User:Dmahno

From ICO wiki


Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Dineta Mahno Esitamise kuupäev: 18.oktoober.2011

Essee

Õpingukorraldus ja erialatutvustus

Aine Õpingukorraldus ja erialatutvustus koosnes kaheksast erinevatest loengutest mis olid seotud IT valdkonnaga. Iga loeng oli oma moel unikaalne, alates akadeemilisest sisust kuni praktilise aruteluni auditooriumiga ja grupi töödeni, kus iga tudeng sai leida enda jaoks midagi huvitavat ja kasulikut. Esimene loeng “Õppekorraldus ja sisekord” oli nii nimetatud sissejuhatus erialasse, mis andis ülevaate õppeastmetest, edasi õppimise võimalusest, kolledzi klassidest, laboritest, klubilistest tegevustest, stipendiumite võimalusest,tagasisidest, raamatukogust ja e-õppe süsteemi võimalusest. Teine loeng “Innovatsiooni olemus ja juhtimine” oli pühendatud uutele tehnoloogiatele, nende kasutamise võimalustele ja toodete positsioonerimistele. Loengu jooksul käsitleti erneivaid riike ja valdkondi kus kõige rohkem toimub investeeringud innovatsiooni. Minu arvates, antud teema oli valitud teadlikult, sest üks valkondadest Eestis, kus toimuvad investeeringud innovatsioonidesse on tehnoloogia ja tarkvara arenemine. Kolmas loeng”Ideest teostuseni”. Loeng oli jagatud kaheks osaks: teoreetiline ja praktiline. Teoreetilises osas võrdlemise meetodi kaudu oli nii öelda kindlaks määratletud kelle töö on parem, kas ettevõttejuhi või palgatöötaja oma, samas rääkisime firma loomisest, maksudest: etevõtte tulud, palga maksmine ja dividendid. Praktilise osa eesmärk seisnes oma äriidee loomisest, firma ehk gruppi loomisest ja selle äriidee analüüsimisest antud gruppis ( firma tegevused, nõrkused, võimalused ja ohud). Neljas loeng “Robotica”, nii nimetatud huviklub ja kuidas see on seotud IT-ga, just täpsemalt kuidas on seotud õppimisega kolledzis. Klubi, mis ühineb erinevaid valdkondi, viib ellu erinevaid tehnoloogilisi ideid. Klubi mille põhiidee on selline, et õppimine peab olema mänguline. Viies loeng ” Serverikeskuste võrguarhitektuur”. Loeng oli jagatud kaheks osaks: uue põlvkonna IT ettevõtte Net Group tutvustamine ja lühike kokkuvõte firma tegevusvaldkondadest ja teises osas rääkisime serverite sisemine struktuurist. Teema serverite arhitektuur koosnes lühikest ülevaadest võrgust, serverite turvalisusest, Blade serverist ja Cisco severite kasutamise eelistustest. Kuues loeng ”Kas sellist IT-d me tahtsimegi?” Loengu-arutelu põhiidee oli aru saada, kuidas tehnoloogiline areng kogukonda mõjutab, mis mõju avaldab meie käitumisele, meie elu stiilile ja eluviisile. Rääkisime trendidest seoses ITK-ga, nende ebasoovitavate tagajärjede võimalikest põhjustest. Veadest tehnoloogia keskkonnas ja mis tagajärjed võivad tekkida nende veade eest. Seitsmes loeng “Töö arvuti-ikalduste tõrjerühmas”. Jutt oli CERT-ist (Computer Emergency Response Team), organizatsioonist, mis tuvastab, jälgib ja lahendab Eesti arvutivõrkudes toimuvaid turvaintsidente, teavitab ohtudest ning korraldab ennetustegevusi. Rääkisime rünnakudest interneti kaudu ja viiruste levimisest. Loengu kokkuvõteks tegime väljundi, et IT valdkonnas on kõik seotud, iga liigutuse mida me teeme on oma tagajärjed. Kaheksas loeng “Spetsialistist teadlaseks ja vastupidi”. Ülevaade Eesti kõrghariduse süsteemist. Ülevaade Tallinna Tehnika Ülikoolist: