User:Csaareot

From ICO wiki

Autor: Carolin Saareots Rühm: 13 Kuupäev: 18.10.2011

Essee


Õpingukorraldus ja erialatutvustus, kui selline ei anna algselt mitte ühtegi vihjet kui sügavuti kaevutakse IT-maailma erinevatesse nurkadesse. Nime põhjal võiks öelda, et kuulame teooriat kuidas koolis hakkama saada. Kuidas lahendada tekkinud probleeme, seoses hinnete, arvestuste ja/või eksamitega. Seda kõike me teada saime, kuid saime teada ka palju rohkemat kui oleks osanud oodata. Kuigi ma leian, et tähtsamate küsimustega oleks võinud tegeleda võib olla natukene rohkem kui ainult kaks arvestuse küsimust. Mitte, et ma endale lisatööd tahaks, ( ilmselt selle kõva häälega välja ütlemise eest saaks kaastudengite käest pikki päid ja jalgu ) aga ma leian, et oleks võinud olla rohkem küsimusi ja tähtsamate teemade kohta mitte uksekaardi kaotamisest. Sest see on iseenesestmõistetav mida sa teed ja kuhu pöördud, kui kaotad ära uksekaardi või kapivõtme. Muidugi võtan ma seda teemat üldiselt, võib olla tõesti leidub mõni terav pliiats kes ei suuda välja mõelda mida siis teha, aga üldine rahvas on siiski piisavalt taibukas.

Kui rääkida lähemalt esimesest loengust siis esmalt nagu ei tulegi midagi väga silme ette. Suht üldine ja informatsiooniga ülekoormatud. Teemadevahetus oli järsk ja kiire. Tundus kuidagi toores. Väga ebamugav oli kuulata. Esinejad tegid oma tööd hästi, neile etteheita ei ole midagi. Kuna see oli esimene loeng ja ideeks oli anda võimalikult palju informatsiooni kooli korralduse ja koolis toimiva kohta, siis võtaks seda natukene kergemalt. Informatsioon sai edastatud inimestele ja kõik olidd õnnelikud. Ma arvan, et ma ei hakka siia fakte välja tooma, sest see loeng oli sissejuhatava ja informatiivsuse eesmärgiga.

Järgnevate loengutega olen ma juba rohkem rahul. Kuigi vinguda ma armastan mis tähendab, et täiesti puhtalt ei pääse mitte ükski.

Teiseks loenguks oli kutsutud kohale meie endine rektor Linnar Viik. Kes juba avaaktusel suutis oma jutuga inimesed kaasa haarata. Mulle väga meeldib tema esitlusviis. Ta on kuidagi energiline ja värvikas kuju. Sa vaatad talle otsa ja sa tahad kaasa rääkida ja kuulata seda inimest, ükskõik millest ta võib rääkida. Mind ei huvitava majandus kui selline. Muidugi on oluline, kus miskit toimub ja hea on kursis olla. Aga kui teema, see mind ei huvita. Aga Linnari loengut ma nautisin ja kuulasin mõnuga. Ta kaasab kuulajad oma esitlusse, sa tunned, et sa oled millegi osa. Linnar rääkis meile innovatsioonist IT maailmas. Kuigi ma pole kindel kui kasulik see teema on, oli see kindlasti väga huvitav. Pikalt sai arutatud teema üle " Mis on innovatsioon?" . Innovatsioon võib olla, roheline energia, elektriautod, 3,5G jne. Kõik uudsed lahendused. Viimasel ajal küll väga rohelised lahendused. Mis kahjuks üldistab seda teemat. Rohelise innovatsiooniga võiks minna seinast seina ja äärmusest äärmusesse. Ma võiks jäädagi vaidlema inimestega kuidas, miks, milleks, kelle jaoks jne. Ilmselt oleks suutnud vaielda ka esinejaga. Kokkuvõtteks võiks öelda, et esineja teadis millest ta rääkis, kaasas kuulajad ja oli ise väga meeldejääv ja värvikas ning teda kuulaks iga kell uuesti ja uuesti, kuigi mitte siis samal teemal.

