User:Daliik
Erialatutvustuse aine arvestustöö 2016
Autor Daniel Liik
Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2016
Essee
Minu silmis oli selle aine eesmärk laiendada tudengi silmaringi IT maailmas toimuvast ja tutvustada talle erinevaid võimalusi tulevaste karjäärivalikute tegemisel.
Esimeses loengus[1] tutvustati meile üldiselt IT kolledžit ja siinset koolielu. Jagati soovitusi kuidas õppimisse suhtuda ja tehti selgeks kuhu me saabunud oleme. Tutvustati õppekorralduseeskirja ja räägiti läbi enamlevinud küsimused ja probleemid, mis võivad tekkida õpinguteel.
Teises loengus[2] rääkis Andres Kütt Tarkvaraarhitekti elust ja olust. Võib öelda et see loeng oli minu lemmik, sest esineja suutis rääkida läbi huumoriprisma huvitavatel teemadel. Sain teada, et Nõukogude Liidu ajal oli IT haridus saadaval vaid teoreetiliselt ja õpilaste teadmised ületasid õpetajate omad paari nädalaga. Olulisteks tähelepanekuteks võib lugeda ka seda, et tuleb silm peal hoida akadeemilisel bürokraatial ja tuleb minna nii ägedasse ülikooli kui vähegi saab. Peab aru saama et sina ise oled huvitatud sellest, et saada endale korralik haridus ja tuleb hoolega mõelda, miks sulle midagi õpetatakse. Õppisin, et tarkvaraarhitektuur on osa süsteemiarhitektuurist ning, et arhitekt ei loo väärtust, vaid juhib keerukust. Kriitiline oskus selle töö juures on kommunikatsioon, sest introverdist ei saa head arhitekti. Peab olema mõju ja autoriteeti, samas peab ka oskama õpetada. Esitleja jättis mulje kui kõva haridus ja kogemuspagasiga oma ala tipust.
Kolmas loeng[3] oli väga nooruslik ja energiline, palakesi oma kogemustepagasist jagasid värskelt abiellunud Marko ja Kristel Kruustük. Räägiti testimisest kui ametikohast ja Startup-i loomisest ja selle majandamisest. Sain teada, et testijana oled sa kui FIE , kes võtab tööpakkumisi erinevatelt ettevõtetelt ja on suhteliselt mobiilne. Tutvustati Eesti startuppe nagu Transferwise, Pipedrive ja Starship Technologies. Kuid keskenduti siiski oma kogemusele Testlio-ga, mis sai alguse 2012. aastal Londonist, kus võideti hea koostöö tulemusena „Angel Hack“ hacatonil kolmas koht. Sama ürituse San Fransisco voor võideti ja saadi raha investeerimiseks. 2013 läbisid nad Tech Star kursuse ja seadis ülesse kontori Garage 48-s. Hetkel töötavad nad suurettevõtete heaks nagu Playtech ja Microsoft. Õppisin et Startupide puhul tuleb seada endale kindel siht ja seda järgida ning, et iga probleem peab olema väljakutse ja peab olema kannatlik.
Neljandas loengus[4] rääkis Lembitu Ling „ aka Snakeman“ Süsteemi administreerimisest. „Snakeman“ tutvustas end kui inimest, kes ei osanud arvata, et elu viib ta IT valdkonda. Tema tee selles maailmas sai alguse Nõmme noortekeskuse elektroonikaringist. Rääkis vanakooli tehnikast ja andmeringlusest 90-ndatel. Lõviosa loengust rääkis ta siiski süsteemi administraatorite tööülesannetest ja iseloomujoontest nagu näiteks see, et süsteemi administraatorite peab olema laisk, aga mitte liiga laisk ja see, et tööülesanded peavad süsteemi administraatorite vahel olema kindlalt jagatud. Kõrva taha on ka mõistlik panna see, et kui midagi peab üle 3 korra tegema, on see mõttekas ära scriptida ja, et ei tohi lasta endale pähe istuda. Sa pead teadma oma väärtust, kuid ilma kogemusteta, ei maksa rahamägesid veel loota. Hea süsteemi administraatori omadusteks luges „Snakeman“ näiteks: arusaamist koodist, süsteemis toimuvast piisava monitooringu andmist jne. Üldiselt oli loeng minu jaoks veidi uimane, aga seda pigem magamata öö kui halva esituse pärast.
