User:Ddobrus

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Den-Daniel Dobrus

Rühm: 13

Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2013

Essee

Väga kiiresti muutus neljapäev üheks oodatuimaks päevaks nädalas. Õppeaasta alguses oleks olnud loomulik, et valitseks teadmatus, arusaamatus ning segadus. ITKs on välja kujunenud väga hea rutiin esmakursuslaste vastu võtmiseks. Õpingukorraldus ja erialatutvustus olid suur osa sellest. Loengud tõid palju selgust igapäeva ellu ning olid õiges järjekorras - administratiivsed alguses ja erialased hiljem. Kurb oli näha, et osad tudengid ei hoolinud sellest erialast ning ei käinud kohal. Muidugi on olemas võimalus järgi vaatamiseks, aga see ei ole isegi võrreldav kohalolekuga. Võimalus küsimusi küsida ja suhelda lugupeetud inimestega auditooriumi eest on ainulaadne võimalus selliste inimestega suhelda. Kõigi loengu läbiviijate vastu oli austus ja imetlus, mis tegi loengud veelgi huvitavamaks.

Esimene loeng Inga Vauga oli hea näide alguses toimunutest administratiiv loengutest. Osad teemad küll kattusid tutvustusloengu omadega, aga üldiselt oli kõik esitatud info vajalik ning esmakursuslastele suureks abiks. Inga on enesekindel inimene ja tal ei olnud mingeid probleeme auditooriumi ees esineda. Tehnika allus tema korraldustele, kimbutav tervis teda ei heidutanud ning ta oli väga abivalmis küsimustele vastama. Samuti käis laval Indrek Rokk. Rääkides tehnilistest ja vajalikest teemadest. Indrek suutis selle teema huvitavaks teha ning info jäi kergesti pähe. Asi millest valesti aru sain oli seoses õpikorralduse eeskirjaga. Lugesin selle kohe peale loengut läbi ning jäin ootama mingit testi, teadmiste kontrolli. Neid teadmisi läks mul eile vaja.

Teises loengus oli auditooriumi ees Margus Ernits. Kõneledes õppimisest ja motivatsioonist. Loeng kattis palju teemasid, mis on vajalikud edaspidiseks edukaks õppimiseks. Tehti selgeks erialade vahed, sarnasused ning vajadused ülekatteks. Anti praktiline ülesanne, mis tekitas elevust ning kindlasti tegi ka turvalisuse teema huvitavamaks. Arvuti ja süsteemide turvalisuse teema jäi kuidagi kõlama ning tekitas huvi. Selle teemaga tegeleks hea meelega rohkem. Margus oli hea esineja auditooriumi ees ning suutis katta pooleteise tunniga suure hulga teemasid. Teema langes veidi kokku esimese loenguga ehk oli ka administratiivne.

Linnar Viik isiklikult oli kohal kolmandal loengul. Alguses oli raske uskuda ning veidikene arusaamatu. Veidikese aja pärast jõudis kohale, et asun IT Kolledžis ning selliseid mehi võib kohata igapäevaselt. Sellise meeldiva mõttega harjudes sai kuulata huviga innovatsioonist. Tunda oli, et seda loengut on palju kordi esitatud ja lihvitud. Loeng oli intentsiivne ning ilma õpiharjumistega lõi pea paksuks. Sellest hoolimata suutis Linnar teema selgeks ja arusaadavaks teha. Ilmselgelt on auditooriumi ees seisjal aastate pikkust kogemust ning oli nagu kala vees. Peale seda loengut olin tükk aega hämmeldunud ning jagasin paljudega oma neljapäeva hommikust kogemust. Kolmas loeng oli esimesest kahest erinev, kuna ei olnud administratiivne, vaid hoopis innovatsiooni teemast.

