User:Eibrus
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Eva Ibrus
Õppekava ja rühm: Infosüsteemide arendus, rühm AK11
Esitamise kuupäev: 03.11.2015
Essee
Aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ raames pidime kuulama erinevaid loenguid infotehnoloogia vallast, lisaks oli ainel ka sissejuhatav loeng, kus anti teada IT Kolledži tööpõhimõtetest ja muud sissejuhatavat infot. Ülejäänuid loenguid käisid pidamas mitmed professionaalid, kes rääkisid oma igapäevasest elust ja karjäärist ning isiklikumalt ka sellest, kuidas nad ise jõudsid infotehnoloogianini. Loengud olid informatiivsed ning andsid pisut suurema ettekujutuse IT-maailmast, kui enne olemas oli. Huvitav oli kuulda erinevatest ametitest, mida IT-valdkond endast hõlmab – see ei koosne ainult programmeerijatest või arvutitehnikutest.
Esimeses loengus rääkis Tiina Seeman meile projektijuhtimisest[1]. Kuna ta on ise sellel alal kaua töötanud, siis oskas ta tuua palju näiteid ning iseloomustada seda tööd. Ta rääkis ka põhjustest, miks projektid sageli ebaõnnestuvad ning kui tähtis osa on projektijuhil, kes oskaks laveerida kliendi soovide ning töötajate oskuste vahel.
Teiseks loengupidajaks oli Elar Lang, kelle teemaks oli õppimine[2]. Ta tõi näiteid, millistes erinevates koolides ta ise käinud on ning miks on haridus tähtis ja eriti ka kooli lõpetamine. Ta rõhutas eriti seda, et koolis käimine õpetab õppima, mis on IT-valdkonnas eriti tähtis, kuna see muutub eriti kiiresti ja uusi asju tuleb koguaeg peale. Samas rõhutas ta ka seda, et kooli ei tasu pooleli jätta, kuna kooli lõpetamine ja diplomitöö tegemine näitab seda, et sa suudad asju lõpule viia.
Taavi Tuisk rääkis meile oma loengus täpsemalt süsteemihalduri tööst[3]. Mulle jäi just tema loengust kõrva, kui palju IT-maailm muutub koguaeg. Ta rääkis palju sellest, kui raske on süsteemihalduri töö ning kuidas neil peab hea stressitaluvus olema, samuti ka sellest, kuidas tänapäeval ei saa haldurid ilma programmeerimisoskuseta hakkama.
Järgmist loengut pidas meile Kert Suvi, kes rääkis tarkvara testimisest ja testija tööst[4]. Ta rõhutas seda, kuidas testijaid on liiga vähe (eriti Eestis) ning kuidas tavaliselt testijatel ei ole aega süsteeme-programme korralikult testida. Samuti rääkis ta, kuhu testijad tõenäoliselt tööle satuvad ning mis seal neid ees ootab.
Tarkvaraarendusest rääkis meile Targo Tennisberg[5]. See loeng oli väga informatiivne, Tennisberg suutis lühikese aja jooksul rääkida paljudest teemadest, mida olid maininud ka teised loengupidajad, nt kooli tähtsusest (kuidas see annab võimaluse harjutada koostööd ning asju lõpuni viima). Samuti rääkis ta projektide ebaõnnestumise põhjustest nagu ka Tiina Seeman. Ühe huvitava teemana tõi ta välja IT-maailma tuleviku prognoosid.
IT-ettevõtte loomisest pidas loengut Tanel Unt, kes arendas sellist ettevõtet nagu Navirec[6]. See loeng oli jällegi väga hea – see näitas ära, mida võib oodata oma ettevõtte loomisel ning millist tüüpi tamatusi võib ette tulla. Kindlasti oli see informatiivne nendele, kellel on ideeks oma toote loomine – ta rääkis illusioone loomata probleemidest, mis nende firmas ette tulid. Ta rõhutas kainet mõistust ning tõi näiteks, kuidas nende ettevõte pidi algusest peale väga ökonoomselt toime tulema.
