User:Eehmann

From EIK wiki

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Erika Ehmann

Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2013

Essee

Õpingukorraldus ja erialatutvustus oli aine, mille sarnast mul eelmises ülikoolis ei olnud ning ma ei ole ka päris kindel, kas seda sellisel kujul vaja ongi. Ainel ja selle esitlusel oli nii häid kui halbu külgi ning nii mõnigi kord meenutasid loengud klassikalisi külalisesinejatega avatud loenguid, mis on iseenesest väga teretulnud, kuid vahel jälle tundus, et kellaaeg selliste loengute jaoks oli piinarikkalt varajane.

Esimeses loengus saime ülevaate õpingukorraldusest. Kuigi loengus oli minu jaoks vähe uut või sellist, mille kohta ei saaks ise lihtsalt infot leida, oli tegemist olulise teemaga ning igasugused puudujäägid nendes teadmistes võivad lõppeda halvasti. Ka seoses uue haridussüsteemi ja sellega seotud maksude ja preemiatega oli tekkinud paljudel küsimus ja murepunkte, mis said lahkesti vastatud.

Teises loengus andis Margus Ernits meile juhtnööre, kuidas olla edukas õpilane ja kuidas tekitada huvi ainete vastu, mis tunduvad mõttetud või ebameeldivad. Meeldiv oli, et kõneleja ei olnud tudengite suhtes ründaval positsioonil ning arutles vaadates õppureid ja õppejõude mõlemaid kui tegureid. Mõtlemapanev oli näide, kus võib-olla ebahuvitaval, ehkki entusjastlikul lektoril kaob huvi loengute andmise üle nähes, et õpilased ei huvitu. See omakorda tekitab huvi kadumise tudengites, kes algselt tähelepanelikult kaasa lõid luues sellisel viisil huvitava ja pealtnäha lahendamatu paradigma. Üldine moraal sellest loengust oli, et töö ja pühendumisega kasvab huvi. Tuleb tekitada endast fanatt.

Kolmas loeng oli innovatsiooni päralt. Põhiline joon oli, et tegusid tuleb teha. Niisama mõeldes ja planeerides ei saa mingisugust praktilist kogemust, ega suudeta näha vigu ning neist õppida. Linnar Viigil olid oma teemade illustreerimiseks meeleolukad näited lihtsatest asjadest, elust enesest mis muutsid loengu huvitavaks ja meeleolukaks. Minu jaoks loengu suurimaks tähelepanupunktiks oli idee mõttemudeli innovatsioonist, kui millestki, mis on arengu alus. Viies läbi väikeseid parandusi, enesestmõistetavuse piirides, ei tegele me innoveerimisega, vaid vaja on midagi, mis suudaks muuta inimeste arusaama. Ainult julgelt liikudes toimub innovatsioon.

Ka neljandast loengust käis innovatsioon teemana läbi. Innovatsioon negatiivses mõttes, sest alati pole eesmärgid heatahtlikud. Ka kõige parimate soovidega loodud seadmetes ja süsteemides nähakse võimalusi neid kuritarvitada. Sageli on nendel inimestel mõttes sellisel viisil kasu lõigata ning kübermaailmas tegutsevaid kuritegelikke võrgustikke võib võrrelda päris maailma maffiaga, kus pisipätte on tunduvalt lihtsam tabada kui niiditõmbajaid. Seega on küberkuritegevust äärmiselt keeruline peatada ning selle takistajad peavad olema suutelised mõtlema alati samm ees. Siiski, rääkis Tarmo Randel, on lihtsaid viise, kuidas iga inimene saab aidata tagada enda turvalisust virtuaalmaailmas olles mitte liiga usaldav ja lihtsakäeline isikliku informatsiooni jagamisel. Antud loeng oli minu jaoks üks huvitavamaid ja informatiivsemaid.

Viies loeng sarnanes sisu poolest paljugi Margus Ernitsa loenguga, mis taaskord käsitles, kuidas organiseerida oma õppimist ja omandada häid õpiharjumusi - mitte põdeda tudengisündroomi ehk teha asja aegsalt ja kasutada oma aega efektiivselt. Andres Käver andis hüva nõu diplomitöödest ning nende aegsast ettevalmistusest pidades väga oluliseks ka seda, et diplomitöö teema oleks tudengile endale huvitav, et selle kirjutamine vinduma ei jääks. Veel rõhutas Käver õpetamise olulisust õppimise protsessis endas kui suurepärast võimalust ise areneda ja asjadest ehk hoopis teise nurga alt aru saada.

