Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Elmira Iminova
Esitamise kuupäev: 24.10.2013

Essee

Sissejuhatuses pööran tähelepanu, et antud kursuse eesmärgid on õigesti pandud ja edukalt saavutatud. Esse käigus kirjutan kõigepealt oma muljest ja sellest, mis kõige rohkem meelde jäi. Kõik loengud oli selleks, et avardada tudengite silmaringi.

Kõige esimene loeng oli tutvustus loeng, kus õppeosakonna juhataja rääkis meile Eesti kõrgharidussüsteemist, IT Kolledzhi akadeemilisest struktuurist , õppekavadest jne. Oma küsimistele vastused sain ka tema jutust. Selle peale tegin endale selgeks, kuidas erineb bakalaureuseõpe kõrgoolis/kolledzhis ja ülikoolis. Ülikoolis pakkutakse rohkem teoreetilised loengud, aga Kolledzhis on rohkem praktikat. Pärast loengu kuulamist, jäi hea mulje sellest, kuidas suhtlevad tudengitega. Kuna olen juba õppinud teises kõrgkoolis, mul on millega võrrelda. Samuti saan lisada, et hea ja sõbralik suhtlemine, tudengile annab veel rohkem motivatsiooni õppida ja osaleda Kolledzhi elus.

Teine loeng oli motivatsiooni ja õppimise kohta. Selles loengus õppejõud andis meil erinevad kasulikud soovitused. Mälus on tema sõnad, et me peame tegema oma ülesanded õigel ajal, et pärast võlgu ei jää. Selle kohta saan öelda, et soovitus on õige, aga tudeng on selline inimene, kes tavaliselt mõtleb, et tal on veel aega, aga pärast tuleb välja, et aega pole ja viimasel hetkel tehakse kõik vajalikud ülesanded. Kahjuks, selle tõttu hinded ei ole suurepäärased ja on vaja järeltööd teha. Endale mõtlesin välja plaani millal ja mida hakkan tegema, aga see tuli välja ainult oktoobri lõppus, kui mõned tööd on juba halvasti sooritanud. Loengus oli mõned mõisted ja terminid, millised oli vaja endale selgeks teha. Natuke rohkem sain teada, et adminnid ei meeldi, kui arendajad midagi uut välja mõtlevad, sest et adminnitel on vaja leida lahendusi, kuidas kõik uuendusid korralikult töötaksid. Veel oli huvitav teada saada, mis toimub robootika klubis. Selle loengu lõpus oli tsitaat: “kes tahab leiab võimaluse, kes ei taha leiab vabandusi”. Ja sellega ma olen ka täiesti nõus.

Kolmas loengus räägiti innovatsiooni olemusest ja juhtimisest. Pärast loengu saan täpselt öelda, mis on innovatsioon. Inovatsioon see on uue idee kasutuse võtmine. Inovaatsioon võib olla radikaalne ja inkrementaalne. Aga see on teooria. Selle loengu käigus, ma rohkem mõtlesin, sellest kas mul on mingi huvitav idee, milline saaks elu viia. Väga kasulik oli see, et esitleja rääkis sellest, millised ootused on investoritel projektidest. Samuti on oluline, et Linnar Viik täpsustas, millistele küsimustule peab inimene oskama vastama, kui ta tahab uue toote turule viia. Kõigepealt on vaja otsustada millal toode turule läheb ja millal ära korjata.

Neljas loengus, kus esitleja Tarmo Randel tutvus meid küberpättide tegevusega. Kasulik oli, et ta näitas miks turvalisus internetis on väga väärtuslik ja millised kuritegevused võivad olla. Levinumad kuriteod on : andmevargus, raha varastamine interneti kaudu, špionaaz, identiteetivargused ja carding. Sain teada, mis on CARDING. See on inimeste krediitkaardi andmete varastamine. Loengu pärast meelde jäi, et internet ei ole turvaline, alati on vaja olla ettevaatlik ja kaitsta enda arvutit. Teema on tõsine, aga kuna ise ei ole kokku puutunud sellega, siis ei saa rohkem oma arvamusi selle teema kohta anda.

Viies loeng: Elufilosoofia ja IT Eestis. Andres Käver rääkis, kuidas elu ülikoolis välja näeb ja peale ülikooli lõpetamist. Ma olen nõus temaga, et kõik ained, mis hetkel on õppekavas on vajalikud ja hiljem kõik omandatud teadmised annavad kasu tulevikkus. Oli huvitav kuulata sellest, kuidas inemene analüüsib ennast. Ilmselt selle loengueesmärk oli tuleta meelde, et kõik mida me hetkel õppime on vajalik. Veel lisaks mul tuli mõtte, et ilmselt ta on hea juht. Kuna ta paneb edale õigeid eesmärgid ja teab mida ta tahab, siis ei ole üllatus, et ta on edukas ettevõtja. Tavalises elus on väga väärtuslik juhtimis oskus.

