User:Dpukkone

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Daisy Pukkonen

Rühm: 15

Esitamise kuupäev: 22.oktoober 2015

Essee

Avaloengusse tulles, tundsin kindlasti suurt ärevust oodatu ees. Alustades sissejuhatava loenguga, siis kindlasti esimese korra kohta oli väga palju informatsiooni, mis lausa koormas üle, kuid siiski huvitav. Esinejaid oli palju ning paraku nimesidki tänu sellele ei suutnud meelde jätta, sellest hoolimata sain palju targemaks kuna räägiti kõik õpingukorraldusega seonduv detailselt üle. Gümnaasiumist tulles on väga hea kui toimub just selline avaloeng, kus tehakse täpselt selgeks mida näiteks tähendab punase joone päev. Lõpuks kuulsime ka kuidas IT Kolledžis toimub kooliväline tegevus, mis oli vägagi informeeriv.[1]

Kuna Erialatutvustuse eesmärk oli meile näidata, mida on võimalik teha pärast IT Kolledži lõpetamist, siis iga nädal käis meile loenguid andmas külalislektorid. Esimeseks oli nendest Tiina Seeman, kes näitas natukene teistsugust poolt infotehnoloogia maailmas. IT Kolledži vilistlasena leidis ta endale huvitava töö – projektijuhtimise. Seeman on töötanud väga paljude erinevate ettevõtetega, olles mitmesuguste projektide juhtimine. Ta kirjeldas kui vastutusrikas võib olla projektijuhi töö, millega ma saja protsendiliselt nõustun, kuna endalgi kogemusi projektijuhi tööga. Seega mõistsin Tiina Seemani juttu vägagi, eriti seda, et juht peab oma projekti kallal töötavate inimeste motivatsiooni kõrgel hoidma ning olema väga hea suhtlemisoskusega. Kõik on läbirääkimiste küsimus. Samuti Tiina Seeman tõi loengusse ka perekondliku elu aspekti, et kuna projektijuhi amet on väga koormav, siis peab kuidagi asju balansis hoidma ja ei tohi päris töö alla end ära ka matta. Tiina Seeman [2]

Teise külalislektorina esinenud Elar Lang ei avaldanud mulle absoluutselt muljet. Minu jaoks tundus teema „Kuidas õppida efektiivselt?“ liiga pealiskaudsena, kuna tegemist oli mehega, kes juba teadis eelnevalt programmeerimist vägagi ning tuli lihtsalt ülikooli pabereid saama. Ta küll tõi näiteid oma elust, kuidas õppida ning kuidas leida motivatsiooni, kuid ta ei jaganud nõudandeid nendele, kes on just gümnaasiumipingist tõusnud. Samuti pidevalt korrutamine, et ta lõpetas cum laudega, ei tähenda veel, et külalislektor veel kõike saja protsendiliselt teaks. Kuid igas asjas on ka midagi positiivset ning seda oli ka Elar Langi loengus. Mulle meeldis ta öeldu, et kooli eesmärk ei ole teha tudengist valmis spetsialisti, vaid anda taustateadmised, et pärast kooli lõpetamist õigeid märksõnu Googlesse sisestada. Selle väitega suudan minagi nõustuda ja seda peaksgi iga tudeng eeldama. [3]

Kolmanda loeng külalislektoriks oli süsteemihaldur Taavi Tuisk, kes jäi mulle eelkõige meelde sellega, et ametieetika alla kuulub kindel reegel – ära topi oma nina teiste asjadesse, isegi kui väga sooviksid, sest tegemist on nii enda karjääri kui ka usalduse rikkumisega. Seega uudishimulikkus ei too selle töö valdkonnas head tulemust. Kuna Taavi Tuisk oli ka häkker, siis soovitas ta meil minna kindlasti DefConi ja Blackhati konverentsidele, kuid seal olles kasutada odavat riistvara, mille loobumisest ei hakka kahju, kuna keegi võib sinu telefoni või tahvelarvuti lihtsalt ära häkkida. Tegemist oli sellise loenguga, mis mulle väga huvi ei pakkunud, kuna süsteemihalduri töö pole minule, seega jäidki meelde ainult sellised pisiasjad. [4]

Kõige huvitavamaks osutus teema, mille peale pole varem mõelnudki. Selle teema tõstatas neljanda loengu külalislektor Kert Suvi, kes rääkis meile lähemalt testimisest. Huvi tõusis juba selle tõttu, et kui ta loetles iseloomuomadusi, mis testijal kindlasti peab olema, siis sarnanes see minuga – tugev analüüsivõime, kavalus, kahtlemisoskus, massidest teistsuguse mõtlemisega ja nii edasi. Kahjuks ei väärtustata testijaid nii palju, kui tegelikult peaks, millest on väga kahju, kuna tundub, et tegemist on ülilaheda ametiga. Testijatele jäetakse liiga vähe aega, kuid minu arvates on see projektijuhi süü ja seda võiks isegi järgi uurida meile esimese loengu andnud Tiina Seemanilt, mis kogemused on tal testijatega.[5]

Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda? Viiendas loengus andis meile häid nõuandeid Targo Tennisberg, kes tegi selgeks miks täpsemalt projektid ebaõnnestuvad. Teema oli vägagi sarnane Tiina Seemani omaga, kuid Seeman rääkis rohkem kõrgpositsioonist ning Targo näitas elu tiimis olles. Olulisemaks peaksin seda, et IT maailmas ellu jäämiseks on vaja olla valmis alati uute teadmiste saamiseks, seega õppimisvõime peab ilmtingimata olema, samuti ka sotsiaalsus töökeskkonnas, kuid see on iseenestki mõistetav. [6]

Kuuenda loengu andis meile Tanel Unt, kes vastupidiselt teistele on oma elus saavutanud palju asju ilma ülikoolidiplomita. Kas see on puhas juhuslikkus või tegemist on mõne võrra geeniuslikuma inimesega kui tavarahvas? Minu arvates oli tegemist mehega, kes oli vägagi laia silmaringiga ja jagas nõuaandeid ettevõtlusest. Äripartnerite valikul tuleb olla hoolikas, et ei satuks inimese otsa, kes on vaid vahendaja ning võtab ainult raha ja probleemid jätavad teisele osapoolele. Sarnaselt teistega, rääkis Tanel Unt, et tähtis on valida hea meeskond endale, kellega ettevõte tippu viia. Meelde jäi lause – kõigepealt pane programm või tarkvara tööle, siis tee see asi kiireks ja alles siis võid alustada disainiga. Ning mida võib pidada kõige tähtsamaks – ära kunagi anna alla, vaid tegele oma pisikeste startupidega edasi. [7]

Loengusarja lõpetajateks olid kaks esialgu vägagi erinevat meest – Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Oleg oli suurte kogemustepagasiga ning tundus selline tüüpilise vaikse programmeerijana olevat, kuid vaga vesi sügav põhi – Oleg Bogdanov on isegi kosmoseuuringute teostajana töötanud. Oliver Kadak sellepoolest paistis hoopis teistsuguse isiksusena, rääkides oma tööst andmebaasidega. Tema eesmärgiks on prognoosida võimalikult täpselt erinevaid asju. Näiteks võib suure koguse massandmete analüüsiga öelda sulle mis sa oma kassi nimeks paneksid. Kindlasti huvitav oli kuulata, kuidas tegelikult kõik on ette planeeritud, eriti müügimaailmas – kuidas miski paigutada ja nii edasi. [8]

Loengusarja lõpuks sooviksin öelda, et kindlasti olen kuidagi moodi kogemuste võrra rikkam ning eelkõige avaldas mulle muljet testija amet ning seda tasuks kindlasti lähemalt veel uurida.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Õigus teha uuesti arvestust kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani.[9] ning õppuril on võimalus kolm korda sooritust teha. [10] Kordussoorituse tegemiseks tuleb kokku leppida õppeosakonnaga, esitades neile avalduse. Registreeruda kordussooritusele saab ÕIS-is ning registreerumise ja kordussoorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [11] Arvestus peab olema sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks. [12] Riigi finantseeritaval õppekohal oleval õppuril on kordussooritus tasuta, kuid kui õpid tasulisel õppekohal pead iga kordussoorituse eest maksma 20 eurot. [13]

Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunktide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Vastus

Vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks peab olema täidetud kolm tingimust. Saavad vajaduspõhist õppetoetust need, kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem ja kelle perekonna kuusissetulek on ühe pereliikme kohta kuni 329 eurot ning samuti õppur peab õppima täiskoormusega ja täitma õppekava nõudeid täies mahus. Toetuse suurus sõltub sellest kui suur on üliõpilase keskmine sissetulek pereliikme kohta. See tähendab, mida väiksem on sissetulek, seda suurem on õppetoetus. Vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks peab esitama taotluse riigiportaalis. Õppeaasta kohta peab olema ainepunkte vähemalt 60, kuid semestris võib olla ainepunkte alla 30 EAP (kui teisel semestril on neid vastaval arvul rohkem). [14]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 28 EAPd ja teise semestri lõpuks 28 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus

Semestris peab kindlalt kokku saama 27 EAP, kuid õppur sai mõlemal semestril 28 EAP, järelikult ei pea õppur midagi maksma. Seega esitatav arve on 0 eurot. [15]

Kasutatud materjalid