Jõuame oma järjega kolmandasse loengusse. Kus käis juttu vestmas ITK vilistlane, Mart Mangus. Taaskord inimene teadis millest ta räägib, kaasas meid teemasse, pannes meid tegema rühmatöid, ehk välja mõtlema ideid firma jaoks. Kuigi vahepeal kadus tal jutujärg ja ta sattus kimbatusse meie vähese aktiivsuse pärast tuli ta neist kiirelt välja ja asus oma asja edasi ajama. Seda üritas ta ka meile edasi anda. Proovi, proovi ja proovi veel kui välja ei tule. Proovi nii kaua kuni tuleb välja. Väga kasulik oli kuulda teiste inimese õnnestumistest ja läbikukkumistest, millest sai kirja panna kasulikke näpunäiteid seoses omaenda firma alagtamisega ( kui kunagi peaks tekkima piisavalt tulus ja tasuv idee ).

"Robootika ITK"'s loengusse ma kahjuks ei jõudnud. Kuid kui seda salvestust järele vaatasin, et kirjutada seda sama esseed, pean märkima, et ma kuulasin läbi terve loengu, mitte ei klikkinud videot läbi nagu ma muidu oleks teinud. Oleks võinud koha peal olla. Isiklikult meeldib, kui esineja küsib publikult küsimusi ja suhtleb nendega. Selgelt oli ka näha, et esineja taaskord teab millest ta räägib, mitte ei loe slaididelt kuiva teooriat maha. Paraku on seda ka ette tulnud. Sellepärast pean seda väga oluliseks ja mainin igal pool. Loengus selgus, et peamisteks punktidekas kui sellisteks on: motivatsioon, ideed, ideede värskus ja kindlasti mänguline õppimine. Isiklikult mulle meeldib nokitseda ja askeldada, kuid kahjuks magasin ma tutvustus õhtu maha ja edasiste kellaaegadega ma ei ole kursis ja kahjuks ei ole näinud ka kuskil informatsiooni. Liituks isegi selle klubiga. Ehk teisel aastal on rohkem õnne. Ütlen ausalt, et oleks pidanud kohal olema võiks paremini analüüsida seda loengut. Kuid hetkel soovitan sellega rahule jääda.

Kui rääkida loengutest üldiselt, siis väga oleneb esinejast. Kui palju ta suudab panna kuulajaid tegelikult kuulama. Kui ergas või loidnud on esineja, kui palju ta kaasab publikut jne. Minu jaoks on väga oluline, et esineja köidab mu tähelepanu juba alguses, hiljem seda saavutada on päris raske ja ma ei viitsi enam kuulata. Mis on kurb, sest võib olla on teema väga huvitav, aga kui esineja nö "sucks" siis on lihtsam on tähelepanu mujale pöörata.

Viies loeng rääkis meile serverikeskuste võrguarhitekstuurist ja pean tunnistama, et selle loengu ajal ma magasin. Esiteks ma ei jaksanud kuulata monotoonset teooriat mis minus absoluutselt huvi ei tekitanud, teiseks jäid mehed natukene hätta oma esitlusega... Mis oli minu jaoks veidike naljakas, aga see selleks. Kuid ilmselt rääkisid mehed tarkka ja asjalikku juttu ja võin kihla vedada, et saalis oli inimesi kes nautisid seda esitlust ja said hulgalisemalt targemaks kui mina. Aga too kord sai uni minust võitu.


Kuuendas loengus käsitleti teemat " Kas sellist IT'ed me tahtsimegi?". Räägiti sellest, et kogu meie ITK põlvkond mõjutab järgnevaid majandus aastaid ka siis hästi või halvasti. Meie oleme IT valdkonna pärlid ja kivikesed ja niisama kolm aastat " kotte sügada" ei ole mõtet. Sulle võiks meeldida mida sa teed, sest vastasel juhul sa ei tee oma tööd hästi. Kuigi seda nämmutatakse meile iga nurga peal, et meie mõjutame tuleviku ja tulevik on meie enda teha... Loeng oli võib olla natukene liiga ametlik, kuid mõte kui selline oli huvitav ( küll läbi korrutatud ja räägitud ), täiesti kuulatav ja saab rohkem punkte kui viies loeng.

