User:Earge

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Egle Arge

Esitamise kuupäev: 22. oktoober 2014

Essee

Antud essee on koostatud õppeaine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ arvestustööna. Aine peamine eesmärk on anda tudengitele ülevaade IT maailma erinevatest külgedest, kuid ka õpingukorralduse tutvustamine. Esmapilgul tundus, et aine võiks olla vajalik ennekõike otse gümnaasiumist tulnud tudengitele ja võib olla mitte nii huvitav ja vajalik, juba IT maastikul tegutsenud inimesele.
Esimeses loengus[1] ma kahjuks ise osaleda ei saanud, kuid videot vaadates sain seal käsitletud info õppekorralduse ja sisekorra kohta kätte. Üldiselt midagi uut ja põnevat see minu jaoks ei sisaldanud, sest olen varem juba ülikoolis õppinud ja endise üliõpilasesinduse liikmena ka kõrgharidusreformist tulenevate muudatustega kursis. Samas leian, et tudengitele, kes varem pole ülikoolis õppinud oli selline loeng vägagi vajalik. Oluline on teada, et kui tekib küsimusi või muresid, siis on alati koht kuhu pöörduda ja sinusse suhtutakse sõbralikult. Loengus jagasid infot Inga Vau, Margus Ernits ja Merle Varendi.
Teises loengus [2] rääkis Margus Ernits meile õppimisest ja motivatsioonist. Antud loeng oli väga motiveeriv ja andis mulle nii mõnegi idee, kuidas paremini oma aega jagada, et kõik vajalikud koolitööd saaksid tehtud ja vajalik info ka meelde jätta. Oluline oli minu jaoks ka see, kui Ernits rõhutas, et niisama ennast loengutesse kohale vedada pole mõtet, kui sa nagunii seal kaasa mõelda ei taha. Tulles loengusse mitte õppima vaid aega viitma võib see mõjuda demotiveerivana nii õppejõule, kui ka teistele tudengitele.
Kolmas loeng [3] rääkis robootikast ja häkkimisest, esinejaks oli Margus Ernits. Minu jaoks oli väga oluline, et õppejõud andis soovitusi olemaks aktiivne ka väljaspool õppetööd ja kasutama nii IT Kolledzi poolt pakutavaid võimalusi, kuid ka TTÜ Lapikute poolt pakutavaid võimalusi. Alates neljandast loengust [4] käisid meile esinemas erinevad külalisesinejad. Esimeseks külalisesineja oli Janika Liiv, kes on lõpetanud IT Kolledzi. Liiv töötab start-up ettevõttes Toggle programmeerijana. Tema esinemine oli väga kaasahaarav ja ladus. Oli huvitav kuulata Liivi karjäärist, kuid samas ka probleemidest IT valdkonnas. Olen ka ise kogenud mitte väga tõsiselt võetavat kohtlemist IT valdkonnas, kuna olen naine, seetõttu oli ka hea ja samas julgustav kuulda, et probleem on üldisem. Liiv tutvustas ka Tech Sisters’i tegevusi ja minu jaoks oli huvitav kuulda, et on olemas organisatsioon, mid populariseerib programmeerimist naissoo esindajate hulgas.
Viiendas loengus [5] tutvustas meile süsteemiadministraator Skype’ist Carolyn Fisher. Ka Fisher on IT Kolledzi vilistlane. Tema esimene ei olnud nii kaasahaarav, kui esimese külalisesineja oma, kuid saades teada, et see oli Fisherile esimene kord suurema auditooriumi ees esineda, siis tuleb tunnistada, et see oli täitsa hea. Fisher rääkis südamega oma tööst, seda oli väga hea kuulata ja võis kohe aru saada, et ta töötab õigel kohal. Arvan, et kui töö ja hobi ühildada, siis on eluga rahulolu ja motivatsioon kõige suurem.