ülikooli üldised andmed, õpetöö, teadustöö. Ülevaade H-indeksist ja patentidest. Määramine ja vahe tundmine kes on spetsialist, teadlane ja professionaalne teadlane. Esmapilgul tundub, et kõik need loengud on absoluutselt erinevad, mõned ei ole üldse seotud omavahel ja mõned isegi ei puuduta IT valdkonda. Nagu tihti juhtub, esimene mulje võib olla vigane. Selleks et aru saada loengute side omavahel, esiteks võtame võrdluseks kaks loengud: innovatsioon ja idee loomine. Esialgselt tundub, et loeng idee loomisest on mõnes mõttes mõtetu ja ei ole IT-ga üldse seotud, kuna ei alusta mõtlikuks jääma mis on infotehnoloogia definitsioon. Infotehnoloogia on erialade ja tegevusvaldkondade lai klass,mis on seotud tehnoloogia loomisega,haldamisega ja töötlemisega ja mille arenemiseks on vaja ideed. Kõik meie elus algab heast ideest ja ideede loomise oskus, nende analüüs ja ellu viimine on raske protsess mis lõplikult viib meid innovatsiooniks. Mida rohkem häid ideed, seda laiem valik ja rohkem innovatsioone, mida muutuvad meie elu paremaks ja teevad seda mugavamaks. Mõistes, et kõik algab ideest me võime teha paralleeli, sidudes seda teemat loenguga “Robotica“. Jällegi, tekkib mõni hea idee, tuleme Robotica klubisse, arutleme ja proovime seda ideed elu viia. Kui õnnestub, siis meil olemas uus leitis - innovatsioon, elu lihtsustamiseks. Võrdleme veel kaks teemat: serverikeskuse arhitektuur ja töö arvuti-ikalduste tõrherühmas.Ühelt küljelt head ideed ja innovatsioonid IT valdkonnas tegid meie elu paremaks ja mugavamaks, teiselt küljelt tegid meie elu vähem konfidentsiaalne. Võrgustiku ja serverite loomine tänapäeval annab head võimalust probleemi lahendamiseks kuidas hoida palju informatsiooni ühes kohas liigipääsu võimalustega teatud hulka kasutajatele, kuigi samal ajal kui toimub serveri või võrgustiku rünnak annab võimalusi rohkem hulka informatsiooni kaotamiseks. Selleks on loodud organizatsioon CERT, mis annab kasutajatele infot turvaaukude kohta, mis on avastatud Eestis enim kasutatavates süsteemides ja rakendustes ja aidata ära hoida turvaintsidente ja vähendada turvariske. Räägites, kui palju aitas iga loeng kaasa aine eesmärgi saavutamisele ma võin esile tõsta kask teemat: serverite arhitektuur ja CERT. Täna serverikeskus on väga vajalik ettevõtluse vajadustele, sest andmete otsese manipuleerimine tegeleb ainuke protsess ja andmete töötlemine toimub seal, kus andmeid hoitakse - serveris, kõrvaldades vajadust kanda suurel hulgal andmeid üle võrgu. Plus server pakub turvalisust ning süsteem on võimeline kohanema kasutajate arvu kasvu ja mahtu ilma tarkvara riistvaralistest muutmisest. Kuna CERT Eesti tuvastab, jälgib ja lahendab Eesti arvutivõrkudes toimuvaid turvaintsidente, teavitab ohtudest ning korraldab ennetustegevusi, nad on mingil määral seotud administraatoritega ja kuna meie tulevane töö on seotud võrkugeda, oli kasulik teada saada, et Eestis on olemas selline ettevõte kelle poole saaks pöörduda ja kes alati saavad aidata. Kokkuvõteks võin öelda, et iga loeng oli informatiivne, mõneid tudengid nad sundisid mõelda, kas on tõesti tehtud õige eriala valik, teistele aitasid taas veenduda oma õige valiku tegemisest.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. Korduseksamid ja -arvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.


