User:Dviirmaa

Õpingukorraldus ja erialatutvustus - arvestustöö

Autor: Delia Viirmaa

Rühm: 12

Üliõpilaskood: 10152058

Kuupäev: 17.10.2015

Essee

Aine eesmärk oli anda värskele üliõpilasele ülevaade IT sektoris toimuvast, peamistest võimalikest valdkondadest, kus lähemas või kaugemas tulevikus kätt proovida. Loengusarja käigus räägiti projektijuhtimisest, andmeanalüüsist, tarkvaraarendusest, testimisest, administreerimisest, projektijuhtimisest ja õppimisest üldisemalt. Isegi oma firma tegemist käsitleti koos selle heade ja mitte nii heade külgedega. Esinemas käisid oma valdkonna tipptegijad. Nauditav oli jälgida rääkimas inimest, kes teeb oma tööd tõelise innu ning naudinguga.

IT valdkond ei ole minu jaoks päris tundmatu. Üsna mitmed inimesed minu tutvusringkonnast töötavad selles sektoris erinevatel ametikohtadel ning seetõttu on ka mõningane omapoolne nägemus IT sektoris pakutavatest ametikohtadest olemas. Ma ei hakka tegema ümberjutustust loengus räägitust, vaid panen kirja mõtted, mis mina endaga eesolevale teekonnale kaasa võtan.

Kui ma IT Kolledžisse tulin, siis esimestel nädalatel tabasin end mõtlemast, kas ma olen ikka õiges kohas. Mitte sellepärast, et ma poleks kindel selles, et see eriala mind huvitab, vaid hoopis, kas ma pole mitte liiga vana uue eriala omandamise jaoks. Kui esimene esineja arvas, et 28 aastaselt pole hilja uue erialaga alustada, siis nüüd olen ma veendunud, et hilja pole ka 33 aastaselt.

Mulle meeldis Elar Langi esitlus õppimisest. Keegi oleks võinud sellise loengu pidada mulle rohkem kui 10 aastat tagasi, kui ma esimest korda ülikooli läksin. Sellel ajal oli ülikool minu jaoks pigem seltskonnaüritus. Siis ma õppisin kohustusest, nüüd ma õpin soovist teadmisi omandada. Nüüd mitmeid aastaid hiljem ei olnud selles loengus küll enam minu jaoks midagi uut. Aga need on teemad, mida on aegajalt vaja endale uuesti meelde tuletada. Lihtsad asjad nagu „todo list“ ja ajaplaneerimine annavad väga palju juurde. Ma olen täiesti nõus sellega, et tööalaselt on vaja kogu aeg juurde õppida, et püsida konkurentsis ning sellega, et väga palju on kinni suhtumises. Ülikool õpetab õppima.

Ilmselt kõige tähtsamad 2 mõtet, mis ma kogu sellest loengusarjast sain, oli sõna KOOSTÖÖ ning PIDEV ÕPPIMINE. Minu jaoks oli üllatav, et koostöö on nii tähtis. Ma ei teadnud, et väga suur osa IT projekte ebaõnnestub. Koostöö on võlusõna erinevate projektide õnnestumiseks. Väga tähtis on, et erinevad valdkonnad omavahel suhtleksid ja mida vähem on vahelülisid, seda lihtsam on sõnumit edasi anda. Isegi siis, kui igaüks omaette väga hästi nokitseb ja teeb enda asja ideaalselt, on sellest vähe. Kui kogu meeskond või kogu ettevõte ei tööta samas suunas samade eesmärkide nimel, siis edu ka sellest loota ei ole. Et leida ühine suund, siis selleks ongi vajalik järjepidev omavaheline suhtlus. Nii kliendi kui arendaja ja omakorda kõikide muude lülide vahel. Hea suhtlemisoskus tuleb kindlasti kasuks ning kiirendab ja kergendab kogu protsessi. Hea koostöö peab olema ka igapäevastes töistes tegemistes. Süsteemiadministraatorid peavad suhtlema igapäevaselt arendajatega ning arendajad testijate ning analüütikutega ning projektijuhtidega ning omakorda veel äri poole inimestega. Väga oluline on ka omavaheline hea läbisaamine meeskonnas. Kui õhkkond on meeldiv, siis on ka suhelda meeldivam.

Kuna tehnoloogiasektor on väga kiiresti muutuv, siis enda heal tasemel hoidmiseks on pidevalt vaja midagi juurde õppida. Erinevate uuendustega on vaja sammu pidada, muidu konkurentsivõime tööturul langeb iga hetkega. See on eriala, kus õppimine ei lõppe kunagi. Kui sul puudub võime õppida ja edasi areneda, siis pool kaotust on juba käes.

Natukene üllatav oli Kert Suvi ettekandest teada saada, et testimisega tegeletakse liiga vähe ning arendajad ei taha ise oma koodi testida. Põnev oli ka teada saada, et korraliku analüüsi põhjal on väga täpselt võimalik ette ennustada esmapilgul prognoosimatuid asju. Nagu Oliver Kadaku loengust selgus, siis näiteks saab väga põhjalikult prognoosida mõne ettevõtte müüginumbreid. Hea analüütik suudab andmetest välja lugeda käitumismustreid ja petuskeeme.

