User:Eaia

From EIK wiki


Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Egert Aia
Rühm: 14
Esitamise kuupäev: 20.oktoober 2014

Essee

Õpingukorralduse ja erialatutvustuse õppeaine arvestusena hinnatakse vikisse laetud arvamusesseed, milles võetakse kokku loengutes esinenud mõtteterad ning väljendatakse kindlalt enese arvamust. Lisaks paneb õppeaine reaalajas inimese mõtlema kõrghariduse omandamise ajal mõtlema võimalikest probleemidest, mis võivad igapäevaelus tekkida. Loenguid viisid esialgu läbi ITK praegused töötajad ning hiljem vilistlased, kes juba hetkel kas löövad või on juba löönud IT maailmas läbi.

Esimeses loengus [1] rääkisid neli inimest - Inga Vau, Margus Ernits, Juri Tretjakov ning kvaliteedijuht Merle Varendi. Loeng võttis kokku kõik, mida ühel üliõpilasel on vaja teada õppekorraldusest ning sisekorrast. Fookusesse tuli stipendium ning selle omandamine, nominaalse ning täis- ja osakoormusega õppimise ja meie edasisest plaanist. Mina arvan, et loeng andis väga hea ülevaate tervest süsteemist kui tervikust. Kindlasti tean edaspidi kuidas oma probleemidele hõlpsalt vastuseid saada. Enim meeldis mulle see, et enamus loengud(v.a. matemaatika analüüs) salvestatakse internetiavarustesse ning mul on neid võimalik kodust vaadata. See annab mulle ideaalse võimaluse kas vahel fokuseerida mingile ainele, kus eksam või kontrolltöö tulemas, või hoopistükis haigust kodus ravida, vältimaks teiste nakatamist. Mainimata ei saa jätta võimalust kasutada TTÜ raamatukogu ning uurida kuidas töötavad erinevad serverid, mobiilirakenduste tootmine või Linuxi või Maci operatsioonisüsteem.

Teises loengus [2] keerles teema akadeemilise petturluse, spikerdamise ja muu huvitava ümber. Pikalt räägiti robootikaklubist, ning selle võimalustest vaba aega sisustada. Lisaks õppejõule käis ennast tutvustamas ka TTÜ tudengiorganisatsioon Lapikud[3], kelle põhiharudeks on helpdesk ning tarkvaraarendus ise. Helpdesk on huvitav tudengihakatis, sest üsna pisikese rahalise kao eest parandatakse su arvuti. See on täielikult win-win situatsioon, sest ühelgi tudengil pole raha liiga palju, seega on kasulik panustada odavasse firmasse, et liialt hammas ei põruks. Ma nõustun loengus arutletud punktidega, mis käsitlevad akadeemilist pettust ning spikerdamist, sest lähtudes Tootsile öelduga, mis kõlas nii:"Kui sa tervet rehkendust ei jõua, tee pool aga korralikult," tuleb tõdeda, et paraku on see väga tõene, välja arvatud pisut teistsugune keskkond. Meie mõistes on rehkendus siis eksam ning pool pigem nagu 51% aga see on siiski ausalt välja teenitud arvestatav hinne, mis päeva lõpuks peaks igaüht veidi paremini tundma panema.

Kolmandaas loengus [4] räägiti süviti robootikamaailmast, häkkimisest ning vägevatest projektidest, mida on üritatud teha või on hetkel tegemisel. Mulle jäi meelde ehedalt näide, kus üritati vaibale sisse panna sensorid, mis pikali visates eritaksid soojust, mis hoiaks inimest soojas. Lisaks kõneldi ka motivatsioonist ning valemist H võrdub F astmel kolm. Kus H on heaolu(ingl. k happiness) ja F-id vastavald toit, lõbu ja sõbrad(food,fun and friends). Mida mina sellest loengust õppisin on see, et robootika on tõeliselt huvitav aine ning mille õppimiseks ei ole tegelikult väga suurt algteadmiste pagasit. Siinkohal tsiteeriks Margus Ernitsat:"Robootikaklubis ei ehitada roboteid selleks, et süveneda robotisse ega ehitada tulevikus samamoodi roboteid vaid eesmärk on teha miskit põnevat ja seda tehes õppida väga palju." Käinud nüüd ära esimesel koosolemisel leidsin, et sumorobotid on väga kütkestavad. Mida rohem sa koodi muudad ja reaalajas näed, et robot teeb seda, mida sa soovid, seda huvitavamaks olukord muutub. Lisada sinna areen, teised robotid ning võistlusmoment ja üsna pea leiad sa ennast magamiskotiga robootikaklubist, jootekolb käes, pea õrnalt nokkimas, ent siht silme ees - "RoboTEX"[5]

