User:Ekore

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search


Esseelaadne kirjutis

Esimene loeng "Õppekorraldus ja sisekord"[1]. Nagu nimigi ütleb räägiti sisekorrast, tutvustati personali ja tähtsamaid õppekorralduse eeskirju. Kaugõppe esimene loeng oli selles mõttes parem, et meile esines ka rektor isiklikult.

Andres Kütti loeng [2] oli väga informatiivne ja ilmselt parim loeng. Andres on väga kogenud IT vallas ja on töötanud paljudes tipp ettevõtetes ja omab seeläbi suurt kogemustepagasit, mida ta meiega ka jagas. Põhilised punktid, mis kirja panin:

  • õpid kogu elu - iga kool on erinev (tõi näiteid oma õpingutest Tartu Ülikoolis, EBS-st ja MIT-st). Soovitas mitte peatuda bakaga. Mida rohkem kraade, seda parem. Tendents on selline, et rohkem vaja mida aeg edasi.
  • kui on väga hea põhjus, siis kõik asjad muutuvad võimalikuks.
  • keegi teine ei huvitu teie haridusest rohkem kui teie ise.
  • igal ainel on iva, see tuleb endale selgeks teha, siis saad aru, miks seda ainet on vaja õppida.
  • programmeerimist pole mõtet õpetada

Pikalt rääkis arhitekti tööst (ise oli arhitekt Skypes viis aastat ja nüüd on RIAS). Arhitekti töö on juhtida keerukust. Süsteemide keerukus kasvab üle pea, arhitekti töö on hoida keerukust kontrolli all. Hea arhitekti tööd ei panda tähele (sest kõik toimib). Arhitekt peab oskama kommunikeeruda. Esimest korda kuulsin, kuidas keegi quoteb Slayeri kitarristi, respekt.


Testlio [3]kaasasutajate loeng. Kristel on usin testija ja Markol palju kogemusi startuppimises, mida ta ka meiega jagas. Ära tee mitut asja korraga. Startuppidel tavaliselt suured eesmärgid, kuhu tahetakse jõuda väga kiirelt (kuni 2a). Toodi näiteid erinevatest edukatest Eesti startuppidest. Väga tähtis on ka äriline pool - ainult "tehnilistest" inimestest ei piisa. Pikalt räägiti Testlio tekkimisloost; ärikiirendi.


Snakeman [4] rääkis ausalt oma kirevast karjäärist. Aastal 2005 töötasin temaga ühe katuse all ja oli väike deja vu hetk. Paar tarkusetera Lembitult:

  • kui on mitu süsadminnni, siis nende poolt vastutatav valdkond peab olema kindlalt paika pandud.
  • Kui tahate olla admin, peate oma süsteemist üle käima. Kasutage serverihaldust, vähem käsitööd.


Andres Septer ja Einar Koltšanov [5]. Andres rääkis , et tööotsingutel on kasuks, kui on omal loodud niiöelda võrgustik; tutvused on Eestis väga tähtsad, kõik IT inimesed tunnevad üksteist või vähemalt tunnevad kedagi, kes töötab "selles" ettevõttes. Ka mina sain tööle tänu oma kontaktidele ja olen ka ise tuttavaid oma ettevõttesse soovitanud. Tutvustas erinevate ettevõtete tüüpe ja nende plusse ja miinuseid. Einar tutvustas, mida teeb SCRUM master ja kuidas ta selleks sai. Vanasti võiks ükskõik kellest saada IT inimene. IT vs Äripool ettevõttes - kuidas peaks nende vahel asjad toimima. Millega peaks arvestama, kui pakutakse tööd välismaal.


EMTA [6] Andmete analüüs on IT tähtis osa, ainult analüüsile saavad tugineda objektiivsed otsused. Mida aeg edasi seda raskemaks läheb, infotulv järjest suureneb ja meediumid muutuvad. Riistvara jõudlusele on suured ootused. Inimisilmadest enam ei piisa, andmemassid peavad olema masinloetavad. EMTA-s on analüütikud tänapäeval rohkem äri- või mingi muu valdkonna inimesed. Ei pea olema IT guru, et mingit tarkvara kasutada, pigem peab omama suurt pilti. IT-d on vaja põhiliselt riistvara ülalpidamiseks/upgrademiseks ja tarkvara kirjutamiseks. Rääkis väga pikalt EMTA-st, millega nad tegelevad ja mida nemad analüüsivad (maksupettusi põhiliselt). Monitoorivad majandust ja annavad sisendit teistele ministeeriumitele, seadusandlusele. Analüütiku töö seisneb selles, et eristada ebaausad ausatest. Hea loeng majandust õppivatele tudengitele.


