User:Ckirtsi

From EIK wiki

Õpingukorraldus ja erialatutvustus - Arvestustöö

Autor: Carlos Kirtsi

Rühm: 12

Esitamise kuupäev: 17.10.16


Essee

Jõudes esimest korda IT Kolledžisse ei osanud ettekujutada milline hakkab olema elu värske ülikooli õpilasena. Võib öelda, et esimesed hetked uues keskkonnas olid ka kohati hirmutavad, aga samas ka täis ootusi tuleviku suhtes. Olen tundnud alati suurt huvi tehnoloogia kohta ja sellest ka otsus tulla just IT Kolledžisse. Olenemata suurest huvist tehnoloogia kohta ei olnud mul varasemalt otsest kokkupuudet inimesega, kes ka tegeleks antud valdkonnas ja sellest tulenevalt puudus mul ka reaalne aimdus milline võiks olla mu eriala näiteks pärast kooli lõppu. Suureks kergenduseks saigi see, kui avastasin, et üks ainetest mida esimene semester läbin on just õpingukorraldus ja erialatutvustus ehk täpselt need asjad mida ma vajasingi.

Alustades siis esimesest loengust ehk ainuke osa ainest, mis puudutas õpingukorraldust. Loengul oli kõik üsnagi otsekohene, räägiti ära mida tohib ja mida ei tohi teha. See oli ka esimene reaalne maik uuest elust tudengina. Kiirelt mõistsin selle loengu jooksul, et nüüd algab aeg kus tuleb korralikumalt õppima hakkata ja reeglid ei ole enam nii kerged kui keskkoolis. Lisaks sai ka palju nippe mida kasutada enda õpingutes eesolevate aastate jooksul.

Juba järgneval nädalal algas teine loeng mida küll paljud nimetavad esimeseks, sest loengu külaliseks oli süsteemiarhitekt Andres Kütt. Vaieldamatult parim loeng mis selle aine jooksul aset leidis. Tulles sinna loengusse eeldusega, et kuna on varahommik ja pole veel harjunud pooleteist tunnise pikkuse loenguga ei olnud mu ootused kuigi kõrged. Õnneks juba esimestel minutitel taipasin, et eeldused olid valed. Andresest kiirgas lausa energiat ja oli väga kaasahaarav. Tema silmist oli näha kui kirglik ta on oma ameti vastu ja just sellest tekkis ka minul soov olla kunagi enda valitud valdkonnas nii teadlik ja kirglik. Esimene asi mis loengus õppisin oli see, et süstemiarhitekt ei ole see mis ma arvasin seda olevat seda sõna kuuldes vaid midagi äärmiselt teistsugust. Parim seletus mis ta välja tõi enda ameti kohta oli see kuidas süsteemiarhitekt on kõikidele suurtele korporatsioonidele, kui karmi reaalsuse teavitaja ehk plaanitud süsteemid arvatavasti ei toimi nii nagu korporatsioonid seda soovivad. Lisaks võtsin endaga kaasa sealt loengust ka sellise ütluse nagu "If there is a reason why, every how becomes reasonable" ehk minu jaoks tähendab see seda, et kunagi ei tasu alla anda, kui ise usun millegisse.

Kahjuks järgnevas ehk teises loengus ei olnud minul endal võimalik viibida, aga õnneks on olemas selline asi nagu loengusalvestus ehk sain ka seda osa koolist testida. Loengu külalisteks olid Kristel ja Marko Kruustük, Testliost. Loengust õppisin palju uut startupide kohta ja mõistsin, et startupi loomine ei olegi lihtsalt lust ja lillepidu, kuigi kui kõvasti vaeva näha võib startup ka väga edukaks osutuda. Lisaks sain kinnitust, et olen valinud õige kooli tänu sellele, et külalised olid ise ITK vilistlased.

Kolmanda loengu külaliseks oli Lembitu Ling, kes on süsteemiadministraator. Kõige huvitavam fakt mis ma antud loengu jooksul teada sain oli, et Lembitul puudub akadeemiline taust ja on kõik enda oskused ise omandanud. Kahjuks kuna ise ei tunne huvi süsteemideadministreerimisest ei olnud antud loeng minu jaoks.

