User:Avoole

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Andreas Voole

Esitamise kuupäev: 19.oktoober 2016

Essee

Minu jaoks on õppekorralduse ning erialatutvustuse aine justkui esimene peatükk IT maailmas. Kuigi olen vähemalt viimased 15-aastat veetnud päevas tunde internetis, siis polnud mul tegelikult varem väga suurt aimu, kuidas üldse see IT maailm töötab. Aine ise koosnes ühest sissejuhatavast ning seitsmest loengust, kus esinejad rääkisid oma kooliteedest, kuidas nad selle kindla erialani jõudsid ning mis raskused on vaja ületada, et end sellel tänapäeval populaarsel maastikul läbi lüüa.

Esimene loeng, mille viisid läbi Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer toimus eelnädalal, mis andis väga hea ülevaate koolist toimuvast. Saime teada, mis meid selles konkreetses aines ees ootab, mida teha, kuidas teha. Näiteks soovitati teha koostööd, mis teeb õppimise tunduvamalt lihtsamaks. Samuti räägiti meie võimalustest- alustades stipendiumitest, koolieeskirjadest kuni videoloenguteni välja ning kõige lõpuks, mida mitte teha, ehk siis plagiaadil on väga tõsised tagajärjed. Isiklikult sain sellest loengust väga hea aimduse järgnevate aastate kohta.

Andres Kütt, kes hetkel töötab riigi infosüsteemi arhitektina, oli meie esimene külalisesineja. Tema rääkis kuidas teda juba noorena arvutid huvitasid ning kuidas ise huvi tundes ning vaeva nähes võib päris suuri asju teha. Nimelt kirjutas ta juba aasta peale oma esimest kokkupuudet arvutiga JUKU peal assembleri programmi ning rääkis, kuidas tema ja ta sõbrad lõpuks arvutiõpetajale endale abi andsid. Minu, kui vahest veidi laisa inimese, jaoks oli tema üks kõige motiveerivamaid esinejaid, just selletõttu, et tal oli väga palju häid näiteid raske töö ja õppimise kohta. Näiteks kuidas MIT-is kaugkursuse lõpetas. Seda sealjuures suuresti ainult videokõnede kaudu. Siia lõppu võiks veel tuua ka tema tsitaadi: "On ainult üks inimene, keda huvitab teie haridus. Ja see olete teie." Just see lause jäi mulle sellest loengust kõige rohkem meelde ning on aidanud ennast siiani rohkem pingutama panna.

Kristel Kruustük, kes alustas IT Kolledžit arendajana, kuid hiljem testimise peale üle läks ning Marko Kruustük, kes lõpetas IT Kolledži arendajana, rääkisid kuidas nende elu ning erinevad töökohad neid lõpuks Testlio asutamiseni viisid. Ka nemad rääkisid kui tähtis on selles valdkonnas järjepidevus, tahtejõud ning samuti suhtlusoskus. Ilma selleta oleks nende elukäik ilmselt täiesti teistsugune. Praeguseks on nende firma suurenenud tunduvalt- neil on võimalus palgata juurde aina uusi töötajaid ning samuti on neil kontor nii Tallinnas kui ka ookeani taga, San Franciscos. Väga inspireeriv loeng, milles leiaksid häid näpunäiteid ka teistes valdkondades töötavad inimesed- ehk siis ühest ideest, tahtejõust ning unetutest öödest võib saada midagi väga suurt.

Just süsadminnimisest, ehk siis erialast mida mina õpin, rääkis Lembitu Ling aka Snakeman. Lembitu on pika töökogemusega süsteemiadministraator, kes rääkis milline võiks olla õige kandidaat sellisele erialale. Ta rääkis, kuidas sellel ala peaks olema piisavalt teadmisterikas, kuid samas ka laisk. See tähendab, et käsitsi mitmeid korda sama asja teha ei ole lihtsalt mõtet, vaid need tuleks ära scriptida. Sellisel viisil hoiaks kokku nii aega kui ka inimressurssi. Samuti jäi sellest loengust külge, et süsteemiadministraator võiks hästi tunda koodi ning peaks oskama suhelda, et saada aru ka arendaja ning arhiktekti poolest.

