User:Atopihha

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Nimi: Aleksandr Topihha
Kood: 10142055

Essee

Infotehnoloogia on huvitav ala, mis pakub väga palju erinevaid suundi. Selle aine eesmärk oli anda õpilastele teadmised sellest, kuidas töötab IT Kollezh, mis reeglid kehtivad ja kuidas korrektselt käituda. Samal ajal, tudeng peab olema motiveeritud õppimiseks ja muidugi, on tore näha ja kuulata edukaid inimesi, kes rääkisid nende kogemustedest auditooriumis ja motiveerisid meid kindlasti läbida lõpuni IT Kolledzi teed. Mina lühidalt jutustan, mis toimus loengutes ja kes osales.

Esimeses loengus , mille teema oli „Õppekorraldus ja sisekord“, tutvusid esmakursuslastele IT Kolledzhit. Selles loengus meile jagati vajalikku ja kasulikkku infot sellest, kuidas kasutada ÕISi, ja muud tähtsat infot, seotud õppetööga. Oli tore teada, et enamus loengu materjalidest on võimalik leida kas ÕISist, või õpetajate kodulehelt. Veel toredam oli see, et tehakse videosalvestisi. See tähendab, et kui sina puudud mingi põhjuse pärast, sul on veel suurepärane võimalus vaadata loengusalvestusi. Muidugi see ei asenda seda, kui sa oleksid loengus, aga aitab. Oli tore teada, et suurema osa IT Kolledzhi majast võib kasutada ka õppetöövälisel ajal. Öeldi, et on võimalik, ja kasulik võtta osa huviringides. Muidugi anti infot, et kes ei hakka oppima, nendel võivad tekkida raskusi.

Teises loengus , mille teema oli „Õppimine ja motivatsioon“ rääkis Margus Ernits selle teemale. Mulle väga meeldis see mees. Tema rääkis sellest, kuidas ennast motiveerida. Kui te tulite õppida, siis täpselt seda vaja teha, ja teha ausalt. Margus Ernits rääkis meile, et ta on robootikaklubi esimees, et klubides osalemine laiendab silmaringi ja toob uusi ja kasulikku tutvustusi.

Kolmandas loengus mille teema oli „Robootika ja häkkimine“ tutvustas Margus Ernits meid sellega, kuidas saad õppetööd siduda mõne tegevustega. Ja selleks on IT Kolledzhis piisavalt huviringe. Palju räägiti Robootikaklubist ja tõenäoselt, see on koht, kus saab rakendada, aga esiteks ka arendada, oma oskusi. Rooboti ehitamisks tuleb palju jõudu rakendada, mõtlemisprotsessi, ehitamisprotsessi, programmeerimisprotsessi aga kõik see arendab ja annab uusi oskusi. Oli kas selline mõte, et koos tegeles sama asjaga on huvitavam ja põnevam.

Neljandas loengus rääkis IT Kolledzhi vilistlane Janika Liiv. Tema jutustas oma esimesest töökogemusest ja see ei olnud täpselt see, millest ta mõtles. Läbivate teema oli naiste rahvas IT valdkonnas. No, jah, mina arvasin, et asi on palju halvem, aga, tundub, et kõik ei ole nii halb. Janika jutustas, et tema võttis osa robootika klubi töös. Seal tema sai uusi sõpru, kes aitasid teda. Tema ei saanud kahhama mõnede ainetega, aga nende robootikaklubi meeskonna liikmed aitasid teda. Margus Ernits oli täiesti õige, klubid aitavad. Janika jutustas Ruby'st, et see on päris lahe programmeerimiskeel, mis on väga hästi aru saadav ja kergelt õpitav. Loengu lõpus jagas ta paar punast särki nendele, kelle küsimused olid paremad.

Viiendas loengus esenes Carolyn Fischer teemaga “IT süsteemide administraatorilt esmakursuslasele“. Tema on ka IT Kolledzhi vilistlane. Ta tahtis ülikoolis õppida, aga esimesest korda ei õnnestunud temal sisse astuda ja tema läks töötama bensiinijaama. Järgmisel aastal sai tema sisse astuda. Oli väga huvitav kuulata tema tööst Skype'is. Suures firmas töötamine on suur vastutus, ning mõnikord töötada tuleb tohutult palju. Carolyn on väga meeldiv naine ja profi oma alal. Tema on inimene, kellest saab eeskuju võtma.

