User:Atammist

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Artur Tammiste

Esitamise kuupäev: 19.10.2016

Essee

Iga teerada mida mööda käime on raske, vaevaline ja sageli ka tülikas, kuid siin me elame – maailmas, kus igaüks on oma õnne sepp. Üheks mu raskemaks ja tähtsamaks otsuseks minu teerajal osutus kõrgkooli valik. Eriala oli vaja valida ju selline, millest oleks mul endal vähegi taipu ja mis huvitaks mind edaspidiselt ning motiveeriks sel alal end edasi arendada. Üheks mu ülikoolide valikuks osutuski Eesti Infotehnoloogia Kolledž ning peale tulemuste avalikustamist ei hakanud ma teisi valikuid kaalumagi. Olin kindel oma valikus, kuna EIK pakub teooria kõrvalt ka praktilist pool, mida ma vajalikuks pidasin kõrghariduse omandamise teel ning mida teised kõrgkoolid pakuvad vähesema osakaaluprotsendi näol.

Heaks sissejuhatuseks uude kooliellu oligi just esimene Õpingukorralduse ja erialatutvustuse loeng, kus räägiti õppekorraldusest, IT kolledž õppetöö sisestest ja välistest tegevustest ning sai nii mõnigi tarkuseterake kõrva taha pandud. Loeng oli vägagi informatiivne ning aine õppejõuks oli ja on edaspidiselt Andres Septer.

Teises loengus käis meil rääkimas arhitekt Andres Kütt, kes rääkis oma haridusteest ning kuidas sai temast arhitekt. Kütt rääkis terve loengu vältel vabas vormis ja oli avatud suhtleja auditooriumiga. Loengut puudutav teema oli „Sinna ja tagasi“, mille vältel ta rääkis enda suurematest väljakutsetest ning saavutustest, näiteks e-rahvaloendusest, kus oli tehtud paras käkk arendajate poolt ning lõpuks kui kõik ressursid olid otsa saamas kutsuti tema, et lõpuks see kuidagi käima saada. Ühe tema arvamusega olin ma ka temaga ühel meelel, et ainult loengutes omandatust ja õppejõu jutust ei piisa, et püsida konkurentsis teiste valdkonna tegijatega ning olla samal ajal edukas IT spetsialist, selleks tuleb väljas poolt kooli omandada juurde teadmisi valdkonnast ja juurde õppida oskusi.

Kolmandas loengus käisid rääkimas Testlio ettevõte rajajad Kristel ja Marko Kruustük testimisest ja startuppidest. Nad on oma elu jooksul läbi käinud mitmeid erinevaid mõõne ja tõuse. Kui nad alustasid startupiga, loobusid enda töökohtadest, kuna nad uskusid sellesse ning olid nõus minema kaheliikmelise tiimina lõpuni. Neil õnnestus võita AngelHack event ja said investeeringuna $25 000. Ressursid olid tasapisi otsa saamas ning tuli kolida mõneks ajaks Marko vanemate juurde, kus nad alustasid uuesti loomise ja genereerimisega. Startup ehk teisisõnu kiire kasvuga ettevõte, mis võib leida uue innovatiivse idee poolest hulga sponsoreid ja toetajaid, kuid selleks pead sa ka enda idee realiseerima, vastasel juhul ootab ees palju paksu pahandust. Loomulikult ei saa edukaks üle öö, selleks tuleb vaeva näha mitmeid kuid võib-olla ka aastaid. Testimise idee suutsid nad ellu viia ning tänaseni on neil 47 inimesest koosnev edukas ettevõte. Loengust sai kaasa haarata mitmeid uusi ideid ja näpunäiteid startupi loomisest.

Neljandas loengus käis meil külas Lembitu Ling, kes kõnetas pika loengu süsadminnimisest ja tutvustas loengu vältel ameti töötingimusi ja kohustusi. Lembit Ling hüüdnimega Snakeman oli lapsepõlves vägagi uudishimulik, tahtis aru saada, millest ja miks oli üks või teine asi tehtud ja kuidas asjad toimisid. Seega oli tal toas hästi palju laiali võetuid esemeid, kuna sageli jäi nii mõnigi ese kokku panemata. Töökarjääriredelil tegi ta algust arvutite komplekteerimise ja lihtsamate hooldustöödega. Tema haridustee IT valdkonnas on puudulik, kuid omab pikka töökogemust antud valdkonnas. Esineja slaide ei kasutanud ning rääkis vabas vormis. Tema minevik on huvitava mustriga, et ta on kõike ise enda huvist ja vabast tahtest juurde õppinud ja sellega ka saavutanud nii mõndagi, mistõttu motiveeris see järjekordselt nii mõndagi tudengit auditooriumist õppetöö kõrvalt midagi juurde õppida. Samuti oli maininud seda ka Andres Kütt teises loengus.

