User:Bbrokan

From EIK wiki

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Boris Brokan

Esitamise kuupäev: 22.10.2015 kell 10:00

Essee

Õppeaine eesmärgiks on tutvustada IT maailma ning motiveerida tudengeid süvenema oma õpingutesse. Igal loengul olid erinevad külastajad, kes on seotud meie erialaga. Kahjuks ma ei olnud kõikidel loengutel, seoses, et olid mõned probleemid tööl, aga vaatasin kõik loengu salvestused. Esimene loeng oli kõigepealt tutvustus õpeainega. Milleks meil on vaja see õpeaine ja mida ootab meist õpejõud. Räägiti õppekorraldusest ja sisekorrast. Millised õppekeskonnad olemas meie ülikoolis, olemas erinevad stipendiumid, täesti palju huviringe ja kuidas toimid õpeprotses. Anti ka infot hindamise süsteemist, mida on vaja teha, kui tahad õppida siin, millised ollukorrad võiks juhtuda ja kuidas need lahendada. Ja veel öeldi, et igal loengul külastavad meid erinevad huvitavad inimesed, selleks et rääkida mõnda juttu meile.

Nad rääkisid oma kogemustest ja elust, millised olid nende mõted, eesmärgid, ettepanekud ja motiverimis momendid, kui nad tegid oma esimesed sammud it valdkonnas. Minu meelest kõige tähstamad asjad oli need, kus nad rääkisid oma tööst, mida on vaja selleks, et olla edukas. Millised mõted peas sul peavad olema ja millised tegevused sa pead tegema, et saada hea spetsialistina it valdkonnas. Nad proovisid motiverida meid ja anda oma kogemust meile, et me hakkaksime mõtlema ja uurima, mida ootab meid tulevikus, mida võiks teha ja millest võiks mõelda, et olla edukas it valdkonnas.(1)


Juba teisel loengul meid külastas Tiina Seeman. Ta rääkis proektijuhtimisest, selgitas meile miks igal projektil peab olema projektijuht ja milline peab olema hea projektjuht. Näitas meile statistika tabeleid ja seletas miks aja planerimine on väga tähtis projektis. Rääkis ka oma kogemustest ja karjäärist.(2)


Kolmas loeng läks koos Elar Rangiga. See loeng mulle väga meeldis. Nagu ma sain aru, ta on veebirakenduste arendaja ja turvalise testija. Ta lõpetas Tallinna Polütehnikumi nagu mina, aga kohe ei läinud õppima, läks tööle. Meeldis kui ta rääkis, kuidas ta jõudis ülikooli. Väga palju ta rääkis oma õpimisest ülikoolis. Miks, kui ta on arendaja aga läks administrerimist õppima. Millised trikke ta kasutas, et saada CUM LAUDE. Tegi ka väga suurt sovitust meile : “Ära karda küsida ja suhelda”. (3)


Neljanda loengu viis läbi Taavi Tuisk. Ta on süsteemiadministraator ja ta alustas oma karjääri TTÜ-s. Ta rääkis meile, süsteemiadministraatori tööst, tema kohustustest ja rollist asutuses. Rääkis milline peab olema süsteemiadministraator. Kui ise juba töötan it valdkonnas kaks aastat ja tean millised võiks juhtuda ollukorad, ma olen põhimõteliselt nõus temaga, et inimene, kes töötab süsteemiadministraatorina peab olema väga stressikindel ja leidlik. Rääkis ka sellset, et kui raske oli kuskilt 20 aastat tagasi, kui eestis it valdkonn just tegi oma esimesed sammud. Sel ajal dokumentatsioon oli puudulik või puuduv, esimesed süsteemid olid koos suurte veadega ja olid kehvad töövahendid. Veel oli soovitus temast et on vaja valida töökohta, kus on perspektiiv ja arendamis võimalus on suur, mitte see töökoht, kus inimene teeb natuke tööd ja pärast tegeleb oma asjadega või puhkab.(4)


Viies loeng oli koos Kert Suviga ja ta rääkis meile testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Mulle ei meeldinud see loeng, seosega et mulle ei meeldib arendamine ja testimine. aga sain ka teada palju huvi asju. Ta selgitas meile, miks viiakse teste läbi, kust sai see oma algust. Selgitas, et testitakse kõigepealt selleks, et informatsiooni saada. Selles valdkonnas on 2 probleemi, esimene on see, et testitakse vähe ja teine on see, et spetsialiste on vähe. Spetsialiste on vähe sellepärast, et see ei ole popularne töö, testijad saavad väiksed palgad ja testida oskab igaüks. Kahjuks testimine on kallis. Andis ta ka seletust, kes on testija - professionaalne skeptik ja pessimist, temal puudub pime usk, tal on masside mõtlemisest teistsugune arusaam, ta on tugev analüütik.(5)


Kuues loeng oli väga huvitav, minu meelest see oli kõige huvitam loeng. Meid külastas Targo Tennisberg. Ta tuli loengule mitte nagu tavaline inivmene, aga nagu maag. Minu arvamusest, kohe oli aru saadav, et ta tahab, et teda mite ainult kuulnud aga veel ka vaadanud mida ta teeb. Alustas ta ajaloost, rääkis alkimikutest. Peale seda ta tuli õigeks teemaks ja hakkas rääkima it valdkonnast. Ta rääkis projektides. Hea projekt sõltub ajast, ressurssidest ja kvaliteedist. Ta andis meile edu võtmed: probleemide ennetamine ja riskide maandamine (mitte see, kui ägedat koodi sa oskad kirjutada), valmisolek teha tegevusi, mis jäävad väljapoole sinu ametikirjeldusest, efektiivse kommunikatsiooni võime ja valmisolek ootamatusteks. Kuidas saada head töökohta? On vaja olla taiplik, teha asjad õigeaegselt ära ja olla hea tiimikaaslane. Targo Tennisberg rääkis, et kõiki oskusi võib omandada ka iseseisvalt, seepärast kool ei ole oluline. Koolis olulised on saavutused. Konkreetsetest teadmistest tähtsam on võime õppida. Diplomist tähtsam on võime asju lõpule viia. Loengutest tähtsam on võime koostööd teha. Kool pakub praktilisi võimalusi nende harjutamiseks.(6)


