User:Dbuivolo

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Dmitri Buivolov
Esitamise kuupäev: 5. november 2013

Essee

Kuna õpin kaugõppes, suur tähendus minu jaoks omab võimalust õppida statsionaarselt. Selline võimalus annab mulle 'Õpingukorraldus ja erialatutvustus' õppeaine ja seda väga lihtsustab õppimisprotsessi. Niimoodi, mugaval toolil kodus arvuti taga istudes võib rahulikult õppida. Koduse ülesandena oli videoloenguid läbi vaadata, järgides teatud reegleid kirjutada essee nende alusel ja vastata küsimustele kasutades õppekorralduse eeskirja.

Alustan sellest, et esimene loeng oli sissejuhatav, milles räägiti õppekorraldusest ja sisekorrast. Nende jaoks, kes alles hakkab oma õpinguid, see õppeaine on väga kasulik ja informatiivne. Üldiselt, räägiti õppeprotsessist ja reeglitest, mis tudengid peavad kinni pidama, stipendiumi taotlemise alusest, iga semestri EAP-de vajalikku arvust, ühesõnaga, kõikidest, mida on vaja tulevasele üliõpilasele teada. Rõõmustatakse, et IT Kolledžis on inimesi, kelle poole alati võib pöörduda küsimuste või probleemide tekkimise korral. Oli huvitav teada saada, et õpinguvälisel ajal, kolledžis saab laboriklasse või klubi külastada, sest nende uksed on alati avatud kõikide jaoks, keda sooviks oma vaba aega huvitavalt ja kasulikult veeta.

Teine loeng oli alustatud koduse ülesande kirjeldamisest. Margus Ernits seletas detailides, mida on vaja teha selleks, et selles õppeaines arvestust kätte saada. Sain teada, et töö hindamisel erilist tähelepanu pööratakse essee kujundusele ja kasutatud informatsioonile viitamisele. Järgmisena räägiti tudengite motivatsioonist õppeprotsessis. Huvi pakkus õppejõu arvamus sellest, kuidas õppijad suhtuvad oma haridusse. Margus tõi näiteid millele tuleb tähelepanu pöörama ja kuidas oma aega parem planeerida, samuti ütles ta, et õppejõu jaoks on väga tähtis saada tagasisidet õppeainest, sest niimoodi saaks õppimisprotsessi paremaks ja huvitavamaks muuta.

Kolmandas loengus Margus Ernits jutustas alternatiivvõimalustest IT Kolledžis teoreetiliste ja praktiliste teadmiste omandamisest. Jutu suurim osa oli pühendatud Robootika klubile. See on klub, kus tudengid enese mõnuks õpivad praktilistel eesmärkidel teadmisi rakendada. Arvan, et nii tekib huvi õppimisele ja seda samuti aitab parem tajuda mida üldse õpetatakse IT Kolledžis. Olin meeldivalt üllatunud, et mõned tudengid, kes pälvisid Robotex-i võistlustel esikohti, alustasid õpinguid klubis, omades piiratud teadmiste kogumit. Kõik see räägib sellest, et ei ole midagi võimatut. Üldiselt pooldan selliste klubide kontseptsiooni, kuna ülesannete lahendamine seab inimestele eesmärke ja annab stiimuli enesearendamiseks.

Neljandat loengut pidas Janika Liiv firmast Toggle kes on endine IT Kolledži üliõpilane. Mulle tundub, et Janika jutt innustas palju üliõpilasi. Oli huvitav kuulata tema eluteest milla ta oli informaatikas mittemidagimõistav tudeng aga nüüd on programmeerija IT ettevõttes. Kogu loengu vältel tähelepanu oli aktsentueeritud sellele, et IT sfääris töötavad peamiselt mehed. Olen nõus sellega, et naisterahva seas on stereotüüp ja seetõttu paljud neiud kardavad omandada IT-alaseid elukutseid, kuna arvavad, et see on raske eriala või üldse ei tunne selle vastu huvi. Üldiselt minule tundus, et Janika on sihikindel ja hakkaja inimene.

Carolyn Fischer pidas viiendat loengut. Praegu tema töötab Skype-is süsteemiadministraatorina. Vaatasin loengu läbi suure huviga, sest tahtsin endale selgeks teha, kuidas Skype-i töötajatel argipäevad mööduvad. Põhiliselt tema teatas oma tööst, missugused ülesanded on tema ees püstitatud ja missuguseid tehnoloogiaid tema kasutab sellel või teisel juhul. See loeng võimaldas minul rohkem süsteemiadministraatori tööst teada.

