User:Attamm

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Ats Vidrik Tamm

Essee

See aine oli kindlasti väga huvitav ning väga vaheldust toov võrreldes teiste ainetega. Kuna endalgi olid tulevikuplaanid hägused, aitas see aine oma mõtteid kõvasti korrastada ning edasi suunata, sellega tehes isikliku arengu ning arenemise tulevikus mingil määral nö. kergemaks sest olles kuulnud paljude oma ala spetsialistide arvamust nende töö kohta ning seletades oma töö kohustusi ning hüvesi, tegid nad erinevate ametite mõistmise lihtsamaks, julgen väita, et kõigile kuulanutele.

Esimene tund oli augusti lõpus ning seal siis seletati sisekorda ning õpingukorraldust, kõrvu jäi kõlama vaid mõte et tuleb kõvasti õppida. Teisel tunnil viisid tundi läbi külalised skype-st, kaks härra Peetrit. Peetrid olid skype helpdeski töötajad (internal ja external), kes iseloomult ning suhtlemise poole pealt paistsid väga sõbralikud ning abivalmid inimesed, nagu nad korduvalt korrutasid, helpdesk-i töö on inimestele kes on loomult abivalmid ning soovivad teisi abistada kuna ilma selle iseloomu omaduseta ei tule sellisel positsioonil töötamisest midagi välja. Lisaks suure plussina helpdeski töölisena tõid nad välja suure kasvu personaalsetes kontaktides tuleviku jaoks. Isiklikult minule meeldis nende ettekanne enim.

Janika Liiv, IT Kolledzi vilistlane, oli kolmanda tunni läbiviija. Isiklikult paistis ta olema väga feministlik kuna rõhutas naiste vähemusele IT valdkonnas ning stereotüüpide levimusele, kuid see on vaid minu personaalne arvamus. Samuti ta rääkis et enne IT Kolledzi astumist ei olnud tal mingit kogemust arvutitega või programmeerimisega, ning see tõttu võib julgelt väita et tegu on väga ettevõtliku ning entusiastliku naisega kuna ta suutis ennast tõestada ning kooli lõpetada, lisaks on nüüd asjapulk asutuses Toggle. Samuti rääkis ta et tegelikult nägi ta varasemalt ennast kui kirjanikuna kuna oli tugev pigem huminitaar aladel, kuid elul olevat olnud muud plaanid, samuti olevat temasõnul programmeeriminegi omamoodi kirjaniku amet kuna tema sõnul on ka programmeeriminegi omaette loo kirjutamine. Kõigist esinejatest sümpatiseeris minule isiklikult Janika Liiv kõige vähem.

Neljanda tunni viis läbi Andres Septer, kes hetkel töötab PlayTechis, rääkis IT tööturust ning võimalustest ning valikutest, nii oma kogemuste põhjal kui üldiselt. Samuti jagas ta soovitusi kuidas ennast arendada et indiviidina kõige paremini hakkama saada tulevikus, lahkelt jagas selgitusi ning aitas mõistas firmades äripoole ja IT spetsialistide poole erinevusi ning nende vahel olevaid vastaseise kuna tihtipeale äripool firmast ei mõista kulusid jpm.

Freelancer Martin Paljak sisustas viienda tunni rääkides karmast. Martin ise ei ole kõrgharidust omandanud, kuid on enesearendamisga tegelenud kõvasti ning viimased 12 aastat on töödanud freelancerina erinevate projektide kallal. Kõige suuremaks miinuseks freelancer olemise kohapealt tõi ta ebaselguse ja –kindluse tuleviku suhtes. Mõned nädalad enne tundi olevat ta elus teist korda hakanud palgatööliseks. Tema poolne esitlus ei olnud kindlasti kuiv, erinevate piltidega nii naljakate kui sügavama mõttelistega sisustatud ning kindlasti mõnus jälgida. Samuti väga hea sõnaseadja keda oli tore kuulata.

Ignite – firma millest neli külalist sisustasid meie kuuenda tunni. Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev. Ignite tegeleb tarkade tarkvara lahendustega väga mõnusas ja vabas keskkonnas. Rõhutasid kõvasti meeskonna töö tähtsusele ja selle näiteks viisid läbi huvitavaid mänge ning kaasasid kõiki kaasamõtlema. Esitlus oli väga professionaalselt ette valmistatud ning esitlus läbi viidud suurepäraselt, minuarvates oli nende ettevalmistus suurim ja parim, kuid seda tüüpi esitlus siiski ei olnud minule kõige meeldivam, kuid eks ikka on igale ühele oma.

