User:Atatter

From ICO wiki

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Aleks Tatter

Rühm: 13

Esitamise kuupäev: 21.10.2014

Essee

Õppeaine "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" raames käisid erinevad IT alal töötavad inimesed meile oma elust ja kogemustest rääkimas. Loengu idee oli näidata õppuritele IT maailma veidi erinevatest vaatenurkadest. Ootused esinejate osas olid suured ja ma ei pidanud pettuma. Essees kirjutan mis mulle enim nendenst loengutest meelde jäi.

Esimeses loengus[1] esinesid Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja rääkisid meile Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorraldusest ning sisukorrast. Kuna ma tulen otse keskkoolist, siis on ülikool minu jaoks väga uus teema. Tänu sellele loengule sain ülevaate, mis on minu kohustused, mida saab selles toredas koolimajas teha ja muidugi tutvustati meile uut interneti õppekeskkonda. Kõige tähtsam osa oli minu jaosk see, kus Inga Vau rääkis õppeainete valikust ja palju punkte peab koguma, et koolis püsida. Kuna stipendiumide kohapealt on mul teadmised väga kehvad, siis sealt sain ka nii mõndagi teada, millal tuleks seda taodelda ja kui palju peab selleks EAP'd olema.

Teises loengus[2], mida pidas Margus Ernits, rääkis meile õppimisest ning motivatsioonist. Kõigepealt tõi ta välja, mida ta meilt selle loengusarja lõpus ootab. Andis meile palju soovitusi koolis käimisest ning et tuleb endaga aus olla, õppejõud ei aja tegemata töödega taga ning ei jälgi, et keegi töid maha ei teeks. See on täiesti õige, et küll keskkoolis sai spikerdamisega koolist läbi, kuid ülikoolis see nii pole. On võimalik küll esimene aasta läbida, aga teisel aastal olevad ained omavad eeldusaineid, kui neid ei oska, siis ei saa ka enam midagi aru. Soovitusi koois käimiseks oli veel mitmeid, näiteks tuleks teema endale huvitavaks teha, teiseks vältida arvutit, kuna see tekitab liiga palju segajaid ning kolmandaks kasutada ideekaarti, mis aitaks uusi teadmisi vanadega siduda. Lõpus tutvustati ka meile TTÜ tudengiorganisatsiooni Lapikud.

Kolmandas loengus[3] rääkis Margus Ernits meile robootikast ja häkkimisest. Nagu õppejõud märkis, et tegelt ei teata häkkimise tähendust, on see täiesti õige. Olen ise ka palju kokku puutunud kus seda sõna valesti kasutatakse. Loengus räägiti meile enamjaolt robootikast ja robootikaklubist, mis siis IT Kolledžis olemas on. Kuna ma olen ise natukene robotite programmeerimisega tegelenud, siis kõik mis õppejõud rääkis, oli väga huvitav. Võimalused mida ikka kooli poolt pakutakse on väga üllatavad! Robotite ehitamine ei ole odav ega kerge, aga kui seda lastakse sõpradega koos teha, siis see on väga lahe.

Neljandat loengut[4] pida Janika Liiv, kes on IT Kolledži ise lõpetanud ning praegu töötab ta ettevõttes nimega Toggl. Loengu tegi kohe huvitavaks see, et ma ise kasutan Toggl'it. Ta rääkis oma kogemustest, kuidas ta üldse sattus IT Kolledžisse. Tal polnud enne peaaegu üldse IT'ga kokkupuudet, aga kuna ta üritas kõigest aru saada, siis ta ka lõpuks kooli lõpetas. Hiljem tutvustas ta laialt keelt Ruby. Tööl hakkama saamisega aitas teda kõvasti firma meeskond. Hakkama saamiseks peabki olema sõpru kellelt abi küsida, tänu sellele saab ka areneda. Lisaks rõhutas ta ka seda, et alati tuleks midagi juurde õppida. Ei ole mõtet ühe programmeerimiskeele juurde jääda.

Viienda loengu[5] käis meile rääkimas Carolyn Fischer. Ta töötab Skype'is süsteemiadministraatorina. Alustas koodimist juba 7ndas klassis, seega oli IT Kolledžisse minek enam kui loogiline. Võrreldes selle ajaga kui tema koolis käis on nüüd palju rohkem tüdrukuid IT valdkonnas õppimas. Tema jutt oli väga inspireeriv, et IT on väga lahe igaüks suudab sellega hakkama saada. Tema ala on rohkem administreerimine, kuid see jutt oli siiski väga kuulama panev. Talle meeldib oma töö väga ja teeb ka seda vabast ajast, vot see on täielik pühendumine! Lisaks tutvustas ta meile ka lõpus automatiseerivat tarkvara chef. Kuna tema jutust tuli välja, et Riot Games kasutab Chefi, siis see pani mind hoolega kuulama.