Neljandas loengus[6] rääkis meile Jaanika Liiv üldiselt programmeerimisest. Ma jagan tema arvamust, et koodi kirjutamine on võrdne loovkirjutamisega. Võttes näiteks java, näeme ju selgelt, et klassid ja nende alamklassid koos kõikide meetoditega loovad ühtselt funktsioneeriva loo. Mina arvan, et see loeng koos neidise kogemusega IT-nastest lõi mulle tervikliku pildi hetkel töötavast IT-valdkonnast. On teada, et hetkel on neidude osakaal väga väike aga vaadates kümne aasta mastaapi võib näha, et naiste arv on tõusmas. Hea on see sellepärast, et tänu neidudele muutub IT-maailm mitmekülgsemaks. Lisades meeste tehnilise taibu(see ei välista, et neidudel seda oleks) ja naiseliku loovuse(ka meestel on seda) võime luua uudseid lahendusi, mis tulevikus on osa meie riigist.

Viiendas loengus[7] rääkis meile introvertlik Carolyn Fischer, nüüdne Skype-süsteemi administraator, päevast sellel tööpostil. Loengu pidaja toetus pidevalt neljandale loengule, mis jättis minu arust temast mitte niivõrd enesekindla mulje kui oleks võinud. Loengu põhiidee oli see, et õppides tuleb õnn ja edu. Lisaks rõhuti ka sellele, et tugeva huvi alusel saab ka töökogemuseta IT-maailmas hästi läbi lüüa. Kuna esineja ei tundunud enesekindel ei jätnud see loeng mulle head muljet, aga ma tean, et see annab osa tervest tükist ning iga mõte on suuremas pildis tähtis.

Kuuendas loengus [8] kõneles Kristjan Karmo teemal testimine ning tarkvara kvaliteet. Loengust selgus, et testimine polegi igav ja algajatele mõeldud amet, nagu esialgselt olin arvanud. Hoopistükis on just testja see, kes avastab(eeldusel, et ta on hea testija) programmis vea, mistõttu on tema olemasolu vihkamise alla seatud. Kes tahaks näha kuid vaeva, et siis mõni inimene, kes pole selle tööga üldse seotud, ütleks et kirjutatu on tegelikult saast. Testija eesmärk on programm või ese võimalikult kiiresti katki teha, olles selles väga loov. Lisaks sellele on testija ka vahemees - kes suhtleb projektijuhi, analüütiku ja arendajaga isiklikult. Natukene halb oleks ju, kui testija leiab vea, kannab sellest lünklikult ette, ning seljärel peab arendaja hakkama programmi ise tunde-tunde testima, et see viga üles leida. See teebki testijast tegelikult väga vajaliku ja targa mehe. Sellel loengul oli minu arust väga suur kaal vaadates kogu aine mahtu. Võib öelda, et antud loeng tekitas ka minus kunagi huvi olla testija.