Teisest loengust hammas veel verel küberkaitsest tuli neljandasse loengusse Tarmo Randel. Tarmo rääkiski küberkuritegudest. Teema on vajalik, lausa hädavajalik. Tarmo oli auditooriumi ees julge ning ta valdab teemat väga hästi. Mehel on selja taga pikk karjäär ning palju kogemusi. Ei oska öelda küll miks, aga kuidagi oli loeng natukene kuiv. Raske oli jälgida, kuigi tegelikult oli teema ju huvitav. Arvatasti oli asi seotus sellega, et loengupidaja oli oma ala ekspert, mitte aastate pikkuste kogememustega loengu pidaja. Selliseid eksperte on vaja auditooriumi ette, aga samas peab auditooriumis olema ka õpiharjumustega kuulajaskond. Võib-olla oleks selline spetsiifiline teema võinud jääda rohkem lõpu poole, kus esmakursuslane on veidi osavam kuulaja ja oskab rohkem kaasa mõelda. Loeng teema kattus natukene Margus Ernitsa loenguga, aga läks just küberkuritegevuse poolelt süvitsi.

Viiendas loengus oli auditooriumi ees Andres Käver. Teema oli elufilosoofia ja IT Eestis, aga kattis ka muid teemasid. Nimelt rääkis ta veel oma kogemustest ITKs õppimisest ning hakkama saamisest. Samuti väikeettevõtlusest ning selle võimalustest Eestis. Andres tekitas hirmu karmi reaalsusega. Ta oli väga nõudlik enda suhtes ja ka teiste. Ta rääkis asjadest neid ilustamata ja tõsiselt. See loeng pani tõsiselt järgi mõtlema oma tegemistest ITKs ning edaspidi peale kooli. Pikemat aega seedides seda loengut võib järeldada, et loengupidaja teadis väga hästi, mida ta rääkis. Kindlasti muutis see neljapäeva hommik minu suhtumist õppimisse ning mõtlemisse. Andrese loeng oleks võinud olla järjestuses eespool, kuna teema on ikkagist administratiivne ja koolis hakkama saamisest. Andres oli väga kindel auditooriumi ees ning tema slaid oli kena. See loeng oli üks parimaid.

Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov rääkisid NOC monitoorimisest Skypes. Tegemist oli väga spetsiifilise eriala esindejatega, kes kindlasti olid enda valdkonnas väga head. Auditooriumi ees kahekesti seistes nad said küll oma slaidid esitatud ja isegi auditooriumist tulnud küsimustele vastatud, aga kuidagi jäi see teema kaugeks. Kindlasti on see seotud nende meeste esitluste tegemiste ja loengu pidamiste arvuga. Loeng jäi lühikeseks ning teema segaseks, aga mingi ettekujutus antud valdkonnast kindlasti tekkis.

Väljakutsuva loengu nimega "Kuidas saada superstaariks" olid seekord Helen Piirsalu ja Ats Albre. Mõlemad olid suurfirmast Nortal ning rääkisid oma ettevõttest. Loeng oli huvitav ja Ats oli hea esineja. Räägiti tarkvara arendusest ja kuidas see töötab. Räägiti firmast ning mida firma pakub. Esmakursuslasele huvitavaim teema oli muidugi Nortali suveülikool, mis pakub palju arengu ning karjääri võimalusi. Antude neljapäeva hommik ei ühtinud teiste hommikutega teemalt ning oli eraldiseisev. Võib-olla lisaks effekti, kui peale Nortali oleks olnud paar hommikut mõne teise suurfirmaga ja tekiks võrdluse moment.

Pehmetest teemadest rääkis Merle Liisu Lindma. Inimene kelle vastu tekkis koheselt aukartus. See aukartus tuli alateadvusest, mis tajus esineja enesekindlust ja -kontrolli. Töötades inimestega on Merle väga palju töötanud ka enda kallal. Väga muljetavaldav oli vaadata ja kuulata teda. Neljapäev peale sellist hommikust motivatsiooni süsti ning õigesti mõtlemise kiirkursust, möödus naeratus näol. Loengus räägiti mida ootab tööandja töötajalt ja kuidas toimib tervislik ning produktiivne töökeskkond. See loeng oleks samuti sobinud rohkem alguse poole, sest see kindlasti muutis mõtlemist ja suhtumist, mis kergendab õppimist. Loeng oli üks parimatest ja mõjutas suuresti.