Viimast loengut pidasid kaks inimest – Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak[7]. Suurema osa ajast rääkis siiski Oliver Kadak, andmekaevandamisest ja analüütikast ning sellest, kuidas andmeanalüüsi kasutatakse absoluutselt igas eluvaldkonnas. Huvitav oli mõelda, kuidas mõjutab IT igaüht ja kuidas saab andmeid kasutada absoluutselt kõigeks.
Mis teemasid puudutati mitmes erinevas loengus? Kindlasti õppimise teema - mitu korda rõhutati seda, et paberist on tähtsam võime õppida, aga samas kooli lõpetamine näitab võimet asju lõpuli viia. Kool peaks õpetama õppima, mis on eriti tähtis IT-maailmas, kus koguaeg tuleb uut infot peale. Samuti rääkisid nii mitmedki loengud IT-projektide ebaõnnestumistest ja sellest, kui tihti seda juhtub - see oli uudne info minu jaoks.
Loengud olid huvitavad ning andsid tõesti suurema ettekujutuse IT-maailmast, kui mul enne oli. Mul on hea meel, et IT Kolledž võimaldas tudengitel kuulata ettekandeid oma ala professionaalidelt.
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus A
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Eksamit on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestrist. Kuna korduseksamile pääsemise tingimused määrab õppejõud, siis tuleb eeldatavasti temaga kokku leppida, et kordussooritusele pääseda. Korduseksamile (ehk –sooritusele) registreerimine toimub ÕIS-is. Registreerimise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt kaks päeva[8]. Kordussooritus ei maksa midagi, kui oled riigi finantseeritaval kohal, tasulisel õppekohal olles on tasu 20€[9].
Küsimus 2
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?
Enne punase joone päev peab kindlasti olema tehtud: käesoleva semestri individuaalse õpingukava kinnitus[10]; akadeemilise puhkuse avaldus (kui akadeemilise puhkuse põhjuseks pole aja- või asendusteenistuse läbimine, lapse hooldamine või tervislikud põhjused); ainete deklareerimise avaldus akadeemilise puhkuse ajal (üliõpilastele, kes vastavad punktis 6.1.5 toodud tingimustele)[11]; õppekava ja/või õppevormi vahetamise avaldus (hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva)[12].
Eksamil saadud positiivset hinnet on võimalik üks kord parandada. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab eelneva hinde, seega akadeemilise õiendile läheb kõrgeim hinne[13]
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X=20 EAP, Y=21EAP
Esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAP-d, vaja on koguda 27 EAP-d. Järelikult esitatakse esimese semestri eest arve 7 EAP peale ehk 7*50 = 350€. Kui võtta eelduseks, et teisel semestril on kogutud 21 EAPd (mitte kahe semestri peale kokku), siis jääb sooritamata 6 EAPd ja arve selle eest 300€[14].
Viited
- ↑ [1] "IT projektide juhtimine" (Tiina Seeman), 03.09.2015 salvestus
- ↑ [2] "Õppimisest. Oma kogemusest." (Elar Lang), 10.09.2015
- ↑ [3] "Millega tegeleb süsteemihaldur" (Taavi Tuisk), 17.09.2015 salvestus
- ↑ [4] "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kert Suvi), 24.09.2015 salvestus
- ↑ [5] "Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda" (Targo Tennisberg), 01.10.2015 salvestus
- ↑ [6] "Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel" (Tanel Unt), 08.10.2015 salvestus
- ↑ [7] "Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat" (Oleg Bogdanov, Oliver Kadak), 15.10.2015 salvestus
- ↑ [8]"Õppekorralduse eeskiri", eksamite ja arvestuste korraldus
- ↑ [9]"Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal"
- ↑ [10]"Õppekorralduse eeskiri", õppuri kohustused
- ↑ [11]"Õppekorralduse eeskiri", akadeemiline puhkus
- ↑ [12]"Õppekorralduse eeskiri", akadeemiline liikumine
- ↑ [13]"Õppekorralduse eeskiri", eksamid
- ↑ [14]"Finantsinfo"
