User:Ekoll

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Egert Kõll

Õpperühm: DK14

Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016

Essee

Vaatasin läbi loengutetsükkli, mis koosnes kokku kaheksast loengust. Teemade valdkond oli väga lai, kuid puudutas põhiliselt õppimist, tööd ning IT valdkonda. Külalisesinejad olid väga huvitavad ja elukogenud laialdaste teadmistega inimesed. Kuid nüüd loengutest lähemalt.

Sissejuhatavas loengus tutvustas õppekavade arendusjuht Merike Spitsõn kooli õppekorraldust ja sisekorda. Kvaliteedijuht Merle Varendi rääkis stipendiumitest ja tagasisidest. Haridustehnoloog ja multimeedia spetsialist selgitas täpsemalt õpihaldussüsteemidest. Loengu teisel poolel tutvustas õppejõud Andres Septer Õpingukorraldus ja erialatutvustuse ainet ning andis ka mõningaid tarkuseterasid. Üldiselt andis loeng mulle uut ja täpsemat infot EIK kohta.

Teise loengu külalisesinejaks oli infosüsteemi peaarhitekt Andres Kütt. Loengus rääkis ta oma eluloost ja hariduskäigust ning andis omast kogemusest lähtuvalt igasuguseid nõuandeid ja soovitusi, näiteks kuidas ülikoolis hakkama saada, milline kool valida jne. Kohe oli näha, et tegu on ühe väga haritud ja kogenud mehega. Ta on lõpetanud mitmeid ülikoole, sh maailmakuulus MIT. Esineja rääkis ka sellest kuidas ta esimest arvutit kasutas ja kuidas ta esimest korda programmeeris. Minu, kui palju uuema põlvkonna inimese jaoks oli väga huvitav tema kirjeldus sellest, millised Nõukogude ajal Eestis kasutuses olevad arvutid olid ja kuidas tollel ajal üldse programmeeriti. Põnev oli teada, et Andres õppis programmeerima nii hästi, et tema ja ta sõprade teadmised ületasid oma õpetaja omasid. Loengus mainiti ka seda, et akadeemiline bürokraatia on üle mõistuse keeruline, kuid see on väga oluline ning sellel tuleks silma peal hoida. Lisaks tõi ta oma loengus välja näiteid sellest, mis reaalselt töökohtades toimub. Kuna ma ei ole kunagi veel kusagil ettevõttes töötanud, oli selline kirjeldus minu jaoks üllatav ja natuke ka hirmutav.

Kolmanda loengu esinejateks olid Kristel ja Marko Kruustük, kes on startupi nimega "Testlio" kaasasutajad. Loengus räägiti testimisest, et mis see on ja kuidas see välja näeb ning omast kogemusest startuppide loomisel. Põgusalt anti ülevaade oma elulugudest. Sain teada, et Kristel ja Marko on mõlemad lõpetanud Eesti Infotehnoloogia Kolledži. Testijate kohta toodi välja, et nad otsivad programmides vigu ja toovad arendajatele välja riske ning ohukohti. Startuppide puhul mainiti, et see nõuab aastaid kõva tööd, kuid see on põnev protsess. Kõige tähtsam on selle juures tiim, sest startuppi on tavaliselt väga raske üksi luua. Ma ei osanud arvatagi, et see protsess on tegelikkuses hoopis keerulisem.

Neljanda loengu esinejaks oli süsteemiadministraator Lembitu Ling aka Snakeman, kellel, erinevalt teistest külalisesinejatest, pole nö erilist akadeemilist tausta, sest tema on hoopis andekas isehakkaja. Nagu ka teised esinejad, rääkis Lembitu oma elukäigust. Huvitavaks osutus see, et ta armastas IT asemel hoopis keemiat. Talle alati meeldis tehnikat lahti võtta ja uurida kuidas see toimib. Leidsin, et minul ja Lembitul on mitmeid ühiseid asju. Meile mõlemile pakub huvi keemia, tehnika lahti võtmine ning uurimine kuidas see toimib, ja oleme iseõppijad. Lembitu kirjeldas oma loengus süsadminne, kus ta tõi välja, et hea süsadminn on süsteemi arhitekti parem käsi, kes suudab anda talle sisendeid selle kohta mis juhtub, kui muuta detaile komponendis.

Viiendas loengus esinesid Andres Septer ja Einar Koltšanov. Andres rääkis IT tööturust. Sain tema soovitusest teada, et enne ettevõttesse tööle asumist tuleks uurida selle tausta, sest tegelikkuses võib olla reklaamitud tore töökoht hoopis erinev. Septer mainis ka seda, et CV Keskus on üks "jäätmehunnik", sest paremad töökohad liiguvad enamasti tutvuste kaudu. Veel tõi ta välja, et palgakõrgendust on üldiselt raske küsida ning seda saadakse enamasti ainult ametikõrgenduse puhul. Andres rääkis ka võimalustest, et kuhu üks IT inimene tööle võiks minna, näiteks riigiasutus, "Enterpraiss", IT firma, keskmine ettevõte, väikeettevõte, startup ning ta tõi välja nende positiivsed ja negatiivsed küljed. Loengut viis edasi Einar Koltšanov, milles ta rääkis oma teekonnast IT-sse ja kuidas ta Scrum Masteriks sai. Lisaks jagas tõdemusi IT ja äripoole suhete kohta ning andis soovitusi välismaale töötama asumiseks. Tuli välja, et IT maailmas on palju võimalusi liikuda, mis pakub huvitavat ja vaheldusrikast elu.

