käsitsi ei tee). Loengust õppisin sedagi, et pädevus mingis valdkonnas ei pruugi teistele osapooltele alati paista pädevusena. Oma pädevust või kasu enda tegevusest tuleb osata kommunikeerida. Vastasel juhul võidakse sind ekslikult pidada mittevajalikuks või suisa laisaks.

Andres Septer ja Einar Koltšanov andsid loengus ülevaate IT tööturust ja sealsetest karjäärivõimalustest, tuginedes iseenda kogemustele. Olles ise üle kümne aasta IT valdkonnas konsultandi ja arendajana tegutsenud, tekitas räägitu palju äratundumisrõõmu ja unustatud vana meeldetuletamist. Kasulik oli tööandjate liigituse ja postiivsete ning negatiivsete külgede välja toomine. Loengu lõpus Septeri poolt antud ilustamata kirjeldus ettevõtte omanike tegelikest taotlustest läheb minu arvamusega kokku. Kogu muu jutt missioonist, visioonist ja väärtustest on küll oluline, kuid ei tohi unustada, et omanik loob oma ettevõtte ennekõike kasumiteenimise eesmärgil.

Ivar Lauri loengu teema oli minu jaoks uus ja tundmatu valdkond. Loeng andis aimu maksuameti vaatenurgast meie ümber igapäevaselt toimuvale äritegevusele. Sain teada, et maksuamet mängib maksupettuse realiseerimisvõimalusi teadlikult läbi, loob selle põhjal riskiprofiilid ja püüab tuvastada profiilile vastavad isikud. Sealt edasi tuleb eristada postiivsed ja valepositiivsed tulemused. Kõige selle juures ei ole maksuameti eesmärk tingimata rohkem makse koguda ja kedagi karistada, vaid pigem taotletakse maksumaksjate käitumise muutumist.

Jaan Priisalu mõtestas oma loengus üsna hästi lahti küberkaitse olemuse. Me kõik tänapäeval enam-vähem aimame, et küberkaitse tähendab võitlust häkkerite rünnakute vastu või oma andmete turvalisuse kaitsmist või midagi ligilähedast. Priisalu defineeris küberkaitset kui eluviisi kaitset. Olgugi, et väga lakooniline kirjeldus, ütleb see ilmselt rohkem kui pikad ja lohisevad definitsioonid, mida oma peaga suudaks välja mõelda. Huvitav oli ka mõte sõdade ennustamisvõimaluste kohta kübertegevuse põhjal. Ehk siis eesootavast sõjategevusest andvat reeglina ette teada tegevused kübermaailmas.

Hedi Mardisoo andis oma loengus lihtsa definitsiooni brändi mõistele - bränd on see, mida inimesed räägivad ja mõtlevad sinust, kui sa lahkud ruumist. Samuti arutles Mardisoo Turunduse ja IT vaheliste seoste üle. IT panus turundusse avaldub tema sõnul muuseas ka selles, et IT lahendused võimaldavad ettevõtetel oma kliente palju intiimsemalt tundma õppida. Samuti võimaldavad IT lahendused ettevõtetel oma tooteid klientide peal palju odavamalt testida, võrreldes näiteks kümnenditetaguse ajaga. Meelde jäi mõte, et inimene peaks vähemalt ühel alal väga hea olema, kuid samas on oluline hoomata ka suuremat pilti. Hedi Mardisoo käsitles ka ennast ise müüva toote temaatikat. See on küll uudse toote puhul võimalik, kuid ühel hetkel tuleb elujõulisuse säilitamiseks toodet paratamatult ka turundada.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus:

Arvestuse saan järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Arvestuse ning kordusarvestuse läbiviimise viis ja hindamiskriteeriumid sisalduvad aineprogrammis, mis tehakse mulle teatavaks õppetöö alguses. Kordusarvestusele saan registreerida ÕIS-is. Kordusarvestused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Kordusarvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕIS-is. RF õppekohal õppijale on arvestuse kordussooritused tasuta.

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastus: Kui soovin kasutada varasemat töökogemust õppeainete arvestamisel esitan ÕIS-is vormikohase taotluse koos vajalike lisadega hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva. Taotluse koostamisega seotud küsimustes aitab õppekonsultant. Õppekava ja/või erialaspetsiifilistes küsimustes saan konsulteerida vastava aine õppejõu, õppekava juhi või VÕTA komisjoni liikmega. Taotlusele saan lisada varasemat töökogemust kirjeldava dokumente, tehtud tööde näidiseid ja kolmandate osapoolte tagasisidet. VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Lahendus: Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta , .

Arveldus toimub igal semestril ja arvestus on kumulatiivne. Seega esimese semestri eest esitatakse arve 27-26=1 EAP eest. Arve esitatakse summas 1*50 = 50 EUR. Teise semestri eest esitatakse arve 2*27-(26+26) = 2 AP eest, mis summaliselt teeb 2*50 = 100 EUR.