User:Dbelogur
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Dmitri Belogurov
Esitamise kuupäev: 31. oktoober 2012
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus A
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?
Vastus
Tuleb sooritada kordusarvestus. Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Kordusearvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga.Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. Kui õpid REV õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 14,2 € EITSA kontole. Makse selgituseks märgi: õppeaine nimetus, oma nimi, kordussooritus. RE tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka! Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Registreeruda on võimalik kuni 2 tööpäeva enne vastava soorituse toimumist.
Küsimus 3
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?
Vastus
Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks Akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel – kuni üheks aastaks Avaldusele lisatakse kutse kaitseväe tegevteenistusse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolme aastaseks saamiseni. Avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitunnistuse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusel mistahes ajal õppeaasta vältel. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid. Muud IT Kolledži poolsed õppeteenuse osutamise kohustused on akadeemilise puhkuse ajaks peatatud. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks on õigus osaleda õppetöös esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.
Essee
Aine „Õpingukorraldus ja Erialatutvustus“ on lõppenud ja käes on aeg analüüsida toimunuid vahvaid loenguid, mis kindlasti andsid mulle kõvasti informatsiooni nii ühest kui teisest valdkonnast, kuid mõned arusaamatused/küsimused jäid võibolla veel alles.
Esimese loengu teemaks oli „Õppekorraldus ja sisekord“. Teema on kindlasti kõige vajalikum ja tähtsaim esmakursuslasele, sest seal räägiti RE kohtadest, REV kohtadest, ainepunktidest, koormustest ja muust ülikoolis õpivale inimesele vajalikust informatsioonist. Mulle endale oli see loeng väga igav ja tüütu, aga see ainult sellepärast, et ma pole esmakursuslane esimest korda, olen ka varem väga sarnast juttu kuulnud ja 95% sellest teemast ma juba teadsin. Kui aga vaadata seda loegut päris esmakursuslase silmadega, siis usun, et loeng oli väga informatiivne ja kasulik. Kindlasti said paljude õpilaste küsimused oma vastuse ja tunne „Appi, kus ma olen, mida teha, kuhu minna jne“ kadus ära, või vähenes.
Teine loeng, mille teemaks oli „helpdesk“ oli mõnevõrra huvitavam. Minu arvamus sellisest töökohast polnud kunagi väga positiivne, kuna esimene asi mis pähe tuli kui ma mõtlesin helpdeskist, oli telefoni teel klientide murede kuulamine ja rahuldamine, mis ei tundu minu jaoks kui huvitav töökoht. Mõned mu sõbrad on töötanud sellistel töökohtadel ja on jutustanud mulle oma töökogemustest, mis ei jätnud eriti „vott see on see töö mida ma tahaks rõõmuga teha“ mulje. Mu arvamus natukene muutus, kui Peeter Uustal ja Peeter Raielo rääkisid oma tööst Skypeis. Olen ennegi kuulnud, et Skype kontorid on superlahedad töökohad, kuid selle loengu ajal sain mõndagi uut teada. Näiteks see fakt, et seal võivad koos sinuga „töötada“ su koduloomad. See on tõesti vahva! Üldiselt Peetrid reklaamisid Skypi väga toredalt, tekkis suur huvi seal töötada ja arvamus helpdeskist mul muutus. Nüüd arvan, et see on vägagi võimalik töökoht tulevikus, kuid esimeste valikute hulgas ta siiski pole. Oma juttu rääkisid Peetrid väga hästi, uni kallale ei tulnud, nalja sai visatud, loeng oli suurepärane.
Kolmas loeng, pealkirjaga „Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast“ jättis nii positiivse kui ka negatiivse mulje. Janika Liiva arvamus/vaatepilk programmeerimisest ja programmeerijatest on minu arvamusega sama. Programmeerijad tõesti ei ole ei ehitajad, vaid on rohkem nagu kunstnikud või muud loovad inimesed. Sai kuuldud Jaapanist tulnud programmeerimiskeelest „Ruby“. Bentoboxi skeemi idee oli tore viis kuidas saab paremini aru IT akronüümidest. Tema jutt techsistersitest ja ruby on railsist eriti ei pakkunud huvi, kuigi usun et sellised gruppid on vajalikud. Arvan lihtsalt, et kui inimene(ükskõik kas mees või naine) tahab mingisugust asja uurida, õppida siis ta ka teeb seda. Me ei ela selles ajas kui naisel on vähem võimalusi lihtsalt kuna ta on naine. Jutt stereotüüpidest ei pakkunud huvi, kuna arvan, et mida rohkem inimesed kasutavad selliseid väljendeid nagu stereotüüpid ja mida rohkem topitakse inimesi kindlatesse gruppidesse kuigi nad võibolla ei kuulugi sinna, seda rohkem stereotüüpe ilmubki. Ehk siis, minu arvamus stereotüüpidest – pole sellist asja nagu stereotüüp.