Seitsmenda tunni viis läbi Kristjan Karmo, kes on värske meie kooli vilistlane. Kristjanil on suur kogemustepagas erinevatelt ametitelt ning ta detailselt seletas oma kogemusi ning soovitas, kellel võimalik, ka õpingute ajal töötada kuna nii saab õpitut ka koheselt realiseerida, miinusena tõi ta välja et nii võivad küll õpingud pikenenda kuid see olevat seda väärt kuna selleks ajaks kui lõpetatud saab, on tõenäoliselt juba olemas kindel töökoht meeldiva palgaga. Kristjan ise töötas OÜ ASA Quality Services-es testijana ning detailselt seletas enda tööst ning testija töö olemusest üldiselt. Testijana töötamise halba mainet parandas ta meie silmis erinevate müütide purustamisega. Peamine müüt pidi olema see et testimine on igav, kuid selle näiteks tõi ta küsitluse mille ta olevat teinud ning oma tuttava järgi kes oli alustades samuti skeptiline kuid aasta hiljem juba väga entusiastlik oma ameti suhtes. Samuti seletas Kristjan testija töö tähtsust vigade leidisel ning tõi mitmeid näiteid kus mõne väikese vea mitte avastamine (nt. Ühikute ümber konvertimine) tõi väga suuri kahjusid.

Viimase tunni külaliseks oli Siim Vene,meie kooli esimese lennu vilistlane, kes nüüd töötab Põhja Regionaalhaigla infoturbe valdkonna juhina. Ta rääkis meile nende ettetulnud probleemidest, tulevastest ideedest (nt. arstidele tahvelarvutid) ja läbi viidud projektidest nagu nt. paljude serverite virtuaalmaailma kolimine millest tulenes juba ainuüksi suurim võit elektritarbe pealt. Siimu ettekanne oli jagatud kaheks milles esimeses pooles ta seletas haigla süsteemidest ning teises pooles rääkis mida üldse arendajatelt jmt oodatakse. Siimu kuulates oli arusaada et tegu on väga haritud ning pädeva persooniga oma valdkonnas.

Kokkuvõtlikult võib öelda et igast tunnist oli midagi uut kõrvataha panna, mõni esitlus oli tehtud proffessionaalsemalt kui teine, samas mõnes teises pandi rohkem rõhku suhtlemisele ja enda mõtete edasi andmisele. Siiski minu lemmikuks jäid esimesed külalised, Skypest. Samuti kõlab jätkuvalt kõrvus see tore mõte et Eestis on kaks „musta auku“ mis tudengeid „neelavad“, Skype ja Playtech. See aine kindlasti andis tuleviku jaoks uusi mõtteid, ning oskan rohkem ennast nüüd arendada sinna suunda mis pakub mulle huvi. See aine oli üks ainukesi mis oskas motiveerida hommikuti vara ülesse ärkama et tulla ja kuulata uusi huvitavaid esinejaid uutest kohtadest, uute mõtetega.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Kui ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Kordussoorituste ajakava avaldatakse ÕIS-i rubriigis “Minu asjad” ja õppehoone 2. korruse teadetetahvlil. Kordussooritusele saad registreerida end õppeosakonnas. Soovi korral saad end kordussooritusele registreerida ka e-posti teel, saates e-kirjaga (“Subject”-reale “Kordussooritusele registreerumine” + märge “High Importance”) digitaalselt allkirjastatud avalduse (REV tudengid lisaks koopia maksekorraldusest) õppekonsultandi (kaugõppurid rahvusvahelise- ja distantsõppe spetsialisti) e-posti aadressile või “Out of Office”-teate korral asendajale. Kordussooritusele on võimalik registreeruda kordussooritusest üle-eelmise tööpäeva lõpuni vastavalt õppeosakonna vastuvõtuaegadele.

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?

Vastus

Õppekava vahetamiseks tuleb IT Kolledži vastuvõtueeskirja andmetel esitada hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjalik avaldus, millele tuleb õppekava vahetuse korral lisada ka nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.