Kristjan Karmo, kes pidas kuuendat loengut, rääkis oma karjäärikasvu huvitavast iseärasusest. Kui inimesed harilikult liiguvad karjääriredelil ettepoole, tema juhul oli tegemist vastupidi - liikumisega allapoole. Loengu teemaks oli testimine ja tarkvara kvaliteet. Nende teemadega tegeleb Kristjan tänapäeval. Loengust sain aru, et testijatöö ei ole nii kerge nagu võib esialgu tunduda. Testija on viimane lüli, kes vastutab toote kvaliteedi eest. Ja isegi pisiviga võib kahjustada firma mainet ning tekitada suurt kahjumit. Kristjan tõi mitu huvitavaid näiteid, isegi meie eesti tuntuid projekte. Samuti sai teada loengust, missuguseid testimisviise ('Black Box, White Box', 'Exploratory Testing') tarkvara testijad kasutavad oma töös. Pärast vaatasin internetis kui palju maailmas üldse neid on, osutus, et täishulk.

Seitsmes loeng oli Andres Septeri loeng. Särav esinemine ja veenev hääl tekitasid temast muljet kui oma ala heast asjatundjast. Jutt oli erinevatest IT firmadest, kus ta varem töötas. Andres võrdles suuri ja väikseid, era- ja riiklikke ettevõtteid. Loengust tekkis järgmine üldpilt - millega saavad töötajad puutuda kokku, kuidas sujub tööprotsess, kuidas jaguneb töötajate vahel töökoormus ja missugused on ettevõtete ning töötajate omavahelised ootused. See loeng andis mulle ettekujutust sellest, millega võin kokku puutuda töötades erinevates firmades.

Elar Langi loeng teemal 'Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus' oli viimane. Mõnede üliõpilaste motivatsiooniks sai loengu algus, milles Elar teatas oma õpingutest. Kui jutt hakkas käima veebirakenduste turvalisusest, teised üliõpilased hakkasid mõtlema oma turvalisusest Internetis. Näiteks paljud inimesed ei mõista kui suurt ohtu võivad sotsiaalvõrgustikud endas varjata. Mõnikord süütu postitus võib saada suurte ebameeldivuste põhjuseks. Näiteks, jagades informatsion puhkuse ajast, saab avastada kallide asjade kadu oma korteris. Mina ei kasuta sotsiaalvõrgustike ja samuti hoolikalt valin veebirakenduste paroole.

Õpingukorraldusest sai üsna huvitav ja teaberohke õppeaine. See õppeaine väga sobib nendele üliõpilastele, kes tegid otsust oma elu IT sfääriga siduda. Kuna loenguid pidasid IT Kolledži vilistlased, kes täna töötavad IT firmades ja on asjatundjad omal alal, mina sain kasulik informatsion programmeerijatest, administraatoritest ja testijatest. Nende juttudest minule kõige rohkem meeldis kuulata sellest, kuidas nemad alustasid oma professionaalset karjääri. Igaüks neist jagas oma kogemusi ja samuti andis kasulikke nõuandeid tulevikuks.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust. Korduseksami ja -arvestuse puhul tuleb enda registreerida ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Korduseksamid ja -arvestused on ainult REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Tegevused enne punase joone päeva:

1) Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks.

2) Üliõpilasel on õigus valida kuni kümne protsendi ulatuses oma õpingukavast valikainete mahu arvel aineid (vabaaineid) teistest IT Kolledži õppekavadest või külalisüliõpilasena teiste kõrgkoolide akrediteeritud õppekavadest registreerides valitud ained õppeosakonnas enne semestri punast joont.

3) Kordusarvestusted tuleb teha enne ülejärgmise semestri punase joone päeva ära.

4) Akadeemilisele puhkusele minnes saab avaldust esitada semestri punase joone päevani.

Eksamihinnet on võimalik parandada ühel korduseksamil kahe semestri jooksul. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 22 EAPd?

Vastus

"Õppekulude osaline hüvitamine – kohustus, mis tekib alates 2013/14 õppeaastast õppima asunud üliõpilastel, kes õpivad täiskoormusega õppes, kuid ei täida õppekava täies mahus." Täiskoormusel õppides semestri lõppuks peab olema sooritatud vähemalt 27 EAP. Kui ei täida nominaalkormust, siis peab iga EAP eest maskma, osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Ühe semestri jooksul tuleb välja 27-27 = 0 EAP. Teise semestri jooksul 27-22 = 5 EAP. Kogu summa, mida peab maksma aasta lõpuks (0+5)*50= 250 EUR.