Viiendas loengus rääkisid meile oma kogemustest Andres Septer ja SCRUM master Einar Koltšanov. Siit loengust jäi mulle pigem külge Eesti tööturust rääkinud Andrese jutt, mis andis väga hea ülevaate Eesti erinevate asutuste plussidest ja miinustest. Esiteks soovitati kindlasti enne tööle asumist teha taustakontroll, kõige lihtsamaks variandiks küsida mõnelt praeguselt või endiselt töötajalt informatsiooni. Samuti pidavat Eestis paremad töökohad liikuma just inimeste, mitte töökuulutussaitide kaudu. See andis mulle palju mõtlemisainet kuna varasematel töökohtadel pole ma seda kunagi arvesse võtnud ning võibolla just sellepärast olen niiöelda "vastu pükse" saanud. Nagu öeldakse, siis kaks pead on ikka kaks pead. Seda mainis ka Andres, kes teadis oma kogemustest rääkida, et üksi töötada on paha ning soovitas nii ettevõtetes alati koostööd teha või startupi alustamisel alati sõber kampa võtta, sest nii on tunduvamalt lihtsam ja nalja saab ka rohkem. Einar, kes tegelikult ei alustanud üldse IT alal, ütles: "Võimalus liikuda on sinu võimalus muutuda ja õppida ning seda elukestvalt." See pani mõtlema, et tegelikult ei tea kuhu elu viib ning igast ainest ja teadmisest tuleks viimast võtta.

Ivar Laur, kes on hetkel Eesti Maksu- ja Tolliametis analüütikaosakonna juhataja rääkis meile pikalt oma tööst ning andmeanalüüsist. Sellest loengust sain teada palju uut ja huvitavat. Ta rääkis kuidas andmeid õigesti analüüsides võib saada tervikliku pildi ning kuidas selle arvelt on võimalik teha ennustusi. Olles ise väikene pokkerihuviline, kes aegajalt huvi korras mängib, pakkus see mulle tegelikult väga palju huvi. Just sellesuhtes, et olen ka ise oma sessioone ja vastaseid analüüsinud, et järgmine kord teatud olukorrad paremini mängida- kui suur on minu tõenäosus kindlate käte vastu jne. Seega jäin mina selle loenguga väga rahule ning mõistan analüüsimise kasu.

Jaan Priisalu rääkis meile seitsmendas loengus Eesti küberkaitsest. Kuna selles valdkonnas on mul teadmised täiesti nullilähedased, siis oli tema loeng väga põnev ning silmaringi laiendav. Väga meeldis mulle see, kuidas ta rääkis meile tänapäeval igapäevaellu sulandunud digiallkirja projekti juures oli. Samuti tõi ta välja Eesti väljakutsed, millest ülesaamiseks on lihtsam teha teiste riikidega koostööd. Üldiselt mulle loeng meeldis ning kuigi sellest varem eriti midagi ei teadnud, siis Jaani kuulata oli väga lihtne ning ta suutis ennast kuulama panna. Nagu ka meile kaitseväes räägiti, siis aina rohkem ja rohkem toimuvad erinevad sõjalised aktid just IT teel ning seepärast tunnen, et see on valdkond, mis vajab aina rohkem tippspetsialiste.

Hedi Mardisoo, Starman AS, pidas meile meie viimase loengu. Tema rääkis ITst ja turunudusest ning kui tähtis tänapäeval on turundus. Sain teada, mis erinevaid nippe kasutada oma toote turundamisel ja miks võib juhtuda, et mõni kindel toode või siis firma läbi ei löö. Üldiselt väga tore esineja, kuid minu enda jaoks oli see ilmselt kõige igavam loeng. Olles ise mitte kõige aktiivsem suhtleja, siis tundsin, et see ala ei ole mulle.

Kokkuvõttes tunnen, et see aine on väga silmaringi avardav ning kuigi on veel palju palju õppida, siis arvan, et olen nüüd IT valdkonnas veidikene targem. Oli väga palju häid loenguid ning väga palju häid motiveerivaid mõtteid, mis mõnel laisemal päeval õppima panevad.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

• Eksamit on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. (Õppekorralduse eeskirja punkt 5.2.12)

• Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga. (Õppekorralduse eeskirja punkt 5.2.12)

• Kordussooritusele registreerimine toimub ÕISis. (Õppekorralduse eeskirja punkt 5.2.8.1)

• Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (Õppekorralduse eeskirja punkt 5.2.8.1)

• Riigifinantseeritaval õppekohal on kordussooritused tasuta. (Õppekorralduse eeskirja punkt 5.2.7)

• Tasulisel (OF) õppekohal kehtestatakse kordussoorituse tasu suurus Rektori käskkirjaga ning arve kuvatakse ÕISis. (Õppekorralduse eeskirja punkt 5.2.7)

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?

• Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks. (Õppekorralduse eeskiri 3.2.1)

• Esitama avalduse akadeemilisele puhkusele minekuks. (Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4)

• Esitama avalduse akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikdendamiseks. (Õppekorralduse eeskiri 6.1.4)

• Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. (Õppekorralduse eeskiri 7.1)

• Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne. (Õppekorralduse eeskiri 5.3.10)

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

X = 23 EAP

Y = 21 EAP

IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris , seega tuleb aastas koguda 54 EAPd. Ühe EAP hinnaks 50€.

Kuna esimesel semestril koguti 23 EAPd ning teisel 21 EAPd, mis kokku teeb 23+21= 44 EAPd, siis tuleb tudengil tasuda (54-44)*50€ = 500 €