User:Cliebert

From EIK wiki

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Chris Liebert
Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2011

Essee

Õppekorraldus ja sisekord

Selles sissejuhatavas loengus tutvustati meile kõrghariduse eesmärki - oluline on õpingute jooksul tervikpildi omandamine, milleks aluspõhja annab bakalaureuseõpe, kuid konkreetsemate erialaste teadmiste saamiseks tuleks läbida ka magistriõpe. Indrek Rokk tutvustas IT Kolledži laboreid ja tegutsevaid klubisid. Samuti pandi südamele lugeda läbi õppekorralduse eeskiri, et õpingute ajal ei tuleks ebameeldivaid üllatusi ega õppejõududega möödarääkimisi. Lühidalt tutvustati e-õppe keskkonda ehk Moodlet ja IT Kolledži Üliõpilasesindust. Ülesastunud esinejad jäid meelde huumori ja sõbralikkuse poolest. Seega esmamulje IT Kolledžist jäi positiivne.

Innovatsiooni olemus ja juhtimine

Esimese nii-öelda korraliku loengu pidas meile Linnar Viik, kes rääkis innovatsioonist. Innovatsiooniaastast on möödas küll juba 2 aastat, aga kuna olukord majanduses on endiselt segane, siis uuenduslikkus on jätkuvalt kuum teema. Linnar rääkis kuidas inimestel on kujunenud valearvamus, et innovatsiooniga saavad tegeleda ainult suurettevõtted. Pigem on olukord just vastupidi, sest innovaatilisus on tihti väikeettevõtete jaoks ainus võimalus turule murdmiseks ja suurkonkurentidega võistlemiseks. Seega Linnari jutt kulus meile kõigile ära, kes me vähegi tulevikus ettevõtlusega plaanime tegeleda. Loengust jäi meelde üks oluline kuupäev – aasta 2020, mil peaks valmima Euroopa digitaalne ühisturg ning fakt, et Eesti ettevõtete kõige suuremad kulutused innovatsiooni vallas on seotud masinatega. Väga meeldis üks mõte, mis kõlas umbes järgmiselt: „Innovatsioon on nagu jalgrattaga sõitma õppimine, enne õnnestumist kukutakse palju, kuid läbi kukkumiste õpitakse ja lõpuks läheb õnneks.“ Nii on ka programmeerimise puhul. Tuleb nii kaua koodi kirjutada kuni programm tööle hakkab. Aga just need töö käigus tehtud vead, teevad meist paremad programmeerijad.

Ideest teostuseni

Järgmiseks astus meie ette IT Kolledži vilistlane, Mart Mangus – aktiivne ettevõtja igapäevase palgatöö kõrvalt. Kogemusi noormehel ettevõttevaldkonnast jagus. Sissejuhatuseks rääkis ta enda erinevatest ettevõtmistest, millest mõned on osutunud edukateks, teised mitte. Ka Marguse jutust kerkis esile, et pärast ebaõnnestumist ei tohi jääda toppama vaid tuleb otsida pidevalt uusi võimalusi kuidas edasi minna. Tema ettevõtted midagi radikaalselt muutnud ei ole, küll aga oli nendes märgata just seda innovaatilist mõtlemist, millest Linnar Viik meile eelmises loengus rääkis. Näiteks pant24, mille puhul pandimaja idee toodi Internetti. Mardi puhul jäi meelde see, et ta suutis kogu auditooriumi tööle panna ja tegevus loengus oli mitmekülgne, mis peletas igasuguse une. Koos arutleti palgatööliseks või ettevõtjaks olemise plusside ja miinuste üle, tehti SWOT analüüsi ja korrati üle ka Eesti maksusüsteem. Tegemist oli taaskord väga kasuliku loenguga, mis pani võib-olla nii mõnegi tudengi mõtlema, et õppimise kõrvalt võiks tegeleda ka ettevõtlusega.

Robootikast IT Kolledžis

Nagu Indrek Rokk juba esimeses loengus mainis, siis IT Kolledžis on aktiivne robootikaklubi, mis on aastate jooksul ka Robotexil esindatud olnud ja näpsanud mitmed esikohad. Sellest ja rohkemast tuli meile jutustama Margus Ernits. See, mida Margus loengu alguses rääkis, et gümnasistidele õpetatakse koolis kuiva teooriat, millel reaalses maailmas rakendust ei näi olevat, mis tekitab omakorda olukorra kus õpilased on vähemotiveeritud. See kõik tundus tuttav. Võib-olla sellepärast, et alles 4 kuud tagasi ma lõpetasin gümnaasiumi ja just seda ma mitmel korral gümnaasiumi vältel tundsingi. Sellepärast ma Marguse poolt mainitud uudse lähenemisega, et õppimine peaks olema mänguline, olen 100% päri. Loengust jäi meelde tarkvara nimega Mind map, mis võib õppimisel kasulikuks abivahendiks osutuda. Loeng lõppes lihtsa matemaatilise ülesandega, kuid mille lahendamine osutus küllaltki aeganõudvaks, sest ülesanne polnud matemaatiliselt püstitatud. Mis minu meelest näitas, et puhas teooria õppimine pole sugugi just parim lahendus.