Küberkaitse loeng [7] Väga kogenud mees, kes küberkaitsega tegelenud üle 20 aasta. Mees, kellest sai alguse digiallkirja mõiste/mõte Eestis (ID-kaart). Venekeel on rahvusvaheline küberkuritööstuse keel, 80% küberkurjategijatest on organiseerunud. Kübermaailm on esimene koht, kus madin lahti läheb (siis tuleb päris sõda). Küberkaitse on pidev õppimine. Küberkaitse point on oma elu lihtsamaks teha - eluviisi kaitse. Objektid mida rünnatakse, ei ole arvutisüsteemid, vaid protsessid ühiskonnas. Mida aeg edasi, seda rohkem oli kuulda sõna "kuradi". Kirjeldas, kuidas töötab Küberkaitseliit, mis põhimõtted ja mis personal. Küberkaitses nagu ka igalpool mujal õpitakse vigadest ja just eriti teiste vigadelt. Tähtis on koostöö naabritega. Eestis kõige rohkem kasutatud e-teenus on digiretsept.


Hedi Mardisoo [8] rääkis brändingu tähtsusest. Kui sul on supertoode aga sa ei suuda seda korralikult teistele esitada/müüa, siis sellest ei pruugi asja saada. Bärnding ei ole ainult ilus logo ja kallid reklaamid vaid ka näiteks tehniku visiit kliendi juurde. Kui see visiit jätab kliendile halva mulje misiganes põhjusel (näiteks tehnik peeretab), siis ükski Tanel Padar ei suuda seda brändi ilusaks laulda. Väga tähtis osa on toote hinnastamisel, selleks vaja teha korralik turu-uuring. IT abil tänapäeval kogutakse inimeste kohta andmeid (turundusanalüütika), et saaks neile reklaamida/müüa just seda, mida nad võiksid tahta. Läbi IT lahenduste on võimalik asju testida. Turundus paneb organisatsioonis paika toote niiöelda mix-i: hind, õige sihtgrupp, koht, sõnumid inimestele. Bränd, Turundus, PR (kommunikatsioon ja maine). Tänapäeval peab IT inimene saama aru ka ettevõtte suurest pildist. IT inimesena võite teha ükskõik kui laheda asja aga kui selle taga pole turundust, siis ei saa seda müüa.

Õpingukorralduse küsimused

Minu kood on: 10160147.
Küsimus B: Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? 
Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? 
Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussoorituse asjus tuleb kokku leppida õppejõuga. Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. RF õppekohal on kordussooritus tasuta (2 korda saab teha). Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20€, arve tuleb ÕIS-i 

Küsimus 4: Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? 
Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

VÕTA taotlemine on IT Kolledzis läbi OIS-i. 2016/2017 õa. sügissemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 22. august 2016 ning kaugõppes 16. september 2016. 2016/2017 õa. kevadsemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 23. jaanuar 2017 ning kaugõppes 3. veebruar 2017 Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Aastakoormusesse ka ei lähe VÕTA-ga võetud punktid.[9] 

ÜlesanneX=23, Y=26 Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd?
Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Mina sain asjast nii aru, et peale sügissemestrit tuleks arve 200€ ja peale kevadsemestrit 250€.


Abiks wiki lehe tegemisel olid [10]Karmo wiki leht ja [11] MediaWiki Formatting leht, küsimustele vastamiseks kasutasin [12] õppekorralduse eeskirja.

Viited mida kasutasin

  1. ↑ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus jms. Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer
  2. ↑ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt
  3. ↑ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Testimine ja startupid, Kristel & Marko Kruustük
  4. ↑ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 "Süsadminnimisest", Lembitu Ling
  5. ↑ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc "IT tööturg", "Karjäärikäänakud" Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)
  6. ↑ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 "Andmed ei allu analüüsile", Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja
  7. ↑ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Eesti Vabariigi küberkaitse, Jaan Priisalu
  8. ↑ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 "IT ja turundus", Hedi Mardisoo, Starman AS
  9. ↑ http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele
  10. ↑ https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo Karmo Wiki
  11. ↑ https://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Help:Formatting MediaWiki
  12. ↑ http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri
Retrieved from "https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ekore&oldid=108070"