Seitsmenda loengu[9] läbiviija oli üks karmisõnaline(st. otsekohene) härrasmees Andres Septer. Tema elukogemus ning sõnaseadmisoskus näis mulle kui kuulajale väga karismaatiline. Ta rääkis, ja mina kuulasin. Kui ma tavaliselt väga tähelepanu ei pööra inimestele kes esinevad, siis seekord ma tõepoolest kuulasin ning tegin märkmeid.(siinkohal vabandan õppejõudude ees) Kui senini olin olnud arvamusel, et IT-mees (loe seda kui programmeerija) on keldri-inimene (in.k basement-dweller) siis pärast seda loengut on mu arvamus muutunud. Arvan nüüd, et tuleb osata ennast müüa ning nõnda nagu ka kõnelejast kiirgas karismaatilisust peab seda oskama iga inimene, et tööturul läbi lüüa. Lisaks veel rääkis Andres tööturul toimuvast, ning suur- ja väikefirmade erinevustest. Suurfirmades võib liugu lasta vanal rasval, sest seal on nii palju erinevaid programmeerijaid ning iga inimese panus on üsna minimaalne kogupildis. Ehk siis kui keegi jätab töö tegemata ei avalda see nii suurt muret kogupildis, ent aga jättes töö tegemata väikefirmas on tulemuseks kaos.(Ning arvatavasti ka töökohast vallandamine) Kokkuvõtteks võib öelda, et antud esineja jättis mulle väga hea mulje ning kindlasti tulevikus üritan töötada selle poole, et tema õpetussõnu kasutada oma elus.

Kaheksanda loengu [10] läbiviijaks oli Elar Lang, kes rääkis üsna tõetruult suhtumisest õppetöösse(ja ka veenvalt, mind pani näiteks rohkem õppimisele aega kulutama) ja üldiselt veebirakenduste (eba)turvalisusest. Senistest loengutest rõhus see enim õppima, ning ennast ise tahtma edasi arendada. Ta seletas ära, miks füüsika ja matemaatika ka tegelikult vajalikud on(seda tuleb võtta kui mõtlemisõpetust) ning see pani mind mõtlema, et senine suhtumine, et füüsika tuleb lihtsalt läbi saada, on tegelikult vale. Teine pool loengust oli sisustatud veebirakenduste turvalisusega. Rõhuti sellele, et inimene peaks ise mõtlema ning analüüsima millist infot ta netiavarustesse jagab."Internet on ühe-otsa pilet, mis sinna läinud - see sealt ei naase," lausus Elar kindlalt. Loengust õppisin seda, et paroole tuleks vältida lehitsejasse salvestamast ning nende korduvkasutamist tuleb samuti vältida.

Kokkuvõtteks võiksin öelda, et antud aine oli hetkestest väga meelepärane. Rääkimas käisid erinevad inimesed, kes tundsid enda ala hõlpsasti. Loengute osakaal või tähtsus minujaoks oli justkui aritmeetiline jada, mis igal loengul muutus minu jaoks huvitavamaks. Mulle meeldis, et aine pani mind mõtlema ning sundis mind ka õpingukorraldust ise uurima. Kokkuvõtlikult oli see aine üheks suureks silmaringi avardajaks ning ma loodan, et kooliteel veel selliseid lihtsaid, ent mõtlemapanevaid, aineid on.

Küsimuse Vastused

Küsimus B
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?
Vastus
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri puanse joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika),milles tuleb jõuda õppejõuga kokkuleppele. [11] Järelarvestus tuleb kokku leppida õppejõuga individuaalselt. Sellele registreerimine toimub ÕIS-is kaks päeva enne sooritust. Juhul kui õpid OF-õppekohal kehtestatakse tasu suurus rektori käskkirjas ning arve tekib ÕIS-i. RF õppekohal on järelarvestus tasuta.[12]
Küsimus 2
1. Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.
2. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?
Vastus
1. Enne punase joone päeva tuleb ära teha järgnev:
  • Alates teisest aastast võib esitada avalduse akadeemiliseks puhkuseks
  • Esitada taotlused akadeemilisteks liikumisteks.
  • Peab olema kinnitatud individuaalne õppekava
  • Võimalik valida kuni kümne protsendi mahus vabaaineid teiste kõrgkoolide õppekavadest
2. Juhul kui tudeng on saanud eksamil positiivse hinde ning soovib seda siiski parandada on tal selleks võimalus ühel korduseksamil kahe semestri jooksul. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgeim hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.[13]
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 22 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
Vastus
Esimese semestri kohta ei tule ühtegi senti maksta, sest ITK on öelmnud, et 27 / 30st on vaja saavutada vältimaks maksmist.
Teise semestri võlg on 27 - 22 = 5 EAP
Ühe EAP hind on 50€, seega tuleb maksta 5*50 = 250€

Viited