Kuuendas loengus [6] esines meile Kristjan Karmo testimisest ja testimise olulisusest. Karmo on samuti IT Kolledzi vilistlane, oma õpinguid jätkas ta TTÜs. Karmo on ASA Quality Services OÜ tegevjuht, tema esinemine oli ladus ja seda oli meeldiv kuulata. Tema esinemisest jäi mulle eriti meelde, et ettevõtted on üha enam hakanud panustama kvaliteeti, kuna see võib oluliselt säästa aega ja raha. Kuigi tarkvaratestija roll on sellega seoses muutunud olulisemaks, siis kahjuks pidi ka Karmo nentima, et antud ametikoha palgad jäävad siiski Eesti kontekstis alla teistele IT eriala ametikohtade palkadele.
Seitsmenda loengu [7] esinejaks oli Andres Septer, jällegi IT Kolledzi vilistlane ja praegune ettevõtja. Septer kõneles eelkõige IT tööturust, kuid andis ka praktilisi soovitusi antud valdkonnas tegutsemiseks. Kuna olen töötanud erinevatel ametikohtadel, tuli mulle vägagi tuttav ette, kuidas õhtul koju minnes olen kohutavalt kurnatud mitte midagi tegemiseks. Samuti oli naljakas kuulata, kuidas keegi seda isegi ei märka ja kuidas riigiasutustes töötades saab vabalt enda kooliasjadega tegeleda. Samas rõhutas ta ka enda aja olulisust, see kui sa ikkagi tööt tööd tegemas ei käi, siis jääb ka sinu enda areng tahaplaanile. Mäletan ka, et olulisem on netopalk, kui mingid lisaboonused, sest lõppkokkuvõttes ei anta pangast laenu sulle mitte boonuseid arvestades vaid siiski puhtalt kontole laekuvat raha arvestades.
Kaheksandas [8] ehk viimases loengus esines meile Elar Lang, ettevõttest Clarified security. Ta kajastas kahte teemat, loengu alguses suhtumist õppetöösse ja loengu teises pooles veebirakenduste turvalisust. Suhtumisest õppetöösse jäi mulle kõige rohkem meelde, kuidas Lang kiitis meie õppejõude, tõstes esile matemaatika õppejõu Kristiina Hakki. Olles varem juba õppinud ülikoolis tuleb tunnistada, et nii mõnigi õppejõud on ka minu arvamust järgi IT Kolledzis palju parem kui mõnes teises ülikoolis. Ka tuleb tunnistada, et nii head matemaatika õppejõudu nagu Kristiina Hakk ei ole ma mujal veel kohanud. Langi ettekandest jäi meelde ka juba varasemalt kajastatud suhtumise teema, ta rõhutas väga suhtumise olulisust. Veel rääkis Lang, et enda õpimotivatsiooni tõstmiseks tuleks istuda auditooriumi ette ossa ning väga hästi jäi mulle ka meelde, et motivatsiooni ja keskendumisvõimet tõmbab alla näiteks mitte motiveeritud kaastudeng, kes tegeleb arvutis kõrvaliste tegevustega. Loengu teises pooles kajastas Lang turvalisuse teemat, keskendudes rohkem parooli teemale. Oli oluline kuulata paroolide lekkimise ohust ja turvalisusest. Mina muidugi ei tõtta oma paroole nüüd kõikjal muutma, arvan jätkuvalt, et paroolid, mida ma kasutan, on küllaltki turvalised ja samas on nad ka sellised, mis mulle endale meelde jäävad.
Kuigi aine tundus esmapilgul mõttetuna, siis kokkuvõttes võib öelda, et tegelikult oli antud loengutesari vägagi huvitav ja kaasahaarav. See laiendas oluliselt silmaringi ja andis ülevaate IT valdkonnas toimuvast.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?


Vastus

Kaua on võimalik arvestust järele teha? Õppekorralduse eeskirja punkti 5.4.4. järgi: Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). [9]

Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda.[10]

Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Registreerumise saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”.[11]

Mis on tähtajad? Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva(vastavalt õppekorralduse eeskirja punktile 5.28). Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga (vastavalt õppekorralduse eeskirja punktile 5.4.4). [12]

Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.[13]

Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal? 5.2.7. Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. (vastavalt õppekorralduse eeskirja punktile 5.2.7). [14] Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 €. [15]


Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Esimesel õppeaastal on võimalik akadeemilisele puhkusele minna : tervislikel põhjustel, aja- või asendusteenistuse läbimiseks ja lapse hooldamiseks.
Mis tegevused tuleb selleks teha? Akadeemilist puhkust taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.
Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Tervislikel põhjustel- kuni kaheks aastaks.
Aja- või asendusteenistuse läbimiseks- kuni üheks aastaks.
Lapse hooldamiseks- kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.
Muudel põhjustel- kuni üheks aastaks.
Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Üliõpilasel tuleb esitada avaldus akadeemilise puhkuse lõpetamiseks rektori nimele. Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks, siis lõpetatakse see automaatselt.
Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist:
1. keskmise, raske või sügava puudega isikuga.
2. alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;
3. akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.
Tingimustele vastavatel üliõpilastel on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjalik taotlus õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.
Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi? Üliõpilasel on võimalik teha järelarvestusi ja eksameid, esitades selleks avalduse õppeosakonda.[16]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number. Vastus Esimese semestri lõpuks on kogutud 27 EAP. 27-27= 0 EAP. Teise semestrilõpuks on kogutud 24 EAP. 27-24= 3 EAP.

2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. 0+3=3 EAP kuulub tasumisele. Tudengile esitatav arve: 3*50=150 eurot. [17]


Viited