User:Earus
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Egert-Priit Arus
Esitamise kuupäev: 1. november 2013
Essee
Aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ on pigem jutustav aine, mille kõige tugevamalt kõlama jäänud juhtmõte minu arusaama järgi on näidata kooli õppima asujatele ette siht fokusseerimaks end mingile kindlale huvi pakkuvale teemaderingile või vähemasti selle teemaderingi otsimisele ning motivatsiooni kergitamine õppimaks täie pühendumusega.
Ausalt ja tõsiselt võin öelda, et loengud ei vastanud minu ootustele. Võiks arvata, et seda väites pean silmas, et loengud ei andnud minule seda mida ma ootasin ja seda negatiivse varjundiga. Sel korral siiski mitte. Tänu aine nimele olin kindel, et aine sisaldab loengust loengusse vanemlikke õpetussõnu üheainsa õppejõu poolt selle kohta, kui tähtis on joonel püsida ja kuidas vältida oma asjadega jänni jäämist, mitu punkti tuleb koguda ühe või teise staatuse säilitamiseks ja miks paganama pärast peab päevast päeva õppima, et üldse kuhugi jõuda. Seda kõike oli muidugi loengutes ka seletatud, aga hoopis teises võtmes kui ettekujutuses ja hoopis värvikamate esinejate poolt. Kõva enamus loengupidajatest olid inimesed, kes jõudsid kõige tähtsa juurde mitte läbi faktide loopimise ja noomimise, vaid ringiga, salaja motiveerivalt.
Loengutesari algas üpris oodatult. Esimene loeng oli puhtalt praktiliste teadmiste jagamine kõige kohta, mis õpilastele tulevastel semestritel kriitilise tähtsusega saab olema. Sama hästi oleks võinud seda kutsuda infotunniks. Sellegi poolest oli üpris huvitav kuulamine ja kõike, mida enne ei teadnud ja mida ka antud aine küsimustes ei olnud või mida leidma ei pidanud, sai sealt ära kuuldud.
Teine loeng oli samavõrd praktiline aga hoopis teise külje pealt vaadatuna. Margus Ernits on oma väljanägemiselt, iseloomult ja väljenduselt üks päris õige etalon-IT-mees. Võib-olla just seetõttu oli teda huvitav kuulata. Peamiselt rääkis õppejõud motivatsioonist, petturlusest ning jänni jäämisest või õigemini selle vältimisest. Nii mõneski tema esitletud teemas oli sügav iva. Eriti kõlavalt tulevad meelde õpetussõnad praegu viimasel minutil seda esseed esitades, aga mitte ainult. See, kuidas üks või teine kõrvalistuja siin või mõnes muus teadusasutuses oma nullvaevaga paberilehele kirjutatud mõtteid eksamitöösse laenab on tihtipeale iga õpilase, nii ka minu jaoks, üpris ebameeldiv ja demotiveeriv. Veel rohkem see, kui omandatud kraadi tänu sellistele muidusööjatele diskrediteeritakse. Loengust saadud info järgi saab vähemalt mingites ainetes ka Ernitsa all ise õppida. Eks siis näis, kas tegu karmikäelise või pigem muheda IT-mehega.
Kolmandas loengus kuulasime Linnar Viigu mõtteid innovatsiooni kohta. Ootasin midagi pigem teoreetilist, ja seda ma ka sain. Linnar alustas loengut kohe õhkkonna veidi vabamaks tegemist õpilastega küsimuste najal suheldes. Ta on väga hea esineja ja tänu sellele ei olnud loengu kuulamine niivõrd igav, kui loengu teema minu jaoks (ei soovi kedagi solvata, ma lihtsalt tunnen nii). Iseenesest on teema huvitav, aga ainult piiratud mahus. Selgelt tuleks piiritleda innovaatilisuse sisu ja õpilasele mõista anda, et innovaatilisus ei ole see, kui leiutada uuesti jalgratas või mitu jalgratast ja värvida need erivärvi. Selle eest tänu esinejale.
Neljandas loengus kuulsime Tarmo Randeli ettekannet teemal IT-profid küberpättide vastu. Loengu tegi eriti huvitavaks Tarmo Randel ise. Mees on mitmetel aladel kätt proovinud ja lõpetanud IT-vallas. Kui võrrelda teda Margus Ernitsa või Andres Käveriga, siis on näha sügavalt erinev ellusuhtumine. Mõnes mõttes võiks teda lausa IT-boheemiks kutsuda. Loeng oli sama huvitav ja kuulsime küberkurjategijatest ning praktilisest infost nii negatiivse kui positiivse poole pealt – st kui palju raha on mängus ning mil viisil sellised rahasummad petturluse, reklaami müügi ja muude viiside kaudu teenitakse. Samuti saime aimu selliste kuritegude statistika kohta Eestis, millest seni ajani ei olnud aimugi. Huvitav oli kuulata just võrdlusi näiteks narkokaubandusega. Huvitav.
Viiendas loengus oli esinejaks Andres Käver, kes on väga põhimõttekindel mees, kes pigem usub tugevasse töötamisse kui andekatesse loomingulistesse noortesse. Tema põhimõtted liiguvad hinnete ümber, mis tuletab mulle temas mõneti meelde härra haridusministrit Jaak Aaviksood. Iseenesest oli loeng praktilise loomuga ja andis väga palju infot tööturu kohta ning oodatava statistilist laadi oletatava sissetuleku ja muu kohta, mis ees ootab. Loomulikult andis see teatava motivatsiooni edasi õppida ja ehk end veidi rohkem hinnetele orienteerumisele suunata kuivõrd lihtsalt läbi saamisele.