Peamised märksõnad, mis mulle meelde jäid Targo Tennisbergi loengust edu tagamiseks oma ametikohal on järgmised: probleemi ettenägemine ja riskide maandamine; valmisolek teha tegevusi, mis jäävad väljapoole ametijuhendit; efektiivse kommunikatsiooni oskus; valmisolek ootamatusteks; oskus kaasa mõelda. Ma tegelikult tahaks juba nii väga tööle minna ja seda kõike teha. Hetkel veel jääb puudu erialastest teadmistest ning kooli varajases staadiumis tööleminek pikemat perspektiivi silmas pidades pole kuigi mõistlik.

Mulle meeldis ka Oleg Bogdanovi mõte, et sellel erialal on üks hea omadus, seda saab siduda „päris“ asjaga. Ma ise olen varasemalt õppinud elektroenergeetikat ja pikalt töötanud energeetika valdkonnas. Et mitte varasemat kogemust raisku lasta, siis on mul tulevikus plaan siduda IT energeetikaga. Hetkel veel puudub päris täpne ettekujutus kuidas, aga tõenäoliselt pilt hakkab õpingute jätkudes järjest selgemaks muutuma.

Kelleks tahan mina saada? Hetkeseisuga ma tahan saada projektijuhiks. Loenguid kuulates tõdesin, et heaks projektijuhiks ei saa niisama. Et olla hea projektijuht, on vaja teadmisi kogu protsessist. Et omada üldpilti, oleks vaja kõigepealt olla arendaja. Et olla hea arendaja, peab kindlasti tegelema ka testide kirjutamisega. Hea projektijuht suudab ette näha erinevaid võimalikke takistusi ja aidata kaasa nende ületamisel. Kõik need oskused tulevadki heast üldpildi tundmisest.

Üks ühine joon, mis mind natuke hirmutab, on asjaolu, et mitu esinejat alustas loengut mõtisklusega, et miks see küll nii vara algab ning hiljem rõhutas, et tööpäev ei lõppe kell 17.00. Mitte, et ma tahaks panustada vähem, pigem tahan panustada varem. See pani mind imestama, kas tõesti IT sektoris töötavad ainult kas väga noored või ilma laste ja pereeluta inimesed? Loodetavasti leidub minu kui pereinimese jaoks kuskil ka mõni selline ettevõte, kus tööpäeva algab 8 või 9 ning lõppeb mõistlikul ajal.

Kokkuvõtvalt arvan, et mind ootab ees väga põnev eriala, kus ma saan kõike seda kasulikku rakendada. Kui mul on õige suhtumine, olen koostööaldis ning valmis põnevateks väljakutseteks, siis pool edu on juba tagatud. Elar Lang ütles oma loengus: „Edukus ei ole juhus, see on sinu valik.“

Küsimused ja vastused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus A

Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga ning registreerida ÕIS-is. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis (Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 €.[3]). RE õppekohal on kordussooritus õppijale tasuta, kui see tehakse selle (milles läbi kukuti) aine piires ja ülal toodud tingimustel. Aine korduv deklareerimine on tasuline. [1]

Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Vastus 5

Üliõpilasel (alates sisseastumine 2013/14) on õigus saada vajaduspõhist õppetoetust, kui:

-ta on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel;

-ta õpib täiskoormusega ja on algavaks semestriks täitnud kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu või ta õpib täiskoormusega esimesel semestril;

-tema Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 51 alusel arvestatud keskmine sissetulek kuus ei ületa igaks aastaks riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära (perekonna sissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot).

Vajaduspõhiste õppetoetuste eraldamist korraldab Haridus- ja Teadusministeerium, tema hallatav riigiasutus või tema volitatud riigi asutatud sihtasutus. Üliõpilane esitab vajaduspõhiste õppetoetuste eraldamise korraldajale taotluse vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks riigiportaalis www.eesti.ee viieks õppekuuks kaks korda õppeaastas – septembris (septembriks, oktoobriks, novembriks, detsembriks ja jaanuariks) ja veebruaris (veebruariks, märtsiks, aprilliks, maiks ja juuniks). Vajaduspõhist õppetoetust makstakse riigieelarvest Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu igal õppekuul vastava õppekuu eest igale Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 5 lõikes 21 nimetatud tingimustele vastavale üliõpilasele, kes on seda taotlenud.[2] Toetuse suurus sõltub perekonna sissetulekust ühe liikme kohta (toetuse suurus on vahemikus 75 kuni 220 eurot). Toetuse saamiseks peab punkte kokku olema aastas vähemalt 60 EAP-d. Ühes semestris võib olla ka vähem (kui 60/2), aga see eeldab, et koos teise semestriga tuleks ikka kokku 60 EAP-d. [4]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile. X=24 EAP ja Y=27 EAP

Lahendus

Minu koodile vastavad algandmed: X=24 EAP ja Y=27 EAP

Kokku peab saama punkte 2x27=54[5]. 54-24-27=3 Puuduolevate punktide arv 3 tuleb korrutada punkti maksumusega. Punkti maksumus 50 eurot.[5] 3x50=150 eurot.

Vastus: Tasuda tuleb 150 eurot.