User:Dlukas

From EIK wiki



Erialatutvustuse aine arvestustöö

Author: Dmitri Lukaš

Esitamise kuupäev: 13.10.2016


Essee

Soovin alustada sellega, et mul on väga hea meel õppida kõige arenenud ülikoolis Eestis. On tore, et IT Kolledž pakub palju võimalusi väljaõppeks – päeva-, õhtu- ja kaugõpe. Nii ka töötavad pereinimesed saavad uut haridust ja elukutset omandada.


Esimesest sissejuhatast loengust sain teada, et lisaks põhi õppetööle pakub IT Kolledž palju muid huvitavaid võimalusi. Näiteks, külalislektorite esindused, täiendavad kursused eriala süvenemiseks, ROBOTEX klubi ja palju muud mis aitab tudengile arendada ennast IT valdkonnas. Minu esimene ülikool oli Eesti Mereakadeemia, mida ma edukalt lõpetasin 2008. aastal. Minu arvates õppimine Mereakadeemias ja IT Kolledžis on päris erinev, kuid esimene sissejuhatav loeng on pannud kõik oma paika.


Teises loengus esindajana oli Andres Kütt, rääkis oma elust ja õppimist ning arhitektori tööst.

Minu mõtlen sama moodi nagu Andres rääkis oma loengus: „Õpingu point ei ole õppida mingit keerulisemad tegusid, õppingu point on õppida inimest mõtlema. Koolide vahel on väga suur erinevus, tasub õppida minna võimalikult parimasse koolisse. Kui on väga hea põhjus siis igasugused asjad saavad võimalikuks. On täpselt üks inimene, keda päriselt huvitab sinu haridus – ja see on sina ise. Peab võtma ülikoolist maksimaalselt palju. Pead ise välja mõtlema mida sa saad sellest konkreetsest ainest". Rääkides süsteemi arhitektori tööst: arhitekti töö – juhtida keerukust. Kui süsteem läheb liiga keerulisek, see püüab minna kontrolli alt. Ja arhitekti ülesanne on anda seda kontrolli organisatsioonile tagasi. Arhitekti töö kriitiline oskus – oskus räägida, väljendada ennast soobivas keeles ning olla piisavalt veenduvalt, et tema sõnadele kuulaksid. Ka oleks hea õppida professionaalselt kommunikeerida inimestega. Minu meelest arhitekti töö on päris põnev va väljakutsetav, kuid vajab suurt kogemust ja tahte pidevalt õppida.


Kolmas loengus Kristel ja Marko Kruustük rääkisid testimisest ja startupist.

Tarkvara testimise põhimõte – teiste inimeste töös vigusid otsida, mis võib olla päris huvitav kui sul on kurg selle jaoks. Testimine saab olla nii kui hüppelaud et edasi arendajaks saada nii ka täiesti iseseisev karjääri või startupi suund. Miks nii palju uusi proekti sündivad aga vaid väike osa neist saab ellu jääda? Marko seletab seda nii, et tegudes oma äriga on vaja mõelda mitte ainult tehnilisest küljest, vaid ka äri pool peab olema hästi läbimõeldud. Mis üldse tähendab see pop-sõna „startup“? Paul Graham defineerib startupi nagu "kiire kasvuga ettevõte". Esindamise käigul mul tekkis küsimus – miks, tõepoolest, Eestis on nii palju startupi? Kahju et ei osalesin elavas loengus et saaks seda Kristel ja Marko käest küsida, aga mulle tundub selle põhjuseks võib olla see, et Eestis on palju aktiivseid ja oskuslikkeid noor inimesi, kes ei suuda ennast realiseerida töödes mingis ettevõttes. Ise realiseerimiseks neil on kaks võimalust – esimene on minna välismaale, kus on rohkem võimalusi, ja teine on osata oma äri, teha startupi, mis on põnevam ja mida paljudki teevad.


Neljas loeng – Lembitu Ling süsadminnimisest

Lembitu sõnade järgi hea süsadmin on laisk, aga ta ei tohi olla liiga laisk. Ta peab oma süsteemi üle käia ja teadma kuidas asjad tegelikult töötavad. Hea süsadmin on nähtamatu, kõik süsteemid töötavad ja teda näha ei ole. Ta on partner arhitektile, arendajale ja juhtkonnale. Mina arvan, et süsadmiini töö, vähemegi seda ei ole näha kui kõik töötab hästi, on äärmiselt oluline nii ettevõtjale kui ka tarbijale.