Kuuendas loengus[6] rääkis Kristjan Karmo testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Esimesena tuli mulle kohe pähe mängude testimine ja vot see tundub igav. Aga pärast pikemat kuulamist hakkasin mõtlema, et testimine on ikka igal pool ja võib hoopiski tore olla. Kuna ma ise teen veidi tööd ja kirjutan koodi, siis selle süsteemi testmine on tavaline osa tööst, ei panegi tähele. Kristjan Karmo tõi põhjalikult välja, miks on testimine tähtis ja miks peaks vead algstaadiumis leidma. Hiljem leitud vea võivad firmadele väga kalliks minna ning mõned tema näidetes olevad summad olid ikka miljonites. Mida parem on tarkvara testimine, seda väiksem on hilisem kulu. Selle kõrval võivad testimise kulud väga väikseks jääda. See loeng pani mind väga mõtlema, et võibolla võiks ise ka kunagi testija olla, kuigi selle loengu alguses olin ma testimise põhimõtteliselt välistanud.

Seitsmendas loengus[7] rääkis Andres Septer tööturust. Mis mulle kohe alguses ei meeldinud oli see, et polnud slaide, kuigi aja möödudes suutis ta ikka saalitäie rahva ennast kuulama panna. Tal on väga pikaajaline kogemus IT maailmas, ta on sellega seotud olnud vähemalt 20 aastat. Tema jutt oli enamjaolt väga negatiivne, ta rääkis nii nagu tegelikult IT elus lood on. Palju on tööl neid molutajad ja tööandjad ei pane seda tähelegi. Ma täiesti nõustun tema väitega, et molutamine on kõvasti igavam ja aega venitavam kui millegi ära tegemine. Passida ei ole mõtet isegi siis kui see on võimalik, mitte midagi tehes ei arene ning sellega teeb oma elu ka lihtsalt igavaks.

Kaheksanda loengu[8], ehk viimase loengu viis läbi Elar Lang, kes õppinud mitmetes koolides, sh Polütehnikumis, ITK's ja TTÜ's. Loengus alguses rääkis ta probleemidest tööjuures, kui kooliharidus oli veel kättesaamata. Probleem oli selles, et ta ei mõistnud elementaarseid väljendeid. Rõhutas tugevalt seda, et kool peaks võrduma tööga, ehk siis koolis peaks käima nagu läheksid tööle. Lisaks tõi ta välja koolis tihti esinevad segavad faktorid, milleks on nutitelefon ja läptop. Loengu teisel poolel võttis ta sõna interneti turvalisuse poolel. Nagu temagi arvan mina, et inimesed annavad ennast informatsiooni ja enda paroole liiga kergekäeliselt ära, mida vähem interneti personaalseid asju paned seda parem. Sellepärast ei usalda mina ka neid pilveteenuseid mida viimasel hetkel väga palju kasutatakse, kes teab kes nendele ligi pääseb, parem hoian faile oma arvutis või siis enda serveris.

Peale kõiki neid loenguid võin öelda, et kõik räägitud teemad olid tähtsad, mõned olid vähemad huvitavamad ja teised rohkem. Silmaringi laiendasid need inimesed kindlasti ja ma arvan, et see loengusari oli väga vajalik. Võin öelda, et viimane esineja motiveeris mind kõige rohkem edasi õppima.


Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Kui kukkusin eksami läbi, on eksamit võimalik sooritada kahe semestri jooksul pärast õppesemestri lõppu.[9] Järeleksami peab kokku leppima õppejõuga. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.[10] Korduseksamisel registeerumine toimus ÕIS'is.[11] Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.[12] Korduseksami tasulised ainult REV/tasulisel õppekohal, seega RF kohal on tasuta.[13] Kui õpid OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole.[14]

Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Vastus

Vajaduspõhise õppetoetuseVajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes vastab kõigile kolmele tingimusele: 1) Kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem. 2) Kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 299 eurot. 3) Kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne.[15] Taotlus tuleb esitada riigiportaalis www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/ [16] See kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. [17]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 27 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Igal semestril tuleb kumulatiivselt koguda vähemalt 27 EAPd [18]. Ülesandes antud andmete põhjal on puudujääk 0 EAP'd, ehk tasuda ei tule midagi. [19]


Viited