Serverikeskuste võrguarhitektuur

Järjekorras 5. loengu viisid läbi Toomas Mõttus ja Jaan Feldmann. Kõigepealt andis Toomas ülevaate Net Group’st ja nende tegemistest. Huvitav oli kuulda, et nende firmas on Facebook pigem just kohustuslik, mis näitab, et firma on uuenduslik ja käib ajaga kaasas, sest olegem ausad, läbi sotsiaalmeedia on suurepärane võimalus oma ettevõtet reklaamida. Jutujärje võttis üle Jaan, kes rääkis peamiselt serverikeskuse ülesehitusest ja selle haldamisest ning kuidas see on aja jooksul muutunud ja milline on tulevik. Kuna jutt oli väga tehniline ja sisaldas palju võõraid termineid, siis slaidid ja joonised olid väga asjalikud ja aitasid muidu keerulist juttu paremini mõista. Minu jaoks kõige huvitavam osa loengust oli see, kui ta rääkis nii-öelda pilvest. Ilmselt tulevikus ongi meil ainult ekraan laua peal ja kõik vajalikud rakendused tulevad teenuspakkujalt. Eks pilve populaarsust näitab ka asjaolu, et pärast Apple iOS 5 tulekut on iCloud saanud nädalaga juurde 20 miljonit uut kasutajat. Minu arvates võiks Jaan uuesti meile rääkima tulla, küll aga järgmisel õppeaastal, näiteks aine CISCO raames.

Kas sellist IT-d me tahtsimegi?

Järgmisena astus meie ette Agu Leinfeld, samuti IT Kolledži vilistlane, kes parajasti töötab Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuses. Arutleti üldiselt tehnoloogia positiivsest ja negatiivsest mõjust kogukonnale, aga ka mis tulevik toob. Mina isiklikult arvan, et tehnoloogia on mõjunud ja mõjub kogukonnale positiivselt. Loodan ainult, et keegi leiab viisi küberkurjategijate ohjeldamiseks. Loengut toetasid mitmed huvitavad faktid. Näiteks, et inimeste kõnnikiirus on tõusnud 10% ning harjumuseks on saanud e-posti lugemine WC’s. Viimane fakt näitab, et tehnoloogia arenguga suureneb ka inimest ümbritsev informatsiooni hulk ja raske on kõiges selles orienteeruda. Selles hetkel valitsevas infokülluses napib isegi aega, et rahulikult WC’s käia. Külalisesineja omas sarnast tulevikuvaadet nagu Jaan Feldmann, et IT hakkab tulema pilvest ning riistvara tavakasutaja jaoks odavneb: piisab ainult ekraani ostmisest.

Töö arvuti-ikalduste tõrjerühmas

Oma tööst arvuti-ikalduste tõrjerühmas tuli rääkima Anto Veldre.Peamiselt läks teema küberkuritegevusele, mis oli sobilik jätk eelmisele loengule. Anto rääkis kuidas ühiskond on muutunud sõltuvaks tehnoloogiast ja sidest, mida aga oskajad saavad kergekäeliselt enda jaoks tööle panna ning sageli halval eesmärgil. Küberkurjategijad võivad varastada inimeste identiteete, pangakaartide andmeid jms. Samuti leidub veel inimesi, kes langevad pilakirjade ohvriteks, kus keegi teatab, et suur summa raha ootab sind, aga kõigepealt tuleb teha ise üks ülekanne kellelegi. On väljakujunenud arusaam, et kui arvutil on viirusekaitse peal, siis ollakse viiruste ja kõige paha eest kaitstud, mis aga on vale. Eks tuleb ise olla kaine mõistusega ja mitte klikkida iga läikiva asja peale, mis pakub miljoneid.

Akadeemia tee. Spetsialistist teadlaseks ja vastupidi

Loengutesarja lõpetas Kalle Tammemäe, endine IT Kolledži rektor. Loengus kirjeldati TTÜ campust, kus midagi asub ja millised võimalused siin tudengitel on. Samuti saime hea kokkuvõtliku ülevaate Eesti kõrghariduse ülesehitusest ja mille poole tulevikus püüeldakse. Minu arvates oleks see loeng sobinud seda loengusarja avama mitte lõpetama, sest küllaltki pikalt keskenduti TTÜ campusele, mida oleks olnud huvitavam kuulata semestri alguses. Praeguseks oleme enamus juba keskkonnaga tuttavaks saanud ja ei pakkunud nii palju huvi see, kuigi sain ka nii mõndagi uut teada.