Oli

Seitsmenda loengu viis läbi Tanel Unt. Ta on IT ettevõtja ja tihti tegeleb start-uppidega. Oma sõpradega alustas ta ka oma startupp, nad tahtsid teha oma digiboksi aga see oli liiga raske. Siis nad tegid tavalist tarkvara teistele inimestele. Tanel Unt andis meile nõu - õppida, sest tänapäeval meie maailm nii kiiresti muutub, näiteks erinevad uued tehnoloogiad luuakse, aga selleks, et neid jälgida on vaja palju õppida iseseisvalt. Ta soovis meile uskuda iseendasse, õppida, kuidas oma kapitali suurendada, alustada väikestest ettevõttest. Kui te otsustasite, et tahate saada ettevõtjaks, siis Tanel Unt soovib minna koolitusele, kus räägitakse sellest kuidas heaks ettevõtjaks saada. Kui te tegelete ise ettevõtmisega, saate ise otsustada millele kulutada kapitali, mida teha ja mida arendada. Ta täpsustas, et on olemas risk. Kui te ainult alustasite tegelema ettevõtmisega ja teie juurde tuleb suur klient, siis on ka suur vastutus. Parem alustada väikestest klientidest. (7)

Parandatud

Seitsmes loeng oli koos Tanel Untiga. Vaatasin loengu videot ja mulle meeldis. Ta rääkis oma elust, kes ta on ja kuidas ta jõudnud sinna, kus ta on praegu. Tanel ei jõudnud lõpetada ülikooli ja hakkas tegelema oma projektidega. Väga huvitav oli see, et tema esimene suurem projekt oli liikuva objekti positsioneeriva süsteemi arendus. Mõtlesin, et ta räägib sellest rohkem, seosega, et ise sellega palju tegelen. Aga kahjuks ei rääkinud ta nii palju sellest. Rohkem juttu oli ettevõte alustamisest. Kui sa alustad oma projekti, siis sa pead oskama väga palju asju - ramatupidamin, erialased oskused, seadused ja nii edasi. Pead ka leidma hea meskond ja mõelda sellset, et kas sa ise hakkad investreeima või lead endale investori. Ta andis mulle palju infot mõtlemiseks. Oluliseim oli see, et kas sa tahad olla tavaline töötaja või ettevõtja? Veel li palju juttu tüpilesest probleemist ja keda võiks võtta partneriks. Meeldis ka jutt Kosovost.



Viimane loeng oli koos Oleg Bogdanoviga ja Oliver Kadakga. Oliver Kadak rääkis meile andmeanalüüsi olulisusest. Andmeid, mida analüüsida, on igas valdkonnas: iga üks hoojab oma andmebaasi. Ta on matemaatik-teoreetik ja koodikirjutaja. Oma esimesed masinkoodi programmid ta kirjutas aastal 1974. Ta töötas laevaprogrammeerijana, on tegelenud kosmoseuuringutega, kirjutas programmi haiglatele.(8)

Arvan, et see õppeaine andis mulle väga palju infot sellst, mida ootab mind tulevikus, et ma saan ise valida oma teed ja ise saan planeerida kõik tegevused minu elust. Need keda, ma kuulsin andsid väga palju soovitusi, mida võiks kasutada elust.


Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastused

1. Võin teha korduseksamit kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks.

2. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. [1]

3. Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav: korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis; üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [2]

4. Kordussoorituse aja määrab õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.

5. Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal olevale üliõpilasele on kordussooritus õppekorralduse eeskirja punkti 5.2.7. kohaselt tasuta, tasulisel (OF) õppekohal olevale üliõpilasele on kordussoorituse maksumuseks nii ÕIS-i kui ka õppeteenuste tasumäärade nimekirja kohaselt 20 eurot.

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.

Üliõpilasel (alates sisseastumine 2013/14) on õigus saada vajaduspõhist õppetoetust, kui:

1)Tudeng peab koostama ja kinnitama Õis-is igaks semestriks oma õpingukava.[3]
2)Registreerida ained õppeosakonnas, mida tahetakse valida teistest EIK - või teiste kõrgkoolide õppekavadest.[4]
3)Akadeemiline liikumine, mis võib toimuda vabade õppekohtade olemasolus 2 korda aastas.[5]
4)Teha eksami/arvestuse kordussooritusi (kuni kaks korda).[6]

Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?

Positiivselt eksami sooritanu võib teha üht korduseksamit kahe semestri jooksul.Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.[7]

Ülessanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile. (X väärtus - 20 ja Y väärtus 21)

2015/2016 õppeaastal tuleb hüvitada kõik EAP-d alla 54, igal semestril soovituslik võtta 27 EAP väärtuses aineid. Ühe EAP hind 50€.

Esimine semestr: 25
Teine semestr: 21
1)Kokku: 25+21=46(EAP)
2)Puudub: 54-46=8(EAP)
3)Võlg: 8*50=400(EUR)


Viited

Kasutatud allikad

(1) https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305?ec=true

(2) https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36?ec=true

(3) https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true

(4) https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true

(5) https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true

(6) https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true

(7) https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true

(8) https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true