Neljas loeng toimus taas kahe esinejaga ehk õppejõud Andres Septer ja külalisesineja Einar Koltšanov ehk SCRUM master. Loeng oli minu jaoks väga oodatud, sest sain väga palju uut teada just IT alase tööturu kohta ja infot, kuidas tulevikus oma otsuseid paremini teha ja kalkuleerida, kas kõik mis hiilgab on ikka kuld. Lisaks pani just see loeng mind kõige rohkem ka otseselt tegutsema ehk sain kinnitust, et parimad pakkumised liiguvad tagauksest ehk sätestasin ka endale sellest lähtuvalt eesmärgi järgnevate aastate jooksul leida võimalikult palju erinevaid tuttavaid ja erialaseid kontakte, et värkselt koolis tulnuna oleks tööturul eelis teiste ees. Kahjuks pidin ka sellest loengust poole pealt lahkuma ja Einari osa jäi kohapeal kuulamata, aga taaskord tuli appi loengusalvestis, kus siis sain rohkem teada ka IT ja äri suhtest. Nimelt Einar, kes siis ise tegeleb valdkonna mõlema poolega rääkis, kuidas tavamaailmas IT asetseb.

Viies loeng toimus teemal andmete analüüs ja külaliseks oli Ivar Laur. Isiklikult minu jaoks ei olnud loeng enam nii silmaringi avardav kui kõik eelnevad. Võimalik, et minus pesitseb sisemine vimm Maksu- ja Tolliameti vastu? Kuigi loeng oli ülesehituselt hea ja sai palju infot oli mul kahjuks raske seda loengut jälgida ja palju asju jäid ka lihtsalt poolikuks selletõttu. Ainus asi mis sellest loengust meelde jäi oli ütlus: "Kui puuduvad inimesed ei ole ka vahendeid, aga kui on vahandid, aga puuduvad inimesed, kes neid kasutaks pole neil vahenditel mõtet."

Järgneval loengul oli külaliseks Jaan Priisalu EV küberkaitsest. Loengu käigus õppisin palju enda kodumaa kohta ja milline on meie küberturve. Loengu jooksul õppisin ka rohkem küberturve ameti kohta millest ma eelnevalt ei teadnud mitte midagi. Huvitav oli näha ka inimest kes on üks Eesti digitaliseerimise edasiviijatest ehk internetivalimiste ja digiallkirja loomisel oli tema üks neist kes seda abistas.

Viimane loeng oli ka üks põnevamate killast, külaliseks oli AS Starmanist Hedi Mardisoo. Tema selgitas siis rohkem turundust. Tema jutust selgus, et IT ja turundus on omavahel tihedalt seotud ja seda veel eriti tänapäeval kus suurem osa asju digitaliseeruvad. Tema loengus selgus kuidas IT aitab äridel efektiivsemaks muutuda ja see on väga oluline.

Kokkuvõtteks sooviksin öelda, et kuigi minule isiklikult ei olnud kõik loengud nii põnevad kui teised siis nägin siiski nende vajalikust ja leian, et see kursus oli täpselt see ja rohkemgi, kui ma sellest ootasin. Pärast selle kursuse läbimist on mul laiem vaatepilt IT maailmast ja kindlasti teen oma otsuseid tulevikus kriitilisema pilguga just tänu sellele valikule teemadele. Läbiv mõtte mis kõikidest loengutest läbi käis oli, et kunagi ei tohi alla anda ja seda ei kavatse ka mina teha.


Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B:

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.(1)

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Õppejõuga.(2)

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Toimub ÕIS-i kaudu.(3)

Mis on tähtajad? 2 päeva enne sooritust.(4)

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Tasuta.(5)

Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? 20 eurot.(6)


Küsimus 2:

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. Õigus valida kuni kümne protsendi ulatuses oma õpingukavast valikainete mahu arvel vabaaineid teistest EIK õppekavadest või külalisüliõpilasena teiste kõrgkoolide akrediteeritud õppekavadest, registreerides valitud ained õppeosakonnas enne semestri punase joone päeva. (7) Minna akadeemilisele puhkusele.(8) Akadeemiliselt liikuda õppekavade vahel. (9) Koostama ja kinnitama indviduaalse õpingukava algavaks semestriks.(10)

Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel? Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.(11)


Ülesanne:

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 28 EAPd ja teise semestri lõpuks 22 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Nõutud EAP-de hulk õppeaasta jooksul on 54. Ühe EAP hind on 50 eurot. Juhul kui esimene semester 28 EAP-d ja teine semester 22 EAP-d siis õppeaasta jooksul on kokku 50. 54 - 50 = 4 puudu olevat EAP-d. 4 * 50 = 200 eurot.

Ehk esitatav arve oleks 200 euro suurune.


Viited

1 - 5.2.12 Eksamite ja arvestuste korraldus

2 - 5.4 Arvestused

3 - 5.2.8.1 Eksamite ja arvestuste korraldus

4 - 5.2.8.1 Eksamite ja arvestuste koraldus

5 - KKK 10.

6 - KKK 10.

7 - 3.1.1 Õppuri õigused

8 - 6.1 Akadeemiline puhkus

9 - 7.1 Akadeemiline liikumine

10 - 3.2.1 Õppuri kohustused

11 - 5.3.10 Eksamid