Kuuendas loengus käisid külas Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov Skype NOC Monitoringust. Nad rääkisid enda tegevusest Skype’is seiretiimis, millest väike osa jäi veidi ähmaseks, arvestades, et osa sõnavarast ja nimetustest oli pigem tundmatu IT-õpet alustava inimese jaoks. Mõlemad on IT-kolledži lõpetanud. Ettekandest jäi mulje, et Skype’i mõistes tegutsevad väga vastutusrikka ja seetõttu tõenäoliselt ka kõrgelt tasustatud tööga. Räägiti asjadest nagu Nagios ja muudest kasutatavates vahenditest seiretoimingute läbiviimiseks ja süsteemi jälgimiseks. Olen rahul kuulduga ja tunduvad väga muhedad mehed muhedal töökohal, kus võiks tulevikus kätt proovida.
Seitsmendas loengus kuulsime Ats Albre ja Helen Piirsalu loengut, kes olid tulnud Nortal’ist rääkima tarkvara arendamise protsessist, tööst Nortalis ja Nortali tegevusvaldkondadest. See, et Nortal on edukas ettevõte on teada ka varem. See, et ettevõte peab koduturuks mitme riigi turge ja seda ka mustal mandril, oli minu jaoks uudis. Sain teada ka kõike, mida võiks oodata Nortali suveülikoolist ja kuidas ning millised on võimalused sinna saada.
Viimases loengus kuulsime Merle Liisu Lindma ettekujutusest elufilosoofia osas. Rõhu pani õppejõud just eneseleidmisele ja enda eesmärkide, soovide jms paika panemisele. Õppejõu metoodika on teistest loengupidajatest erinev – ta pani õpilased ühes osas loengus omavahel suhtlema, kuulama, ennast väljendama. Kõik mis sai räägitud on võib-olla, et praktilisem, kui teised loengud, kuna silmasärata on üpris raske erialale täielikult pühenduda. Tõesti väärt kuulamine.
Loengusari oli väga huvitav ja tänu erinevate IT-sektori valdkondade inimeste vaadetega tutvumisele on silmaring valdkonnasiseselt orienteerumiseks tunduvalt laiem. Mõistmine, mis on kellele ja mil viisil tähtis annab teatava taju, et enda tegevusi edaspidi suunata.
Küsimus A
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?
Vastused
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?
Vastavalt õppekorralduse eeskirja punktile 5.3.6. - Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Ja õppekorralduse eeskirja punktile 5.2.12. - Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele.
Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha?
Õppejõuga, kuna vastavalt õppekorralduse eeskirja punktile 5.3.6. määrab korduseksamite tähtajad ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.
Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?
Vastavalt õppekorralduse eeskirja punktile 5.2.8.1. on Eksamile/ arvestusele registreerumine nõutav korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis
Mis on tähtajad?
Vastavalt õppekorralduse eeskirja punktile 5.2.9. peab registreerumise ja soorituse vahele jääma vähemalt 2 tööpäeva.
Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?
Vastavalt õppekorralduse eeskirja punktile 5.2.7. on korduseksamid ja -arvestused REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. Kordussoorituse tasu 2013/2014 õppeaastal on REV ja OF tudengitele 20 €.link title
Küsimus 5
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?
Vastused
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus?
Vastavalt õppekorralduse eeskirja punktile 2.2. Üliõpilasel (alates sisseastumine 2013/14) on õigus saada vajaduspõhist õppetoetust, kui:
a) ta on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel;
b) ta õpib täiskoormusega ja on algavaks semestriks täitnud kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu või ta õpib täiskoormusega esimesel semestril;
c) tema Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 51 alusel arvestatud keskmine sissetulek kuus ei ületa igaks aastaks riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära.
Vastavalt õppekorralduse eeskirja punktile 2.3. Õppetoetust ei ole õigust saada üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel. õppekorralduse eeskirja punktile 3.1. Üliõpilasele igal õppekuul makstava õppetoetuse suurus kehtestatakse igaks aastaks riigieelarvega.
Mida peab toetuse saamiseks tegema?
Vastavalt õppekorralduse eeskirja punktile 2.6. Vajaduspõhiste õppetoetuste eraldamist korraldab Haridus- ja Teadusministeerium, tema hallatav riigiasutus või tema volitatud riigi asutatud sihtasutus. Üliõpilane esitab vajaduspõhiste õppetoetuste eraldamise korraldajale taotluse vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks riigiportaalis www.eesti.ee viieks õppekuuks kaks korda õppeaastas – septembris (septembriks, oktoobriks, novembriks, detsembriks ja jaanuariks) ja veebruaris (veebruariks, märtsiks, aprilliks, maiks ja juuniks).
Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?
30 EAP semestris kumulatiivselt[1], seega võib mõnel semestril võtta vähem aineid ja teisel rohkem, kui EAPde summa semestrite peale jaotatult on vähemalt 30 punkti semestri kohta.
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.
X = 28, Y = 27
I semestril 27 – X = -1. -1 < 0 seega 0 EAP ulatuses. 0 x 50 = 0 eurot esimese semestri eest.
II semestril 2x27 – (X+Y) = -1. -1 < 0 seega 0 EAP ulatuses. 0 x 50 = 0 eurot teise semestri eest.