Kuuendas loengus rääkis EMTA teabeosakonna peaspetsialist Ivar Laur andmete analüüsimisest. Täpsemalt sellest, kuidas andmeanalüüs on IT valdkonnaga seotud. Loengust sain teada, et analüütikud on pigem nagu tülikad kliendid IT meeste suhtes, sest neil on väga suur hulk andmeid, mida peavad töötlema. Veel rääkis Ivar andmete kasutamisest tuues välja punktid ka selle ebaõige rakenduse kohta. Andmeanalüüs on objektiivsete otsuste tegemiseks, näiteks ressursi õigesse kohta suunamine ja prioriteetide määramiseks. MTA andmeanalüüsi eesmärk on isikute/ettevõtete käitumise analüüs, riskikäitumise kaardistamine ning riskiprofiilide koostamine. Nendest tulenevad erinevate otsustusprotsesside sisendid, näiteks ressursi optimaalne kasutamine ja tegevuste planeerimine. Sain teada, et üha enam kasvav suund on Eesti majanduses ja ettevõtluses toimiv monitooring. Sellises järelvalves on analüütiku ülesanne eraldada ebaausad ausatest, kuid sellega kaasneb probleem, et ebaõnn, ebaõnnestunud äri ning maksupettus võivad andmebaasis väga sarnased välja näha. Maksupettuse leidmine käib läbi käitumismustri, varasema tegevuse ning läbi seoste. Loengut kuulates tuli mulle üllatuseks, et väikese Eesti kohta on meil üpris palju maksupettureid.

Seitsmendas loengus nimega "Eesti Vabariigi küberkaitsest" andis Jaan Priisalu ülevaate sellest, kuidas on ehitatud küberkaitse Eestis ja selle arengust läbi ajaloo. Hea oli tõdeda, et meie riik on küberkaitse arengus tipus. Ega ilma asjata ei kutsuta meid digiriigiks. Tema loengu põhjal võib väita, et Eestis on palju selle ala spetsialiste, kelleks ka Jaan Priisalu on. Lõpetades mitmeid koole erinevatel erialadel ning jätkates õpinguid isegi praegu TTÜ doktorantuuris. Pidev õppimine ja areng on esineja arvates tähtsad ka küberkaitses. Eriti rõhutas ta õppimist teiste riikide kogemustest ja vigadest. Märksõnana jäi silma koostöö, seda nii erinevate riikide, organisatsioonide kui ka spetsialistide vahel.

Kaheksandas loengus rääkis Hedi Mardisoo, kes on õppinud mitmetes ülikoolides, IT ja turundusest. Hedi rõhutas, et hästi oluline roll on turundusel ja brändil ning, et oluline on olla milleski väga hea, aga ka aru saada laiast maailmast. Ta tõi esile ka avalike suhete tähtsuse ning näiteid turundusest, millega tal on kokkupuuteid. Lisaks tutvustas esineja kasvuhäkkerlust, mille põhimõte on leida kõige effektiivsem ja tõhusam viis kuidas ettevõte kiirelt kasvama saaks panna.

Kokkuvõtteks võin julgelt väita, et esinejad olid kõik toredad ja inspireerivad. Nad on palju kogenud ja oma ala spetsialistid, kes teavad väga täpselt, millest nad räägivad. Mulle väga meeldis, et loengutes rääkisid kõik oma teemadest nii, nagu need ka reaalsuses on, ehk ausalt, mitte ei üritanud mulle, kui algajale, portreteerida mingisugust illusiooni, et maailmas on kõik hästi ning ei esine mingeid probleeme jne. Samuti nautisin seda, et osadel esinejatel oli väga hea huumorisoon, sest selliseid esinejaid on minu arvates alati palju huvitavam kuulata.

Notes

Viki-lehe vormistamiseks kasutasin õppejõud Kristjan Karmo viki-lehe näidet

Õpingukorralduse küsimused ja ülesande leiab I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus viki-lehelt

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

(Õppekorralduse eeskiri 5.2.12 ) Õigus arvestuse kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.

Kordussoorituse tegemiseks on vaja registreerida ennast ÕIS-is, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”.

Kordussooritusele registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.

RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.

Kui õpid OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €

Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Vastus

Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes vastab kõigile kolmele alljärgnevale tingimusele:

kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;

kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.

kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.

Toetuse suurus sõltub üliõpilase perekonna keskmisest sissetulekust, mis arvutatakse õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta tulumaksuga maksustatava tulu alusel.

Toetuse saamiseks tuleb esitada taotlus riigiportaalis www.eesti.ee (sisenedes ID-kaardi, Mobiil ID või panga kaudu).

Minimaalne ainepunktide arv semestris õppetoetuse saamiseks on 30 EAP-d

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Vastus

Õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.

Õppeaastas tuleb kahe semestri peale kokku koguda 54 EAPd.

Lahendus:

Minu üliõpilaskoodi järgi on:

X = 23 EAPd

Y = 28 EAPd

Seega, esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 28 EAPd.

Õppeaasta lõpuks on kokku kogutud 23 + 28 = 51 EAPd.

Esimese semestri eest tuleb osaliselt hüvitada 27 - 23 = 4 EAPd summas 4 * 50 = 200 €

Teise semestri eest tuleb osaliselt hüvitada 54 - (23 + 28) = 3 EAPd summas 3 * 50 = 150 €

Kokku tuleb hüvitada 4 + 3 = 7 EAPd, sest õppekoormuse täitmist õppeaastate kohta arvestatakse kumulatiivselt

Vastus:

Õppeaasta lõpuks tuleb kokku hüvitada 7 EAPd mille arveks on 350 €