Küsimus 5

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Akadeemiline puhkus on üliõpilase vabastamine omal soovil õppetööst üheks või rohkemaks semestriks. Akadeemilisel puhkusel olijad kuuluvad IT Kolledži üliõpilaste nimekirja. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Üliõpilasel on võimalik taotleda akadeemilist puhkust: 1.Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks; Akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. 2. Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel – kuni üheks aastaks; Avaldusele lisatakse kutse kaitseväe tegevteenistusse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. 3. Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolme aastaseks saamiseni. Avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitunnistuse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusel mistahes ajal õppeaasta vältel. 4. Muudel põhjustel – kuni üheks aastaks. Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani. 5. Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. 6. Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid. Muud IT Kolledži poolsed õppeteenuse osutamise kohustused on akadeemilise puhkuse ajaks peatatud. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks on õigus osaleda õppetöös esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.

Skriptimiskeeled:Bash quest

Autor: Dineta Mahno Esitamise kuupäev: 25.märts.2013

Python quest 3

#!/usr/bin/python
# -*- coding: utf-8 -*-

#Dineta Mahno
#A21
#25.03.2013
#Loo skript, mis kontrollib kas kasutajal, kes skripti käivitas on õigus kirjutada etteantud kataloogi või mitte.
#Kataloogi nimi antakse ette käsurealt.
#Skript tagastab 0, kui õigus on olemas.
#Skript tagastab 1, kui õigust pole või kataloogi pole (näiteks on tegu failiga) 


import sys
import os

#Def isWritable funktsioon oli võetud siit (http://stackoverflow.com/questions/2113427/determining-whether-a-directory-is-writeable)

def isWritable(directory):
    try:
        tmp_prefix = "write_tester";
        count = 0
        filename = os.path.join(directory, tmp_prefix)
        while(os.path.exists(filename)):
            filename = "{}.{}".format(os.path.join(directory, tmp_prefix),count)
            count = count + 1
        f = open(filename,"w")
        f.close()
        os.remove(filename)
        return True
    except Exception as e:
        #print "{}".format(e)
        return False

if len(sys.argv) == 1:
	print("Please provide directory path")

dirPath = sys.argv[1]
print("Provided directory path: " + dirPath)
	
if not os.path.isdir(dirPath):
	print("Provided path does not point to directory")
	sys.exit(1)
	
#if os.access(dirPath, os.W_OK  | os.X_OK):
if isWritable(dirPath):
	print ("User can write into directory " + dirPath)
	sys.exit(0)
else:
	print ("User cannot write into directory " + dirPath)
	sys.exit(1)

Python quest4

#!/usr/bin/python
# -*- coding: utf-8 -*-

#Dineta Mahno
#A21
#08.04.2013
#Luua skript, mis kontrollib, kas etteantud kasutaja kodukataloogis on faile või katalooge, mis ei kuulu kasutajale.
#Leitud failid kirjutatakse väljundisse.
#Skript tagastab 0, kui täitmine õnnestus
#Skript tagastab 1, kui kasutajat pole
#Skript tagastab 2, kui kasutajal pole kodukausta
#Muude vigade korral tagastab 3. 

import sys
import os
import pwd

if len(sys.argv) == 1:
	print("Kirjuta kasutaja nimi")
	sys.exit(1)

userName = sys.argv[1]
print("Kasutaja nimi: " + userName)

try:
	pwd.getpwnam(userName)
except KeyError:
	print("Kasutaja " + userName + " ei eksisteeri.")
	sys.exit(1)

home = os.path.expanduser("~" + userName)
print("kasutaja kodukaust: " + home)

if not os.path.exists(home):
	print("Kasutajal pole kodukausta: " + home)
	sys.exit(2)

if not os.path.isdir(home):
	print("Kasutaja kodukaust pole ḱataloog: " + home)
	sys.exit(3)
	
homeContent = os.listdir(home)

for childPath in homeContent:
	fullChildPath = os.path.join(home, childPath)
	uid = os.stat(fullChildPath).st_uid
	
	
	ownerName = pwd.getpwuid(uid).pw_name
	
	if (ownerName != userName):
		print("Fail või kataloog kasutaja kodukataloogis ei kuulu kasutajale: " + fullChildPath)


Python quest5

#!/usr/bin/python
# -*- coding: utf-8 -*-

#Dineta Mahno
#A21
#09.04.2013
#Skript teeb kogu ekraanist pilditõmmise üks kord sekundis ja nummerdab failid. DATE-1.png DATE-2.png jne 

# Seda saab teha terminalis : sudo apt-get install python-imaging 
from PIL import ImageGrab 
from time import sleep
import Image, ImageDraw
import sys
i = 1
#sekundide arv
while i<6:       
# iga sekund                                         
	time.sleep(1)  
	#screenshoti tegemine                                	
	screen = ImageGrab.grab()    
	nimi = "DATE-" + str(i) + ".jpg"
	#screenshoti salvestamine 
	screen.save(nimi)                      
	i += 1