Viies loeng[5] oli minu jaoks mingil kummalisel põhjusel väga intrigeeriv. Teemaks oli „IT tööturg ja karjäärivalikud“. Teemat tutvustasid Andres Septer ja Einar Koltšanov. Räägiti selgeks erinevate töövalikute head ja vead. Sain teada, et töö otsimisel tuleb kontrollida ettevõtte tausta, ka tuleks luua sidemed „tagatoas“ sest sea liiguvad head töökohad ning avalikul konkursil on „jäänused“ . Eesti ettevõtete eripäradeks on väike turg ja sunnitud mobiilsus. Mainimisväärt ja minu jaoks põnev alateema oli töötamine välismaal, kus soovitati samuti teha eeltööd riigi ja elatustaseme kohta ja seejärel otsustada, kas on mõtet või ei ole. Üldiselt oli väga huvitav ja sisukas loeng
Ivar Laur tutvustas kuuendas loengus[6] IT analüüsi Maksu ja Tolliameti põhjal. Ta tõi välja põhilised põhjused, miks ei kasutada andmeid ja selle analüüsimist. Minu jaoks oli see loeng võib-olla liiga statistiline ja liiga kitsast valdkonnast vaadatuna. Sain teada kuidas töötab EMTA andmejärelvalve monitooring ja mida selle infoga tehakse. Näiteks kaardistab Maksu ja Tolliamet riskikäitumisi, analüüsib isikuid ja ettevõtteid ning kaardistab riskikäitumisi. Ivar Laur rääkis, kuidas tabatakse maksupetjad, seda läbi: käitumismustrite, varasema tegevuse, seoste. Üldiselt oli loeng õpetlik, kuid minu jaoks liialt üksluine.
Seitsmendas loengus[7] rääkis Jaan Priisalu Eesti vabariigi küberkaitsest. Loengu teema oli väga põnev ja loengu pidaja kogenud inimene. Loengu esimeses osas räägiti Eesti riigi ja pankade IT poole arengust, aga ka küberkuritegevuse võrgustiku väljakujunemisest ja tööst. Jaan Priisalu sõnul on küberkaitse mõte eluviisi kaitsmine. Tutvustati Eesti strateegilisi väljakutseid, milleks on väike elanike arv ja vananev elanikkond, aga ka konkurents tipptasemel põhjanaabrite ja agressiivse idanaabriga. Tutvustati ka Küberkaitseliitu, millest kuulsin esimest korda. Toonitati et oluline on koostöö liitlastega ja küberturbe eksport ja seda mitte vaid raha pärast. Tulevikuks ennustas esineja eluasemete odavnemist ning lokaliseerumist ja seda seetõttu, et tootmine hakkab koosnema rohkem infost, mitte materjalist.
Kaheksandas loengus[8] rääkis Hedi Mardisoo IT ja turundusmaailma seostest. Loeng ei olnud päris mulle, seetõttu jäi võib-olla osa asju kahe silma vahele, kuid sai ka üht-teist kõrva taha panna. Räägiti brändist, mis on kaudselt see, mida inimesed sinu kohta räägivad, kui sa lahkud ruumist. Parim müügitrikk pidavat olema äge toode, mis teeb midagi sellist, millest inimesed hoolivad. Sain teada et turunduses peab olema koostöö ning kõik peab toimima ühtse masinavärgina. Loengust jäi kõlama lause: „Mida paremini suudavad inimesed rääkida ilma üksteist lolliks tegemata, seda paremini laabub koostöö“.
Loengute puhul oli väga meeldiv see, et nad olid väga praktilised ja külalised rääkisid ning tõid näiteid enda elust. Septembri alguses, kui sain teada, et Õpingukorraldus ja erialatutvustuse on aine, mis lõpeb oktoobri keskel ja peale seda saab kolmapäeva hommikuti kauem magada, siis nüüd, kaheksa loengut hiljem mõtlen ma kui hea ja värskendav vaheldus oli see tavapärasele koolitööle.
Viited
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus A
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Vastus
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist[1]).Arvestuse ning kordusarvestuse läbiviimise viis ja hindamiskriteeriumid sisalduvad aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses[2]). Korduseksami ja arvestuse korral on registreerumine nõutud ÕIS-is. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva[3]). Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised ja RF õppijatele tasuta. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis[4]).
Küsimus 3
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?
Vastus
Akadeemilisele puhkusele saab esimesel õppeaastal minna kolmel juhul: tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks, aja- või asendusteenistuse läbimiseks – kuni üheks aastaks, lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni[5]). Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga[6]). Vastavalt punktis 6.1.5[7]) toodud juhtudel on üliõpilastel õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
Vastus
Esimesel semestril saadi 27 EAP ning teisel 24EAP Kumulatiivselt on vajalik saada õppeaastas 54EAP ning 1 EAP hind on 50€[8])
Lahendus: 27+24= 51EAP
Vastus: Osaliselt tuleb hüvitada 3EAP ning arve on 150€