Viiendas loengus oli teema IT tööturu kohta ning külalisesinejaks oli Einar Koltšanov, kes rääkis lähemalt võimalustest juurde õppimistest ja eriala vahetustest, mida oli ta ka ise ka läbi kogenud. Töötades nii meditsiinis, korrakaitses ja EMTA arendusosakonnas ning nüüdsest Scrum Masteris. Septer tõi välja, et parimad töökohad liiguvad läbi tagatoa ehk teisisõnu läbi tutvuste ja tuttavate. Väga üllatavad oli mõlema esineja väited tööturu kohta. Loengu vältel andis nii mõndagi uut ja huvitavat juurde ning parandas mõningal määral ka tulevikuvaadet töökohtade silmapiiril.

Kuuendas loengus oli esinejaks Ivan Laur, kes on EMTA analüütikaosakonna juhataja. Ta tõi välja mitmeid huvitavaid fakte enda elust ja tööst. Kõige enam rõhutati loengus seda, et ei tasu kõrvale hiilida maksudest, sest esimese asjana kontrollitakse maksmata makse enne kui mingeid teisi kõrvalisi tehinguid. Samuti hoitakse silma peal sektorivahelistel tehingutel ja teostatakse nende üle kontrolli. Pettuste avastamiseks analüüsitakse varasemat tegevust, tuntuid käitumismustreid ja seoseid teiste tehingute vahel, mistõttu suudetakse leida maksudest kõrvale hoiduvaid ettevõtteid või isikuid suhteliselt kerge vaevaga üles.

Seitsmendas loengus oli külas Eesti Vabariiigi küberkaitsest Jaan Priisalu, kes tuvustas Eesti riigi küberkaitset läbi ajaloo ning vastavalt oli ta jutt kronoloogilises järjestikus. Suurem tugevus Eestil on e-riik ehk digiallkiri ja isikutuvastamine läbi id-kaardi interneti keskkonnas. Küberkaitse missioon on elu lihtsamaks teha. Piirsalu rääkis huvitavalt enda eluloost ja tõi välja, et kübervallas käib jutuajamine vene keeles.

Kaheksandas loengus ehk viimase külalisesinejana käis rääkimas Heidi Mardisoo IT-st ja turundusest. Ühtegi ettevõtet pole, mis ilma IT ja turunduseta läbi lööks. Meeskonnas on oluline koostöö ja suhtlus, ühine arusaam ja siht, kelle jaoks toodet tehakse. Esinejat oli meeldiv kuulata, omakorda oli mõnevõrra õpetlik. Rääkis põhiliselt ära kuidas turundus toimib ja nende ohukohtadest.

Kõike esinejaid sidus nende minevik, nad kõik olid seotud suuremal või vähemal määral IT-ga. Kuid igaüks oli sellele teele sattunud erineval moel, mõni oli hariduse omandanud ka antud erialal, mõni mitte. Loengute vältel andis see aine aimu, milline on ees ootav IT teekond ja seda läbi erineva esineja. Kuid loomulikult on iga lugu ja käidav rada erinev, mistõttu tuleb vaeva näha hetkes ja hiljem suult muiet pühkides minevikku silmitseda.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Arvestuse kordussoorituseks on aega ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Kordussooritusele registreerumine toimub läbi ÕISi. Registeerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Riigi finantseeritaval õppekohal on korduvsooritus tasuta. Tasulisel õppekohal (OF) õppijatel on kordusarvestused tasulised. Tasu suurus on 20€.

Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Vastus

Vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks peavad olema täidetud järgnevad kolm tingimust:

• … on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õppeaastal või hiljem.
• … perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.
• … õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%).

Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust pereliikme kohta. Toetuse saamiseks tuleb esitada avaldus läbi riigiportaali eesti.ee Õppetoetuse saamiseks on minimaalne ainepunktide arv semestri lõikes kumulatiivne ehk 27 EAPd.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X = 28 EAPd ja teise semestri lõpuks Y = 28 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Antud

IT Kolledžis on määratud piir õppeteenustasuta õppimiseks kumulatiivselt vähemalt 27 EAP semestri kohta ehk õppeaasta lõpuks on 54 EAP-d. Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta.

X = 28

Y = 28

Lahendus

28 + 28 = 56 EAPd

Vastus

Esitatud arve on: 0€