Viies loeng – Andres Septer ja Einar Koltšanov tööturust

Et leida endale hea töökoha on vaja alati enne uurida mis seal sees toimub, kontrollida tausta. Töökäigus kõik allveekivid ilmuvad nii kui nii, aga on parem olla kursis mis sind ootab. On tarvis luua sidemeid ehk „võrgustik“ – alates IT Kolledzist ja kogu elu jooksul. Nagu mu endisel erialal sama IT valdkonnas kõik head tööpakkumised liikuvad suust suhu, mitte CV keskuse kaudu. Veel üks Eesti tööturu eripära on sunnitud mobiilsus, mis tähendab, et kui tahad parima töökoha või palka saada peab minema edasi teise firmasse. Minu jaoks IT valdkonna suur pluss on see, et saab valida kuhu minna tööle – kas riigiasutusse, mingi suure firma esindusse, kohalikke IT-firmasse, osaleda startupis, minna välismaale või asutada oma äri. Igal teel on omad head ja halbad küljed, kuid mulle meeldib perspektiiv alustada oma startupi või oma ettevõte.


Kuues loeng – Ivar Laur andmeteanalüüsist

Kas andmed ja elu üldse alluvad analüüsi? Ivari sõnul alluvad küll, aga nende õige kasutamine on teine küsimus. Andmete puudus, tõlgendamis ja kasutamis vead teevad analüüsi raskemaks. Andmeteanalüüs on tähtis objektiivsete otsuste tegemiseks, ressursi õigesse kohta suunamiseks ja prioriteetide määramiseks. Minu arust andmeanalüüs on kriitiliselt oluline nii kõrgemal tasemel (riik, suured korporatsioonid) kui ka väiksemal ettevõttel, et edukalt areneda ja õppida oma ja teiste veade peal.


Seitsmes loeng – Jaan Priisalu küberkaitsest

Kuna Eesti on e-riik, küberkaitse on väga oluline meie jaoks. Internetipank, id-kaardi võimalused, e-valimised – kõik need asjad lihtsustavad elu kuid ka nõuavad turvalisust. Jaan räägib, et küberkaitsesüsteem peab olema lihtne, mida keerulisem see on seda rohkem võimalusi seda avaneda. Küberkaitsmes töötamine on pidev õppimine, vaatamine mis muujal toimub. On äärmiselt oluline teadma mis on sinu tugevad küljed ja mis on nõrkused, ning mis on su vastase võimalused ja tahed. Tänapäeval küberkuritegijad on eriti ohtlikud tänu sellele, et internet võimaldab neile koostööd teha ja oma kogemust omavahel vahetada. Praeguses maailmas konfliktid, kaasarvates sõjaväälised, algavad kübermaailmas. Minu meeles, Cyber Security õppeprogramm IT Kolledzis saab anda palju hea spetsialiste selles alas ja aitama Eestisse ja tema elanikkele tunda ennast turvalisuses.


Kaheksas loeng – Hedi Mardisoo IT´st ja turundusest

Nüüdsel ajal, kui konkurents on suur ja kaup või teenus iseennast ei müü, õige brandi ja turunduspoliitika annavad firmasse eelist. Brandi loomiseks on vaja arusaada, millist väärtust see annab inimestele. Turundusmehe põhiline oskus on anda seda väärtust klientidele ja hoida oma brand kõrgel tasemel. Ma arvan, et isegi väga hea kaup vajab reklaami, et inimesed said sellest teada. Nii tulebki et turundamine ja IT on ettevõttes seotud. Nagu rääkis Bill Gates: „If your business is not on the internet, then your business will be out of business“.


Allikad:

1. „Õppekorraldus ja sisekord“ - Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer - https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a IT Kolledz 2016

2. „Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu“ – Andres Kütt - https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f IT Kolledz 2016

3. „Testimine ja startupid“ - Kristel & Marko Kruustük - https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true IT Kolledz 2016

4. „Süsadminnimisest“ – Lembitu Ling - https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 IT Kolledz 2016

5. „IT tööturg" – Andres Septer ja Einar Koltšanov - https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc0 IT Kolledz 2016

6. "Andmed ei allu analüüsile" – Ivar Laur - https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 IT Kolledz 2016

7. „Eesti Vabariigi küberkaitse“ – Jaan Priisalu - https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 IT Kolledz 2016

8. „IT ja turundus" – Hedi Mardisoo - https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 IT Kolledz 2016

Õpingukorralduse küsimused ja vastused

Kukkusid arvestusel läbi.

Kaua on võimalik arvestust järele teha? - Saad teha kuni 2 kordussooritust.

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? - Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”.

Mis on tähtajad? - Korduseksami ja -arvestuse õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit.

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? - RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka.

Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? - Kui õpid OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € Hitsa kontole.


Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA).

Millised on tegevused? - Pean esitada ÕIS-is avaldus koos varase töökogemuse tõendava dokumendidega.

Millised on tähtajad? - Avalduse esitmise viimane tähtaeg on 10 tööpäev enne punase joone päeva.

Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse? - VÕTA kaudu saadud EAPd ei arvesta semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel, kuid täidavad aastase õppekoormust.


Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Kuna semestris pean koguda vähemalt 27 EAPd, siis esimesest semestrist on puudu 3 EAP ning teisest 1 EAP, mis kokku teeb arve (3 Eap + 1 EAP) * 50 €/EAP = 200 €.

Allikad:

1.VÕTA kord IT Kolledži leheküljel http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/

2.KKK IT Kolledži lehekülg http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/