Viimane loeng ei meeldinud mulle absoluutselt. Seal ei olnud mitte mingit pistmist IT kui sellisega. Sain küll teada, et on võimalik edasi õppida TTÜ's või võtta sealt valikaineid, kuid sisuliselt kuulasin ma poolteist tundi TTÜ reklaami. Ma ei ole patrioot, aga kui ma õpin ITK's siis ma järelikult ei tahtnud minna TTÜ'sse, või mis? Ma ei tea, kuulata oli ka kuidagi tüütu, monotoone ja ebahuvitav. Ma ei taha tänamatu olla, kuid minu meelest oli viimane loeng väga ebaasjalik ja ebahuvitab.

Kokkuvõtteks võin öelda, et ma olen rahul, et meil see kursus oli. Enamus loenguid langesid kokku IT teemadega, kuigi pigem valmistasid meid ette tulevikuks kui selleks kolmeks aastaks koolis. Mis ei ole ka halb, kuid esimesele kursusele hakkata juba pikalt ja laialt tulevikust rääkima on võib olla liiast, aga see on puhtsalt minu arvamus. Inimesed olid värvikad ja täiesti seinast seina. Oli humoorikaid oli vähem naljakaid, oli huvitavaid ja oli ebahuvitavaid. Arvan, et seda kursust on igati vaja, kuid täpsemalt kuidas seda esitleda ja serveerida jääb juba teie otsustda kallis õppejõud.

Until now, keep up the good work!




Küsimus A


Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus:



5.2.7. Korduseksamid ja -arvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. 5.3.6. Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. 5.3.11. Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda üht korduseksamit kahe semestri jooksul tulemuse parandamiseks. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne. 5.2.9. Õppur peab olema eksamile/arvestusele registreerunud ja kordussoorituse korral tasunud punktis 5.2.7. toodud tasu hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast. 5.2.8. Õppeosakonnas eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav: 5.2.8.1. korduseksami, -arvestuse puhul, 5.2.8.2. üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles;

Küsimus 2



Juhtusid kaotama uksekaardi. Mis on tegevused ja teatamised? Juhtusid kaotama kapi võtme. Mis on tegevused ja teatamised?

Vastus:



Oleneb kaardi tüübist. Kui kasutusel on kooli kaudu tehtud üliõpilaskaart. Tuleb sellest teatada õppeosakonda, et vastava nime( ja ilmselt koodiga kaart) suletakse. Tuleb tellida uus kaart. Aga, minul nt on SEB tudengikaart koos pangakontoga. Kui juhtun kaotama kaardi, pean teatama kõige pealt panka ja siis kooli õppeosakonda, mõlemal juhul suletakse minu kaart. Tuleb tellida uus kaart. Asenduskaardi tellimine

Asenduskaart tellitakse kui kehtiv kaart on rikutud, hävinud, kaotatud, varastatud.Selleks tuleb tudengil siseneda www.minukool.ee keskkonda, “kaardi tellimine” aknasse ja kliki “telli asenduskaart” . Asenduskaardi tellimisel kaotab automaatselt kehtivuse varasemalt väljastatud kehtiv kaart ja tellimisprotsess on sarnane uue kaardi tellimisega, (vali “tavakaart” või “pangakaart” ning tasu asenduskaardi väljastamise eest vastavalt Eesti Üliõpilasliidu kehtestatud hinnakirjale 6,5 € ).

Kui kaotan kapi võtme, teatan sellest õppeosakonda ja tagatisraha peale aasta lõppu tagasi ei saa. Tagavaravõti on koolil olemas ja tagatis raha eest tehakse mulle uus võti. Või siis maksan uue võtme tegemise kinni ja saan tagatisraha kapi rendiperioodi lõpus tagasi.