Kuues loeng oli Skype’st, kus esitlejaid, kes tegelevad monitooringuga, rääkisid oma tööst. Nad kontrollivad, kas teenus töötab või ei tööta, kas kõik teenused/pakkumised on kättesaadav jne. Teenuste testimine ja kontrollimine on oluline osa. Sellest sõltub firma kasumit ja kliendi rahuolu. Tahaks rohkem sellest teadmisi saada, et mitte ainult teoorias, aga praktikas ka.

Seitsmes loengus oli teema: kuidas saada superstaariks. Esitlejad oli firmast Nortal ja tutvusid ettevõtte tegevusega. Sain teada, et on selline suur ettevõtte Nortal. Kõige rohkem mind huvitas see osa, mis puudutab suviülikooli, kus on hea võimalus endale reaalseid kogemusi saada, õppida ja vaadata kuidas töö tehakse ettevõttes.

Viimases ehk kaheksas loengus Merle Liisu Lindma rääkis meile elu suhtumist. Ta andis kasulikud soovitused. Esiteks, olen temaga nõus, et palju sõltub meie ellusuhtumist. Inimene peab olema veendunud, et mida ta mõtleb või mida ta tahab see tuleb. Aga see tuleb sellel juhul, kui inimene töötab õiges suunas. Loengus proovisime rääkida sellest, kes me oleme, millega tegeleme, kust tulime. Selline väike iseanalüüs annab võimalus, endale teha selgeks mõned asjad. Näiteks varem olen juba õppinud eriala 4 aastat kõrgooklis, mis hetkel mul väga ei meeldi. Aga tänapäeval saan täpselt öelda, kõik mis toimub Kolledzhis mulle meeldib. Lisaks sellele arvan, et elmise eriala teadmised saan seostuda IT valdkonnaga. Samal ajal, kahjuks õppimine alguses on natuke raske, aga millegi pärast olen veendunud, et saan sellega hakkama. Väga hea soovitus oli otsustamise kohta, kui on vajadus otsustada, siis võib kasutada 10,10,10 reeglit. Reegel ütleb,et on vaja eelvaadata, mis toimub pärast 10 min, 10 kuud ja 10 aastat, kui me otsustame midagi tegema. Pärast loengu tegin väike kokkuvõte enda kohta. Kõige esimene punkt, mis mind rõõmustab, et olen õnnelik. Selle põhjus on see, et ma hakkasin tegelema sellega, mis mulle meedib ja mind huvitab.

Kõkkuvõtteks tahan õelda, et õppeaine “Õppekorraldus ja erialatutvustus“ on kasulik. Kursuse käigus loengusse tulevad erinevad inimesed, erinevate kogemustega ja need kellelt saab õppida. Veel aine kasu on selles, et saab vaadata, kuidas parem teha presentatsiooni. Alati on mõnus ja huvi jutt nendel, kes teab oma teemast väga hästi ja kes tõesti on innustunud sellega, millega tegeleb.

Õpingukorralduse küsimused ja vastused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?

- Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani[1]

Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?

- Õppejõuga[1]

Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?

- Arvestusele registreerumine on nõutav: korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis; üliõpilastel, kes soovivad sooritada arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda.Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva[2]

Mis on tähtajad?

- Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga[1]

Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

- Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 €[3]

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?

- Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse[4]

Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

- Üliõpilasel on õigus valida kuni kümne protsendi ulatuses oma õpingukavast valikainete mahu arvel vabaaineid teistest EIK õppekavadest või külalisüliõpilasena teiste kõrgkoolide akrediteeritud õppekavadest, registreerides valitud ained õppeosakonnas enne semestri punase joone päeva[5]

- Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid[6]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus

X = 26

Y = 20

Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr. 3C-1/13-2, 27.02.2013) on 2013/2014 õppeaastal õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19.) tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Õppekulude osaline hüvitamine toimub semestrile, mil õppekava on jäänud täies mahus täitmata, järgneval semestril (vastavalt märtsis ja oktoobris); täpne maksetähtaeg on määratud esitataval arvel.[7]

Vastus:

Esimesel semestril 1 EAP on puudu . Teisel semestril tehakse arve 6 EAP eest, samuti sellele lisatakse kumultatiivselt esimese semestri 1 EAP. Sellest tuleb välja, et esimesel õppeaastal tuleb tasuda 7 EAP eest.

7 * 50€ = 350 €

Vastus: Esitatav arve summas 350 €.