Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Andrus Veinberg
Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2013

Essee

Esimene loeng meenutas mulle infotundi sisseastujatele, mida olin vaadanud nii päevaõppe kui ka kaugõppe oma, lisaks olin üsna põhjalikult eelnevalt uurinud ka ITK kodulehte. Midagi uut enda jaoks ma sealt ei kuulnud samas arvan, et need asjad tuleb kindlasti korduvalt üle korrata, kuna arvatavasti leidub keegi, kes pole neist asjadest õigesti aru saanud ning vajab seda infot.

Margus Ernitsa loeng pani väga sügavalt mõtlema selle üle kas ma olen ikka selleks kooliks piisavalt võimeline ennast ületama. Ilma tohutu eneseületuseta pole minu arvates selle kooli edukas lõpetamine kindlasti võimalik, kuna leida pere, eriti väikeste lastega pere ja täiskohaga töötamise kõrvalt aega edukaks õppimiseks peab olema ikka väga hea võime ennast distsiplineerida ning lisaks tuleb omada ka suurt tahtejõudu. Kõige rohkem meeldis mulle loengus välja toodud mõttetera, et keerukad ained õpetavad õppima ja mõtlema, tabasin end mõtlemas sellele, et tegelikult see nii ongi, gümnaasiumimatemaatikat ju tegelikult enamus inimesi reaalses elus kunagi ei kasuta, sain aru milleks see meile siis vajalik on. Peale seda loengut vaatasin üle mida wikis leida võib, tundus, et seal on väga palju huvitavat ja ma loodan, et mul on sellest tulevikus kasu. Kahte esimest loengut pean kindlasti kohustuslikuks, need sisaldavad kõigile tudengitele õppimiseks vajaliku informatsiooni.

Linnar Viik’i loengu kõige mõjuvam ja mõtlemapanevam oli ebaõnnestumiste ning eksimuste osa innovatsioonis, see viis tajumiseni, et enamus siin maailmas olevatest huvitavatest, vajalikest ja uutest asjadest on ilma sündinud väga piinarikkalt läbi paljude eksimuste ja ebaõnnestumiste raja. Mind viis see mõttele, et ei maksa karta ebaõnne - tuleb ikka katsetada uusi asju ja proovida enda elu ise paremaks muuta. Väga meeldis selles loengus ka näide jalgrattasõidu õppimisest, tuleb kõike lihtsalt proovida oma nahal, kõrvalt vaadates ei õpi suurt midagi ja paremaks ainult kõrval seistes ei muutu ka suurt midagi. Lisaks kõigele muule pean ütlema, et Linnar Viiki on lihtsalt mõnus kuulata, ta oskab väga kaasahaaravalt ja huvitavalt rääkida. Kindlasti kuulaksin teda suure põnevusega ka edaspidi.

Küberkuritegevuse loengust sain teada, et selles liiguvad suuremad rahad kui näiteks narkokaubanduses, samas tekitas see minus küsimuse, et kui raha seal nii palju on, siis miks ma loen pidevalt lehest vahistatud narkodiileritest aga vahistatud küberpättidest pole kuulda midagi, kui välja arvata Rove Digitali juhtum, mida kohalik ajakirjandus väga laialt kajastas. Siin oleks meie riigiisadel ainet mõtlemiseks. Ausalt öeldes polnud ma kunagi mõelnud sellele, kui palju on küberkuritegevust ja kui levinud see on. See loeng pani mind natuke imestama kui laialt levinud see petturluse liik on. Sellest loengust sain teada kui mitmekülgne on küberkuritegevus, kuidas blokeeritakse kodulehekülgi, mis on botnetid ja kuidas varastakse krediitkaardiandmeid. Kindlasti oli ka see üks kõige vajalikum ja huvitavam loeng ning pani paljud mõtlema oma arvuti ja andmete turvalisusele.