Kuuendas loengus jutustas Kristjan Karmo testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Kristjan Karmo on suure kogemustega oskulik mees. Seni maani mina ei teadnud , et testija töö on nii tähtis ja nii vastutav amet. Ilma testimistööd ei ei ole võimalik teha head tarkvarat. Kõik peab töötama korrektselt. Isegi väike viga võib tuua kohuseni ja maksta töövõtjale palju raha. Seega on testija tõõ väga oluline.

Seitsmendas loengus rääkis Andres Septer sellest, mis toimub tööturul. Sain tema käest teada, milliseid negatiivseid aspekte saab oodata tööandjalt. Nagu mina mõtlesin ja seda kinnitas Andres, suurematedel firmadel tihti limuvad mõned probleemid. Mõnikord töötajad ei viitsi regulaarselt tööl kaia, aga suure töötaja hulka eest ei saa firma seda kontrollida. Töökoha valik ilmub raske ülesannega, võib olla isegi sama raskusega nagu eriala valik. See, kus, kellega ja mis tingimuses sina töötad otseselt mõjub sulle.

Kaheksandas loengus rääkis Elar Lang suhtumisest õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusest. Elar Lang rääkis sellest, et praegu veebikeskkonnas on võimalik inimese kohta saada väga palju informatsiooni ning inimene isegi ea saa aru, et andmed tema kohta kasutatakse kusil. Selleks, et ennast turvaliseks teha, tuleb mõelda, kas jagada seda infot enda eest internetis, või mitte. Õeldi, et on vaja valida raskema parooli ja mitte kasutada ühe sama parooli mitu konto jaoks. Kui on võimalik, siis oleks hea kasutada kas 2 sammu verifikatsiooni, või mobiil sms'i abil kinnituse. Üks kord mina sain ebameeldiva situatsiooni, ja see mõjutas mind süveneda selle asjale, ning nüüd mina väga hästi kontrollin, seda, mida mina teen internetis, mis lehte külastan ja mis tarkvara kasutan.

Pärast kõiki loenge, saan öelda, et oli huvitav. Hea meelega kuulasin kõiki esinejaid, nii õelda sain kasulikku informatsiooni esimesest käest. Info on kasulik ja see kindlasti mõjutab minule ja annab suuremat tahtmisi õppida. Saan öelda, et see aine on suurepärane võimalus kuulata huvitavaid inimesi ning laienda silmaringi. Aine kasulikkus on ülihea!

Ülesanded

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Selleks, et järelearvestust teha, tuleb siis õppejõuga sellest kokku leppida.

Järelearvestusele, ning korduseksamile tuleb registreeruda ÕISis ja seda on vaja teha vähemalt kaks päeva enne kordussooritamist.

Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.

Riigi finantseeritaval õppekohal on järelearvestused tasuta. Tassulisel (OF ja REV) kohal on järelearvestuse tegemie tasulik ja maksab 20 Euri

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Esimesel õppeaastal akadeemilise puhkusele minek on võimalik, kas
a- Tervislikel põhjustel - kuni kaheks aastaks,
b- Aja- või asendusteenistuse läbimiseks - kuni üheks aastaks
c- Lapse hooldamiseks - kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.
Akadeemilise puhkuse taotlemiseks on vaja kirjutada avalduse rektori nimele ja lisada kas meditsiiniasutuse tõendi, kutset aja- või asendusteenistusse või lapse sünnitõendi vastavalt põhjusele.

Puhkuse lõpetamiseks tuleb kirjutada avaldus rektori nimele enne järgse semestri punase joone päeva. Kui akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks pole avalduse esitatud, siis lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.

Puhkukse ajal saab deklareerida õppeaineid, kui tegemist on:
a- keskmise, raske või sügava puudega isikuga;
b- alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;
c- akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.
ja selleks on vaja anda taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. See tähendab, saab ka teha arvestusi ja järele eksameid.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

Minu andmed on:
X=24
Y=24

Vastus

Semestri lõpuks peab olema tudengil täiskoormuse täitmiseks 27 EAP kogutud ja osalise hüvitamise maar on 50 Euri ühe EAP eest.
Kui esimese semestri lõpuks on kogutud 24 EAP, siis saab tudeng teise semestri algusel 150 Euri arvet ((27-24)*50=150)
Kui teise semestri lõpuks on kogutud 24 EAP, siis saab tudeng esimese aasta lõpuks 150 Euri arvet ((27-24)*50=150)
Ehk kokku esimese õppeaasta eest on 300 Euri (150+150=300)