Neljas loeng „IT tööturg“. Andres Septer jutustas oma töökogemustest ja oma vaatepildist meie IT tööturust. Ei saa öelda, et sain hea ülevaate IT tööturust Eestis, kuna arvan, et kuidas tema jutustas sellest võib erineda mõne teise inimese vaatepilgust. Küll aga sai informatsiooni riigi- ja erasektoris töötamisest, plussidest ja miinustest, kus raha tuleb, kus raha kulutakse, kus oleks hea töötada, kus mitte, ja muud üldist juttu. Tundus, et loeng jäi natuke liiga üldiseks ja palju uut informatsiooni ma ei saanud. Välismaa võimalustest Andres ei rääkinud (väga natukene), kuigi usun, et meie riigi palkadega on see teema vägagi huvitav kõikidele noortele inimestele. Andres rääkis hea jutu spetsialiseerumisest, kuidas see on hea, kuid ei tohiks ühe asja juurde jääda. Olen sellega nõus, aga jällegi polnud see minu jaoks uus mõte. Võibolla mind see teema eriti ei huvitanud, või tundus tema rääkimine väga monotoonne, aga loeng eriti meelde ei jäänud.
Viiendat loengut pidas Martin Paljak. Rääkis huvitavalt oma töökogemusest IT valdkonnas freelancerina. Ma pole kunagi varem mõelnud sellisest töö valikust ja see loeng pani päris tugevalt mõtlema. Kuid jäin ikka arvamusele, et freelancing on riskantne. Sa võid saada palju erinevaid kogemusi ja suurt raha, kuid samas võid leida ennast olukorras, kui sa ei tea kust leida raha, et üüri eest maksta. Info, mis pani mind „Ohhoo“-tama oli see, et Martin haris ennast ise. Juba õppides TTÜs jäi mul selline mulje, et 90% sellest mida ülikoolides õpetatakse pole üldsegi vaja. Ja, et kõike mida on vaja, on võimalik endale ise õpetada. Respekt Martinile! Tegeles asjaga mis talle pakkus huvi ja lõpuks sai ka selle eest töökoha/palka.
Kuues loeng „ Tere tulemast Ignite'i maailma“. Räägiti Ignite firmast, nende ärimudelist ja igasugustest probleemilahendustest tarkvaraarenduses. Promoti meeskonnatööd. Loengu ajal mängiti mänge ja see jättis loengust vahva mulje, kuid lõppude lõpuks jäi ikkagi tunne, et kuulasin poolteist tundi reklaami Ignite firmast.
„Testimine ja tarkvarakvaliteet „ oli pealkirjaks seitsmendale loengule. Kristjan Karmo rääkis tööst testijana ja kõikvõimalikest testimise müütidest. Olen ise mõnevõrra testimisega tegelenud ja sellepärast see teema pakkus natuke rohkem huvi kui eelmised. Kogu loengu vältel ootasin mina, millal Kristjan räägib testija palkadest, kuid seda ei juhtunud. Testija töö võibolla tõesti huvitav kuid IT valdkonnas on see suht madalaim töökoht, ja palgad on seal väikesed. Sammuti testimine on väga lai arusaamine. Testida võib väga palju erinevaid asju IT valdkonnas ja üks asi võib kõvasti erineda teisest. Aga loeng oli huvitav ja ma kuulasin seda hea meelega.
Viimase loengu pidas Siim Vene, kes töötab Põhja-Eesti Regionaal Haiglas. Rääkis huvitava juttu tehnoloogia arengust, kuidas see aitas kaasa haiglale. Lõpuks sain teada kus see IPad on kasulik. Alates selle ilmumisest mõtlesin, et on suhtelist kallis ja tavalisele inimesele mõtetu asi. Nüüd tean, et haiglates võik igal arstil Ipad olla. Vähem pabereid, kogu info lihtne kätte saada, igati mugav. Siim kasutas loengu ajal shokolaadi, et tudengeid aktiviseerida – minu meelest parim idee maailmas :)
Ütlen ausalt, paljudes loengutes mind ei olnud, vaatasin neid kodus mõnusalt arvutis, kuna selline võimalus on ja see on palju mugavam. Loengud olid kõik omamoodi head, räägiti huvitavat juttu ja usun et sain päris mahuka tutvustuse erinevatesse IT erialadesse. Loengud polud sugugi sarnased üksteisega, arvan, et see on sellepärast, et IT maailm on suur ja lai ja sellest võib väga erinevalt rääkida isegi kui teema oleks üks ja sama. Parima mulje jätsid Peetrid Skypeiga, Kristjan testimisest ja Siim haigla kohta oma shokolaadi taktikaga.