Ma arvan, et õpingukorraldus ja erialatutvustus ainena täitis oma eesmärgi. Kindlasti oli huvitavam kuulata erinevate valdkondade esindajaid kui oleks olnud kuulata ühte inimest kõik need 8 loengut. Kõik külalisesinejad olid oma ala spetsialistid ja suutsid enamasti oma teema auditooriumi jaoks huvitavaks muuta ning kaasata tudengid arutellu. Minu jaoks andis õpingukorraldus ja erialatutvustus põgusa ülevaate IT valdkonna inimeste tegemistest ja mitmekülgsest töövaldkonnast.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Eksami mittesooritamisel tuleb teha järeleksam. Korduseksamit on võimalik sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Eksami uuesti sooritamiseks tuleb kokkuleppida vastava õppejõuga, kes võib anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Järeleksamiks registreerimiseks tuleb minna õppeosakonda või saata õppekonsultandile e-post. Kordussooritusele on võimalik registreeruda kordussooritusest üle-eelmise tööpäeva lõpuni. Eksami kordussoorituse tasu riigieelarvelisele tudengile puudub, küll aga riigieelarvevälisele tudengile määratakse see rektori käskkirjaga.

Küsimus 5

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Teisel õppeaastal on võimalik minna akadeemilisele puhkusele kõigi esimese õppeaasta võimaluste puhul(tervislikud põhjused, sõjavägi, lapse hooldamine) ja lisana muudel põhjustel. Akadeemilise puhkuse saamiseks tuleb esitada avaldus rektori nimele, mis vormistatakse rektori käskkirjaga. Maksimaalne ühekordne akateemiline puhkus on 3 aastat, mida on võimalik taotleda lapse hooldamiseks. Puhkus lõpetatakse automaatselt, juhul kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust oma puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks. Puhkust varasemat lõpetamist saab taotleda avaldusega rektori nimele. Ainult üliõpilane, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks, on õigus deklareerida õppeaineid, seda vastava kirjaliku taotlusega õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Jah, kõigil puhkusel olevatel üliõpilastel on õigus sooritada eksameid ja arvestusi.

Skriptimiskeeled

Quest 3

#!/bin/bash
#Autor: Chris Liebert
#Grupp: A22
#Kuupäev: 26.02.2013

# See skript kontrollib, kas kasutajal, kes skripti käivitas on õigus kirjutada etteantud kataloogi või mitte.
# Kataloogi nimi antakse ette käsurealt.

#Muutuja, millega saame käsurealt kataloogi nime.
KAUST=$1

#Kontroll, kas etteantud kataloog on ikka kataloog ja, kas kasutajal on õigus sinna kirjutada
if [ -d $KAUST ] && [ -w $KAUST ]
then
exit 0

#Kui etteantud kataloog pole kataloog või kui on kataloog, aga kasutajal pole õigust sinna kirjutada.
else
exit 1
fi

Quest 4

#!/bin/bash
#Autor: Chris Liebert
#Grupp: A22


#See skript kontrollib, kas etteantud kasutaja kodukataloogis on faile või katalooge,
#mis ei kuulu etteantud kasutajale.

#Parameetri kontroll. Kui vastab süntaksile, siis muutuja väärtustatakse, kui ei vasta süntaksile, siis näitan kasutajale, milline on õige süntaks
if [ $# -eq 1 ];then
KASUTAJA=$1
else
	echo "Käivita skript järgmiselt: $0 [kasutajanimi]"
exit 3
fi

#Kontrollin, kas etteantud kasutaja on olemas
getent passwd $KASUTAJA > /dev/null 2>&1
if [ $? -eq 0 ];then

#Kui etteantud kasutaja on olemas, siis kontrollin, kas kasutajal on kodukataloog ka olemas
getent passwd $KASUTAJA | cut -d":" -f6 | grep "/" > /dev/null 2>&1 
if [ $? -ne 0 ];then
exit 2
else

#Toon sisse uue muutuja, mille väärtuseks on eelmises punktis saadud kodukataloog(kui oli olemas)
KODUKAUST=$(getent passwd $KASUTAJA | cut -d":" -f6 | grep "/")

#Kontrollin, kas kodukataloog sisaldab faile või katalooge, mis ei kuulu etteantud kasutajale(kui leidub, siis kirjutan need väljundisse)
find "$KODUKAUST" -not -user "$KASUTAJA"
exit 0
fi
else
exit 1
fi