Kuues loeng astus taas sammu kaugemale õpiharjumustest ning manas pildi, kuidas on olla tegev IT-mees suures firmas, antud juhul Skype's. Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov tegelevad monitooringuga, mis oma olemuselt on vigade otsimine süsteemis ning nende saatmine likvideerimisele. Erki ja Jüri näisid tundvat oma esmapilgul üksluisest tööst siiski rõõmu ning selgitasid, et oluline on tiimi kontingent ja katsumuste leidmine. Oli selge, et noormehed ei tegele palju avaliku rääkimisega, kuid võib-olla just seetõttu tundus see loeng hinnalisem paljudest teistest.

Seitsmendas loengus olid külas "superstaarid" Ats Albre ja Helen Piirsalu, kelle kaudu sai taaskord teada, kuidas käivad asjad ühes suurfirmas, Nortalis. Ka Albre ja Piirsalu olid seda meelt, et niisama teooriast ei piisa ja arenemiseks tuleb ise käed külge lüüa, ka siis kui tundub, et ei olda veel valmis. Praktika üheks võimaluseks tutvustasid nad ka Nortali suvekooli. Loengus tuli teemaks ka õppimine kõrgkoolis ja töötamine samal ajal, mida nad ei pidanud küll võimatuks, kuid võttes arvesse, et sageli peab konkreetsetel kellaaegadel ka kontoris olema, tuleb tegemist tega graafikute konfliktidega ning sageli kannatavad selle all õpingud. Ats mainis siiski, et kui väga tahta, on võimalik mõlemat edukalt teha ning tõi näiteks ülisüdika arstitudengi, kes küll tõenäoliselt ohverdas oma uneaja.

Viimane loeng oli minu jaoks ehk kõige laialivalguvam ning slaidid meenutasid poole ajast Tumblri keskkonda. Põhijoonelt rääkis Merle Liisu Lindma oma loengus positiivse ellusushtumise tähtsusest. Lindma rääkis, et inimesel, kes tegeleb talle meeldiva alaga, on säravad silmad ning sellest märgatav ind koos kindlate väärtuste ja põhimõtetega tulevad elus kasuks. Lindma andis ka nõu kuidas valmistuda ette töövestlusteks. Erines see loeng teistest sellega, et rohkem oli kaasatud ka kuulajaskonda, kes sai arutada paarides ülesandeid ning endas ehk seeläbi ka rohkem kindlust leida. Siiski oli mul seda loengut kõige raskem kuulata.

Aine läbilõikes ei olnudki minu jaoks ehk kõige olulisem uus informatsioon, mida sellest sain, vaid mõtlemapanevad teooriad. Seda, et milleski edukas olemiseks peab fanatt olema olen varemgi kuulnud oma eelnevate õpingutega seoses. Fanatismi tekkimist aktiivse töö tulemusena olen samuti omal nahal tundnud. Kokkuvõttes sain mina sellest ainest kõige rohkem just ääremärkuste või kõnekõlksude kaudu, mis panid mõtlema ja arutlema endamisi olulise ja ebaolulise ning nende vahelise seose üle.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Eksamit on võimalik järele teha kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu ning tudengil on õigus sooritada järeleksamit 2 korda[1].

Korduseksami tegemiseks peab tudeng leppima kokku aine õppejõuga, kellel on ka õigus nõuda täiendavaid ülesandeid eelduseks korduseksamile lubamiseks [1].

Järeleksamile registreerimine toimub ÕISis, ning registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva [2].

Korduseksam on tasuline REV õppekohal õppijale. Korduseksami soorituse tasu REV õppijale on 20 € [3]. RE õppekohal õppijale on korduseksam tasuta.

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastus

VÕTA taotlus tuleb õppuril esitada ÕISis hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva koos vajalike lisadega. Immatrikuleerimise semestril esitab taotleja VÕTA taotluse IT Kolledži õppeosakonda [4].

Taotlusele tuleb lisada pädevusi tõendavad materjalid (tunnistus, õpingute sisu kirjeldav dokument, tehtud tööde näidised, kolmandate osapoote tagasiside jms.) [5].

Töökogemuse või iseseisvalt õpitu arvestamiseks tuleb lisada ka õpitu analüüs seoses taotletava ainega [6].

Võta kaudu saadud EAPd arvestatakse aasta õppekoormusesse, kuid neid ei arvestata semestri õppekava täitmisel [7].

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Lahendus

Peale esimest semestrit tuleb hüvitada õppekulud 7 EAP ulatuses.

Teise semestri eest tuleb õppuril hüvitada õppekulud 9 EAP ulatuses.

Kuna ühe EAP hind on 50 €, siis esitatava arve suurus teise semestri eest (arve tuleb järgmisel sügissemestril) on 450 €.

Vastuste allikad

[1]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid punkt 5.3.6

[2]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitearvkorr punkt 5.2.8

[3] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ punkt 5

[4]http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus punkt 1

[5]http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus punkt 3

[6]http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus punkt 4

[7]http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20õppetulemuste/töökogemuse%20arvestamiseks punkt 6