Andres Käver kui värskelt kooli lõpetanu seab lati väga kõrgele, valdav enamus ITK tudengitest ei küündi tema taseme ligilähedale mitte kunagi, sellist töökust ja võimet asju ära teha on kindlasti väga vähestel, lisaks tundub ta olevat väga andekas ja huvitav inimene, kellelt on kindlasti väga palju õppida, tore et ta jagab oma soovitusi ja kogemusi koolist hea meelega. Värskelt kooli lõpetanute soovitusi ja loenguid võiks kindlasti rohkem olla siis oleks tudengitel ka elu natukenegi lihtsam. Andres Käver oskab ennast väga hästi väljendada ja teda on hea kuulata, temast on aru saada, et tal on korralik kogemustepagas. Ainuke asi mis natuke häiris selle loengu juures oli jutt tööandjate raskest elust, mina kui vastaspoole esindaja võin öelda, et töövõtja elu on samuti raske. Kuulata sellise inimese arusaamist elufilosoofiast ja tema kogemustest IT vallas oli igati hariv ja vajalik igale tudengile.

Skype monitooringu loeng oli kõige viletsama tehnilise kvaliteediga loeng, kohati oli sõnadest, mida nad rääkisid väga raske aru saada ja lisaks oli mikrofoni plärin erinevalt teistest loengutest päris korralik, nii et loengu kuulamine oli paras piin. Samas teema oli ju huvitav, igal eestlasel hakkavad ju kõrvad liikuma kui sõna „Skype“ kuuleb. Ausalt öeldes lootsin sellest loengust enamat aga samas sain huvitavat infot selle kohta kuidas see suur kaadervärk siis töös hoitakse. Ausalt öeldes arvasin, et sellega tegeleb isegi palju rohkem rahvast. Tundus, et loengut läbi viivad inimesed pole just palju avalikult esinenud ning olid kuidagi krampis. Kindlasti kõige nõrgem loeng.

Nortali loengust vastust esitatud küsimusele kuidas saada superstaariks, ma loengust küll ei saanud, aga tõenäoliselt oli selles mõeldud töötamist Nortalis. Räägiti tööst tarkvaraarenduses ja suveülikoolist. Tõmbaksin paralleeli Skype loenguga - samuti suht viletsa heliga ja ausalt öeldes ei osanud nii Skype kui ka Nortali inimesed huvitavalt esineda. Kuigi Nortali inimesed olid tunduvalt parema väljendusoskusega kui inimesed Skypest, arvan, et kindlasti oleks saanud seda loengut paremini teha.

Viimast loengut oli hea kuulata, Merle Liisu Lindma oskab huvitavalt ja kaasakiskuvalt rääkida. Õpetab olema õnnelik ja suhtuma elusse positiivselt, rääkima ja usaldama inimesi, mis on tegelikult ju loomulik ning peaks olema iga inimese käitumise alus. Tegelikult oligi see parim loeng kuna seda, kuidas käituda, elada ja suhtuda on vaja kõikidel elualadel, mitte ainult IT valdkonnas. Selliseid loenguid võiks kindlasti rohkem olla. Samuti jäi loengust meelde Merle Liisu Lindmaa arvamus, et matemaatika on õppeaine, mis õpetab mõtlema, sama oli välja toodud ka Margus Ernitsa loengus.

Igas loengus oli kindlasti, midagi kõrva taha panna ja õppida. Tore on kuulata inimesi kellel on kogemusi erinevatest asjadest. Loenguid kuulates panin tähele, et saalis on loengut jälgida palju lihtsam kui kodus olles ja tagantjärele kuulates, sest kodus on palju muid segavaid asju ja nii kipub 1,5 tunnine loeng venima vahest isegi rohkem kui mitme tunni pikkuseks.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?

Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.[1]

Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?

Vastava aine õppejõuga.[1]

Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?

Registreerumine toimub ÕIS-is.Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.[2]

Mis on tähtajad?

Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.[1]

Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?

RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.[3]

Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Kui õpid OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €.[3]

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?

Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.[4]

Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?

Jah. Deklareerimisel võtab tudeng endale kohustuse aine õppekava läbida. Diplomi saamiseks peavad olema endale võetud kohustused sooritatud.[5]

Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest.[6]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 22 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus

Kuna semestril on 27 EAP tasuta, siis aasta lõpuks esitatav arve on (2*27)-(22+20)= 12 EAP eest. Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.[7]

Sellest tulenevalt on arve 12 EAP*50 € = 600 eurot.