Neljapäeva hommikud olid kindlasti lemmikud. Kindlasti peab selliseid loenguid palju-palju rohkem korraldama ja mitte ainult esmakursuslastele. See võiks muutuda ITK kooli eripäraks ning kõvaks trumbiks. Selle valdkonna inimesi Eestis on palju ja selle valdkonna inimesi välismaal, käivad palju Eestis. Rohkem administreerivad ja enesearengu loenguid esmakursuslastele ehk õpingukorralduse ja erialatutvustuse loengule. Edaspidiselt rohkelt külalisi erinevatest valdkondadest ja sama valla konkurentidest, et tekiks terviklik pilt ja arusaamine IT valdkonnast. Terviklik pilt IT valdkonnas Eeistis ja välismaal. Loenguid innovatsioonist, start-up'idest, kuni serveri haldamisteni. Firmade struktuuridest ja isiklikest kogemustest.

Need kaheksa neljapäeva hommikut olid kasulikud, harivad ja otstarbekad. Kaheksa on aga väike arv. Isu nende hommikute järgi on suur ning kasu suuremgi veel. Tänan ja loodan neid hommikud veel kunagi kogeda.



Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?


Arvestust on aega teha ülejärgmise semestri punase joone päevani 5.4.4..

Järelarvestuse kuupäeva lepivad kokku õppejõud koostöös õppeosakonnaga 5.4.4.. Seega tudeng võib seda infot saada õppejõult.

Järelarvestusele registreerimine toimub ÕISis 5.2.8.1.. Meeles peab pidama, et registreerumise ja soorituse vahele peabjääma vähemalt kaks tööpäeva 5.2.8..

Arvestus peab olema sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks. Eranditeks on asjaolud, mida põhjendatakse õppurist mitteolenevate põhjendustega dokumentaalselt 5.2.1..

Sellisel juhul on õigus prorektoril pikendada konkreetsele õppurile arvestuse sooritamise tähtaega sügissemestril kuni kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessioonilõpuni ja kevadsemestril sügissemestri alguspäevani 5.2.1..

Olles riigi finantseeritaval õppekohal ei pea järelarvestuse eest maksma.

Olles tasulisel õppekohal peab tudeng kordusarvestuse eest maksma. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis 5.2.7..


Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?


Tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva:

  • kinnitada semestri individuaalne õpingukava 1.2.11..
  • kinnitada valikaine 3.1.1..
  • ära teha kordus arvestus 5.4.4..
  • esitada akadeemilise puhkuse avaldus 6.1.3.4..
  • esitada avaldus akadeemilise puhkuse lõpetamiseks 6.1.4..
  • esitada ainete deklareerimise kirjaliku taotlust õppeosakonnale, olles akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks 6.1.6..
  • teha akadeemilist liikumist 7.1..


Kui on eksamil saadud positiivne hinne, aga on ikkagist soov seda hinnet parandada, on võimalik seda teha üks kord kahe semestri jooksul.

Kirja läheb parim tulemus ehk kui korduseksami tulemus on esialgesest halvem läheb kirja esiaalgne ja vastupidi 5.3.11..


Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number. x = 19 y = 22


Esimesel semestril jääb normist(27) puudu 8 EAPd ning kevad semestril jääb puudu 5 EAPd. Aasta lõpuks peab olema täidetud 54 EAPd, aga kuna näitel jääb 13 EAPd puudu, siis tuleb tasuda 13 EAP eest. 1 EAP maksab 50€. Kokku tuleb tasuda 13*50=650€. ITK Finantsinfo